[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 19. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Maaelu

Aasta teine pool on põllumeestele lootusrikkam
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 20. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Ligi kaks kuud on möödas, kui Kangru farmi siloaugud kõlisesid, praegu on need ikka sama tühjad,” lausus eile ühistu juht Rein Sepp. FOTO: Sirli Tooming

Ilmastik pole tänavu ega ka eelmisel sügisel põllumehi soosinud. Sügisel jäi väga palju hektareid talivilja külvamata, sest läbiligunenud maa ei kandnud masinaid.

Sel kevadel oleks need liigsed sademed väga ära kulunud, et kindlustada loomadele vajalik söödakogus, aga ei tulnud. Jagus ainult kuumakraade. Kaks niidet vedasid alt paljusid, ootus jäi kolmandale niitele. Õnneks on soojust jagunud siiani ja vihmaga on samuti õnnistatud.

Seega uurime, kas muutunud olukord suudab loomad talvesöödaga kindlustada ja kaugel ollakse kartuli ja köögivilja koristuse ning taliviljade külviga.

„Kartuli- ja köögiviljapind on mul igal aastal sama – 20 ha kartulit, 20 ha kapsast, mõni hektar porgandit ja natuke sibulat. Hea aasta see köögiviljade ja kartuli kasvuks küll ei ole, aga saakide kohta on veel vara öelda. Kartulit on tunduvalt vähem, lausa poole vähem. Varre all on vähe mugulaid, igatepidi on kehvem. Köögiviljadest on kehvem lugu porgandiga, päris alt ei vea midagi,” rääkis maakonna suurim kartuli- ja köögiviljakasvataja Guido Lindmäe.

„Üritame toimetada, natuke on külvi veel teha, siis saavad taliviljad maha. Paar kuiva päeva oleks veel vaja, siis saaks külviga lõpule. Kuidas need õnnestuvad, ei tea. Märg sügis on olnud, kuum suvi on olnud, külm talv, mis külvid hävitaks, on veel olemata,” rääkis Nuudi talu peremees Kaido Kirst. „Kui paar päeva kuiva annab, saab uuesti põllule, et külv lõpetada. Aga ei ole hullu, vihma oli vaja. Praegu on veel pigem veepuudus kui üleküllus.”

Kõljala põllumajandusühistu juht Tõnu Post: „Kõik kolm niidet on koristatud, mul ei ole loomasöödaga mingit probleemi, sööta on piisavalt. Taliviljast on natuke nisu veel külvata, praegu on selleks veel õige aeg. Talivilju külvame eelmisest aastast rohkem, mullu jäi märja tõttu osa külvamata.”

„Me alles alustasime kolmanda niitega, täna on teine niitepäev. Esimeste pindade saagikused näitavad, et saame vajaliku söödakoguse kätte. Soe, vihm ja väetamine, need on hästi mõjunud, kui nüüd kasvanu ka ilusti kätte saaks. Mais andis ka lisa, see kasvas väga ilus,” rääkis Kärla POÜ juht Ülar Tänak.

Kui suure osa sul kaks niidet andsid, kas pool vajadusest tuli välja? „Kahest niitest saime täpselt poole vajaminevast kogusest. 6000 tonni silo on veel vaja, millest mais katab 1500 tonni. 4500–5000 tonni rohusilo kulub veel ära. Usume, et saame selle kätte.”

Taliviljad on Kärlal maha saanud. „Talitritik ja talioder, ca 250 ha, on külvatud, mais koristatud ja kogu tähelepanu on nüüd kolmanda niite tegemisel.”
Salme POÜ piimakarjakasvataja Raimond Ellik: „Elu läheb kiire töö tähe all, kes puhkab, kes käib koolis, praegu on hästi kiire aeg. Talveks on mul sööt olemas, kuigi teist niidet me üldse ei saanud. Nn kolmandast niitest saime õnneks puuduva osa kätte. Teeme igaks juhtumiks veel juurde, kui maikuus peaks loomade laudas olek venima. Lümanda poolt on pakutud mulle ädalapõlde niitmiseks.”

Raimond kiitis traktoriste, kes on jõudnud sööda varuda ja ka söödarullid lauda juurde vedada. „Põldude peal meil sööta laiali enam ei ole. Eelmisel aastal ei saanud mõnelt põllult märja tõttu seda enam kätte ja läksid allapanuks. Sel aastal tõime kõik vastalt ära. Mehed on suutnud kõik ära koristada, nad on väga tublid olnud.”

Ta meenutas, et eelmisel aastal jäid suure lauda lehmad juba 25. septembrist lauta, maad olid kohati märja tõttu läbipääsmatud. „Karjamaadel ei olnudki siis enam midagi süüa, praegu on aga palju süüa ja rohu söödaväärtus on väga hea. Viimased jõudluskontrolli andmed näitasid, et piima rasvasus on 4,3% ja valgusisaldus 3,4%. Sügise kohta väga korralik sööt. Kui augustis piimatoodang kolmel nädalal kuuma tagajärjel kohinal langes, siis viis päeva pärast esimest vihma muutusid karjamaad roheliseks. Praegu on väljalüps 200 kiloga plussis, see eeldab 9100-kilost aasta-väljalüpsi. Mullu oli see 8900. Praegu käivad loomad veel ka karjamaal, isegi kevadel ei olnud nii palju süüa kui praegu. Piima on palju. Mul oli vahepeal lausa 168 lehma, nii palju pole mul kunagi olnud. Lüpsil on 150 ringis, lüpsmisega läheb mul poole üheni öösel.”

Kuidas sinul kolmanda niitega lood on? „Ei ole veel tegema hakanud. Teeme praegu masinaid korda, võib-olla nädala lõpus saame alustada. Praegu ma rohumaade üle ei kurda. Mõne maa peal on isegi veelombid. Paduvihmad tulid nii järsku peale, et vesi ei jõudnud ära vajuda. Kui niimoodi edasi läheb, võib osa niitmata jääda. Uputust ei ole, sookraavid on veel kuivad,” vastas Kangru POÜ juht Rein Sepp.

Kui palju sul praegu talvesööta on? „Seis on selline, et kolmanda niiteta lõpeb sööt oktoobris. Mul on hetkel 200–250 rulli silo, aga kogu karja söötmiseks kulub kuus 350 rulli, millest lehmadele 180. Varutu on kuu pärast otsas ja talveks ei ole midagi. Kui eelmisel aastal oli selleks ajaks poolteist siloauku silo ehk 1500 tonni silo, siis praegu ei ole üheski grammigi.”

Kas rohumaade pind ja praegune niidumaade väljanägemine tagab talvesööda vajaduse ja kaua kulub niite tegemiseks päevi? „Kui see mass oleks igal pool selline nagu nendel maadel, mida olen üle vaadanud, siis väga palju ei peaks puudu jääma. Muidugi juhul, kui kõik õnnestub ka kätte saada. Niidupinda on natuke üle 300 ha, sealhulgas uued külvid, mis hilja tärkasid ja on alles 10 cm pikkused, niiduki taha hetkel ei jää veel midagi.

Tavaliselt teeme niite, kui masinad vastu peavad, kümne päevaga. Siloauku ei tahaks kauem kui nädala täita, mida kiiremini, seda parem. Meil on kolm tuhandetonnist auku. Praegu ei kurda me millegi üle, teeme lihtsalt oma tööd.

Teiste maakonna tootjatega, kes karja vähendavad või lehmapidamise lõpetavad, on mul sööda ostu osas kokku lepitud. Rahaga on aga kitsas, vilja ostuhinnad on taevasse roninud. Viimased koormad, mille mandrilt ostsime, tuli transpordiga koos 210 eurot tonni kohta. Kevadel saime viljajääke osta 150–160-ga, varem oli 120–130.”

Täna loetuimad
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (15)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (2)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (2)
Saaremaale tullakse romudele korraga järele (9)
Pihtlas õitsevad rõske ilma kiuste priimulad (4)
JUHTKIRI - Õhukese riigi õhulisus (1)
Orissaare gümnaasiumi pikapäevarühma lapsed võitsid klotsilaua (1)
Annetamistalgud kutsuvad saarlasi head tegema
Pinksimehed olid Pärnus edukad (1)
Piirkondade kabe võitis Kaarma
„Naksitrallid“ Kuressaare Teatris
Noored õppisid ohutult drooni kasutama
Sügiseselt kirju ülevaatenäitus
Nette Peit tõi Salo naiskonnale ühe mänguga 30 punkti
Matthias Tass oli USA-s üleplatsimees
Nädala loetavuse top 5
Kus lõpeb nali? (10)
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (15)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (2)
Olgem kriisiks valmis (9)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (2)
Kommentaarid
Kus lõpeb nali? (10)
Saaremaale tullakse romudele korraga järele (9)
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (15)
Pihtlas õitsevad rõske ilma kiuste priimulad (4)
JUHTKIRI - Rõõmsaid uudiseid vallalt (1)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (2)
Olgem kriisiks valmis (9)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (2)
Pinksimehed olid Pärnus edukad (1)
Öun Drinks käis Rootsimaal Malmös mahemessil (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud