[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 19. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Maaelu

Aste klubis arutleti maaelu tuleviku üle
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 26. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Olavi Petron maaeluministeeriumist tegi pikima ettekande. FOTO: Meriliis Metsamäe

Nädala esimesel tööpäeval korraldas Saarte Koostöökogu ümarlaua, kus arutleti maaelu tuleviku üle ja selle üle, kas multifondi rakendamine on arengule kaasa aitamiseks hea mõte.

Kokku oli tulnud esindajaid maaeluministeeriumist, Saaremaa vallast, kohalikest organisatsioonidest ja kogukondadest ning Hiiumaa LEADER-grupist, kokku ligi 30 inimest. Peaorganisaator oli Terje Aus ja päevajuht Koit Kelder, üks praegune ja teine endine LEADER-grupi juht Saare maakonnas.
Päevajuht ütles üritust avades, et eesmärk on arutleda selle üle, millist strateegiat tulevikus saartel kasutada. „Täna on siin erinevate fondide – kalandus-, põllumajandus-, sotsiaal- ja regionaalfondi rakendajaid saarel.

Oleme kõik huvitatud saarte elu edendamisest,” ütles Kelder sissejuhatuseks. „Mul oli eelmisel nädalal võimalus osaleda avatud talude päevadel Ahvenamaa sügisfestivalil. Selle ürituse taha on koondunud 600 liiget, nende aastane eelarve on üle saja tuhande euro ja see on igapäevaselt toimetav üksus, mis toob saarestikku sisse miljon eurot mõõdetavat kasu. Sellesse panustavad nii kohalikud omavalitsused kui talud, aga ka sponsorettevõtted. Meil on, kuhu koostöö edendamisega liikuda.

Aga tänase päeva mõte on saada selgust, mis imeloom on multifond, kas see hakkab meid ohustama või pakub hoopis võimalusi. Kõigi mõtted on siin teretulnud!”

Maaelu ja kalanduse arengukavast ning sellest, kus praegu LEADER-i abil ollakse, rääkis maaeluministeeriumi maaelu poliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron. „Nagu Koit juba ütles, tuleb otsustusõigus anda rohujuure tasandile. Maaeluministeerium on seda lähenemist kasutanud algusest peale. Meie jaoks on LEADER ametlikus keeles sekkumisloogika ehk tee, kuidas toetusteks antavat raha administreerida. Praegu on võimalik anda seda investeeringutoetusena, otsetoetusena ja ka LEADER-toetusena, mis on üks kallimaid, kuid jõuab kõige paremini abivajajateni,” lausus Petron.

„Aga kas LEADER sobib kõikidesse valdkondadesse, seda me arutame. Minu endine töö oli seotud kalandusega, kus ühel meie konverentsil rääkis Islandi kalandusklastri teadusdirektor, et nende ülesanne on teha „nõrku sidemeid“, kuna nõrkade sidemete pealt tekib innovatsioon. Kui kaks eraldiseisvat valdkonda, näiteks siga ja kägu, saavad kokku, hakkab peagi nägema, kuidas nad ligi tõmbuvad, sellised sidemed hakkavad paremini tööle. Luua nõrku sidemeid on uuenduse ja koostöö alus.”

Petron loetles, et toimimise põhialused on avaliku sektori abil erinevate valdkondade ideede koondamine, koostöö ja strateegiline ning piirkonnapõhine lähenemine eesmärgi saavutamiseks. „Arvan, et erinevate piirkondade strateegiate väljamõtlemine ja -kuulutamine alt üles on multifondide juures võtmesõna. Meil peavad olema eesmärgid ja me peame teadma, mida tahame ja alles siis saab valida tee, kuidas seda teha.”

Eesti LEADER Liidu juhatuse liige Valdeko Haugas: „Kõigepealt tänusõnad Terjele ja Saarte Koostöökogu liikmetele, sest see on esimene sedalaadi üritus Eestis, kus multifondide üle arutatakse. Olavi rääkis põhjalikult LEADER-ist, mis on juba suhteliselt hästi kontrollitud meetod. Alt üles initsiatiivi võimaldamine on end õigustanud – LEADER-it loetakse üheks edukamaks Euroopa Komisjoni algatuseks.

Aga tänast teemat puudutav multifondide eellugu on pikem. EL-i 28 liikmesriigist 20 rakendab LEADER-i puhul multifonde, kaheksa mitte, kuid multifondid võiksid olla Eesti inimestele samamoodi kättesaadavad. Tegevusgrupid haldavad laialdast ala kohalikest probleemidest, seetõttu on väga oluline välja töötada laiapõhjaline strateegia. Multifondide osas tuleb EL-ist uueks perioodiks uuendatud suuniseid, inimestele jäetakse rohkem vabadust ise otsustada, see võimalus tuleb ära kasutada.”

Haugas lisas, et kohalikud arendusstrateegiad peaksid olema omavahel hästi sidustatud ja arvestama kohalikke vajadusi. Selleks on Euroopa andnud liikmesriikidele soovitused. „Oleme liidu poolt algatanud multifondide ja LEADER-i koostöökogude teemapüstituse ja kohtunud paljude sotsiaalpartneritega, aga meil on vaja kõigi tasandite toetust. Et see tuleks kohalikelt tasanditelt, poliitikutelt, ministeeriumidelt, selleks, et meie järgmise perioodi rahastus oleks mitmekesisem.

12 aastat on sellega tegeldud. Mida oleme eelnevatest perioodidest ja teiste tulemustest õppinud? Meie otsustada on, kas oleme selleks valmis ja kas tahe on olemas, et seda rakendama hakata. Minu arvates peaksid kohalikud tegevusgrupid läbi arutama ka selle, mida teeksid kohalikud omavalitsused ja mida teised tasandid. Koostöö roll on selles äärmiselt suur.”

Kodukandi roll

Päevajuht: „Kohaliku Kodukandi juht Elvi Viira oli see, kes võttis vallavanemad lõpuks kokku ja tegi selgeks, et LEADER tuleb Saaremaal ära teha. Mingitel etappidel oleme rohkem või vähem koostööd teinud, et kaugem tulevik oleks parem. Praegu oleme rohkem eraldi seisvad, aga tundub, et koostööd Kodukandiga tuleb uuesti tihendada. Krista räägib meile suure Kodukandi vaatenurgast.”

Liikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakuk: „Meie ülesanne on see, et alt tulevad algatused jõuaksid ka riigiisade kõrvu. Külaliikumine on 20 aastat olnud mitmete algatuste eestvedaja, aga oleme tundnud, et meie käed ja hoovad jäävad vahel lühikeseks. Seetõttu on meie head partnerid – organisatsioonid ja institutsioonid – meile väga olulised. Kui tuua liigendatust juurde, siis, kui riigi tasand tegeleb seadusloomega, mis puudutab maaelu terviklikku arengut, siis külaliikumine on partneriks kolmele ministeeriumile, kes tegelevad maaelu arendamise küsimustega: siseministeerium, rahandusministeerium ja maaeluministeerium, kelle nimemuutusega kaasnes meile suur ootus – võtta põhivastutus maaelu terviklikkuse eest.

Aga oleme aru saanud, et pigem on ikkagi põllumajandus see põhiline ja natuke on ka maaelu suunda. Külaliikumine peab oma tegevustes jälgima, millises funktsioonis on kolmes ministeeriumis ühisosa loomine. Kui praegu on ligi 1200 organisatsiooni võtnud oma eesmärgiks piirkonna arendamise, siis meie liikumine on suures osas külaseltsid ja külavanemad, väiksed, rohujuuretasandi kogukonnad.

Haldusreformi käigus on taas esile kerkinud kogukonnatemaatika ja juhtimise printsiibid. Need hirmud, mis olid inimestel enne liitumisläbirääkimisi – räägin seda Pärnu näite põhjal –, ei ole saanud tänaseks veel positiivset lüket. Otsustustasandi kaugenemine ja inimeste kaasamisprotsessi kaugenemine on paratamatult seda süvendanud. Kui meilt küsitakse, mis on külaliikumise võtmeteema, siis kõik see, et me räägime ühisosast, et juhitud areng jõuaks ka küla tasandi tegijani, on meie võimalus olla see organisatsioon, kes aitab seda sidusust luua külavanema kui kogukonna liidri ja kohaliku omavalitsuse, aga ka väikeettevõtjate vahel, et siis ühiselt mõjutada otsustustasandit.”

Habakuk peab oluliseks seda, et kolm ministeeriumi oma tegevustes vaataksid horisontaalset pinda ja näeksid, et kohaliku kogukonna poolt juhitud areng oleks horisontaalis kõikides tasandites kaetud. Kodukant tahab olla riiklikele institutsioonidele hea partner, tuues välja nii kitsaskohti kui võimalikke lahendusi. Praegu on külaliikumine selle juhi sõnul sellises olukorras, kus 20 aastat tagasi loodu enam väga ei toimi, otsitakse uut külaliikumise mudelit. Kui eelolevas perioodis EL-i meetmed jätkuvad, on kogukondade suur soov, et ei peaks ühe asja lahendamiseks taotlema toetust seitsmest kohast.

„Kas meil on tõesti maapiirkondade arenguks nii palju bürokraatiat vaja? Meil on vaja terviklahendust, meetmeid terviklahenduseks. Multifondide teema võib pakkuda sellise lahenduse. Võib-olla saame siis rohkem rõõmu tunda palju olulisematest asjadest kui paberitega ringi jooksmine. Ja inimeste närvisüsteemiga on ka siis olukord parem.”

*  *  *
LEADER 1991. aastast

Euroopas loodi LEADER 1991. aastal. Meetmete eelarve on aastatega kasvanud, sest järjest rohkem on liikmesriigid seda kasutama hakanud. Esineja sõnul on praeguse seisuga Euroopas kohalikke arengugruppe 2530. „See on see võrgustik, kust õppida. Eesti eelarve on ka suurenenud, meie osakaal maaelu arengufondis on Euroopas esirinnas.”

Petron kirjeldas ka LEADER-i arengut Eestis. Algusaastatel (2000–2003) olid esimesed koostööprojektid Ühendkuningriigi, Läti ja Leeduga, nn Kagu-Eesti Partnerluse programm, mille abil arendati kogukonnateenust tööturu olukorra parandamiseks. 2004–2006 loodi 21 tegevusgruppi ja LEADER-liikumine hakkas oma juuri ajama, see oli selle perioodi suurim väärtus. Perioodil 2007–2013 oli maaelu arengukava IV telje eelarve 9%, kohustuslik oli siis 5%. Töökohti loodi 466. LEADER kattis oma gruppidega kogu Eesti. Toetatavaid tegevusvaldkondi on kümmekond.

„Kui me räägime multifondidest, siis eesmärgid jäävad kindlasti samaks, kuid küsimus on LEADER-fondide lähenemispõhimõtetes 90 miljoni euro jagamisel. Ekspertide soovitused olid, et kohaliku arengu strateegiate tasemel võiks olla rohkem koostööd ja läbipaistvust ning et Koostöökogu liikmetel peab olema võimalus kõiges kaasa rääkida. Uuel EL eelarveperioodil on LEADER 5%-ga sees, kuid meie lootus on see, et meie varasem toetussumma (10%) ei väheneks. See on läbirääkimiste teema.

Arvan, et esimene koostöökoht on strateegiad kokku ajada ja siis hakata vaatama, kuidas fonde administreerida.”

Täna loetuimad
Päästeamet leidis Saaremaal vaid kahes kaupluses puudusi (2)
KEK-i maja teeb Kuressaarest jazzilinna
Kristel Aaslaid toetas SPIK-i (2)
Saskuhooaja võitis Ago Laanet
Arendaja esitas vallale Varese sadama kohendatud detailplaneeringu (13)
Kiirreageerimise lõks
Ettevõtja Koit Kelder liitus Eesti 200-ga  (10)
100-aastane Valentina: pikaealisuse saladus on töö
Üheksa lõõtsameest tõid saali publikut täis
Mammograafiabussi külastas üle tuhande naise (4)
Riigipühade eel tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus
Visit Saaremaa aitab turismiettevõtet edukalt turundada ka kuludeta  (2)
Jõulutaat on meie poole teel
Jaana Maling ja Rain Siemer kohtuvad lugejatega
JUHTKIRI - Pikaealisuse pant
Nädala loetavuse top 5
Kuivastu kõrtsihoonesse sõitnud BMW juht hukkus (9)
Päikesepark rajati legendaarset metsa maha raiudes (24)
Pihtlas nähti haruldast lindu (26)
Baaripidaja süüdistab vallavanemat valetamises (26)
Isamaa kinnitas valimisnimekirjad (3)
Kommentaarid
Kalurid loodavad kormoranimunade hävitamisele (93)
Ettevõtja Koit Kelder liitus Eesti 200-ga  (10)
Kokaiinismugeldaja taandus Kuressaare hamburgeriärist (90)
Visit Saaremaa aitab turismiettevõtet edukalt turundada ka kuludeta  (2)
Mammograafiabussi külastas üle tuhande naise (4)
Arendaja esitas vallale Varese sadama kohendatud detailplaneeringu (13)
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (436)
Päästeamet leidis Saaremaal vaid kahes kaupluses puudusi (2)
Lugupeetud lugeja! Kui sul on probleeme digileviga, anna sellest meile teada.  (249)
Tähelepanu, naistisler otsib tööd! (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud