[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 11. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930




Maaelu

Talutoitu propageeriv mahukas ettevõtmine sai menuka finiši Saaremaal
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 29. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Viiekäigulist õhtusööki ehtsast talutoidust nautis ligi sada inimest. Ürituse üks peakorraldajaist Sirkka Pintmann, Emil Rutiku ja ETKL noor tegevjuht Kerli Ats tänasid suure vaeva nägijaid. FOTO: Alar Allas

Suure Töllu puhkeküla kihas laupäeval inimestest ja heast toidust. Toimus „Talust taldrikuni” karavani suurejooneline finaal, saades alguse teisipäeval Kuusalus ning läbides enne saartele jõudmist Rakvere, Võru ja Pärnu. Reedel oldi Muhus ja laupäeval Töllus.

Ürituse sisu oli tihe: suur talutoidu laat, tänapäevaste põllumajandusmasinate demonstratsioon, arvamustelgis mitmed arutelud maaelu teemadel, parima talu ja parima talutoidu väljakuulutamine, rohkete võimalustega lasteala, erinevad töötoad, viiekäiguline õhtusöök. Kultuurilist elamust pakkusid Uudo Sepp oma bändiga, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas, muinastulesid tähistati lõkke, simmani, sauna, basseini ning Jolly bändiga. Vahele mahtus ööseminar „Lokaalmajandus minevikus, nüüd ja tulevikus“ Kaupo Vipi ja Ott Sandraku versioonis.

Kõik kokku oli see üks ülimalt tore vaba sissepääsuga perepäev kõigile, kellele läheb korda maaelu Eestis.

Pidulik avalöök anti kell 12

Maaelu- ja põllumajandusteemaliste ürituste staažikas päevajuht Aivar Kallas astus staabitelki minutilise täpsusega, et riigi juubeli auks korraldatud talutoidunädalale ilus punkt panna. „Rändasime mööda Eestimaad ja rääkisime, kuidas me elame ja töötame. Ka täna on siin üksjagu tootjaid ja müüjaid, kes on huvitatud sellest, mida me inimeste toidulauale pakume,” ütles ta ja tutvustas külastajatele võimalusterohket kava. „Arvamustelki veab Emil Rutiku, kes teab talupidamisest peaaegu samapalju kui esimene esineja Kaul Nurm, kes on olnud Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht piki aastaid.”

Kallas agiteeris külastajaid aktiivselt osalema nii maaelu üle arutlevates kui õpitöötubades. Lastele oli ohtralt tegevusi seikluspargis, kuid kohale oli toodud ka ehtne shetlandi poni ja eesti ning tori tõu ristand.

Arvamusi talulaadal osalenutelt

* Jaani Enno talu perenaine Malle Välisson rääkis, et nende tooted on ehedatest looduse andidest. Keskpäevaks oli otsa saanud talu uus toode – murelimahl. „Teen mahla kõigest sellest, mis oma aias olemas ja loodusest korjata saab. Inimesi oli siin juba enne kella 11. Osa tooteid sai otsa, kuna osalesime neljapäeval ka Pärnu talulaadal. Mina jään rahule.”

* Inge Uulits, Epi talu: „Siin on olnud väga palju ostjaid, minu arvates on see igasuguste toidufestivalidega võrreldes kõige parem.” Talu uued tooted on marmelaadid. Vaarikamarmelaad oli juba otsa saanud, saada oli veel maasika-, ploomi- ja tikrimarmelaadi. Juustumoose ja pärnaõieteed tuli pojal kodust juurde tuua.

* Mustjala Mustardi juhataja Birgit Kutzera – sinepite, tšatnide ja ketšupite valmistaja ütles, et kõige enam on ostetud ekstrakanget ehk sinepit tšilliga. Kokku valmistatakse 25 liiki tooteid.

* Anu Aia perenaine Anu Hansen ja tütar Anni kauplesid köögiviljakraamiga. „Väga hästi on läinud, ei oleks oodanud. Ostetakse hapu- ja marineeritud kurke, tomateid, pirne, õunu. Kevadel müüsime taimi, nüüd saadusi. Oleme väga rahul,” pajatasid Anni ja Anu.

* Aadama talu Elsal oli pakkuda talu mahemett ja Katrin Saguri õunasiidriäädikast jooke – originaali ning ingveri ja sidruni lisandiga –, osa kääritatud Aadama talu meega.

* End isehakanud saarlaseks nimetanud Remy Olberg oli laadal Pähkla kalakasvatuse kuum- ja külmsuitsu punase kalaga. „Tulin Austraaliast otse Saaremaale. Kuid juba enne Austraaliasse minekut olin poolsaarlane. Pähkla pärast ma 2017. aasta märtsis Austraaliast ära tulingi, kuna Pähka kalakasvatuse omanik on mu sõber. Olen müügijuht, kuid teen kõike, mida vaja.

Üllatavalt hästi on läinud, käisime juurde toomas, ja enamik on müüdud. Rohkem pole tuua, sest siin lähevad ikkagi valmistooted.”

* Mahetootja Agnes Heinla ja ema Esta Saare Ubinast pakkusid köögi- ja puuvilju. „Hästi on läinud, abikaasa tõi kartuleid juurde, järelkäru täis läks kuumalt. Me ei arvestanud sellega, et kartuli tahtjaid nii palju on,” rääkis Agnes. Ka Esta tunneb heameelt selle üle, et rahvas eelistab makaronile ja riisile kartulit ning hindab mahedat.

* Karin ja Maie Merisalu Aru mahetalust on truuks jäänud kõrvitsale. „Jah, enam me suvalisi liike/sorte ei kasvata, kõik on ära proovitud. Üldiselt on hästi läinud, esimene kõrvits, mille autolt maha tõstsime, leidis kohe ostja. Kõrvitsa ostmiseks säilitamise eesmärgil on aeg varane, seda ostetakse ikkagi sügisel,” ütles Karin.

„Tulevikus tahame hakata toodetut ise ka töötlema, praegu ei ole selleks vastavat kööki. Praegu läheb palju kõrvitsat ja kabatšokki Saare Gurmeele beebitoidu valmistamiseks. Nad hakkasid sel aastal tegutsema ja toode – külmutatud beebitoidukuubikud – on juba Saare Selveris ja Coopis üle Saaremaa müügis.” Selline edulugu siis!

Talus kasvatatavate kultuuride nimistu on aga pikk: mustjuur, pastinaak, petersell, kurk, kabatšokk... Ema ja tütar lisasid, et nad ei oska teistmoodi enam mõeldagi kui mahedalt.

* Muhu LihaTurundusühistu juhatuse liige Anneli Holm: „Ühistusse on koondunud 14 lamba- ja veisekasvatajat, et ühiselt saare veiseid ja lambaid turustada. Eesmärk on rajada Soonda külla oma väike lihatööstus, praegu tellime teenust Saaremaa lihatööstuselt ja teeme tooted Muhus. Müüme neid Liiva Konsumis ja Muhu restoranides. Talvel on plaan laieneda ka Kuressaarde ja mandrile.”

Põhikohaga keskkonnaametis töötav Anneli selgitas, et hakkas ühistuga tegelema seetõttu, et poollooduslikel aladel üles kasvavad loomad on liiga hea toode, mida aga kusagilt osta ei saa. Et teha see inimestele kättesaadavaks, asutati eelmise aasta juunis ühistu, kes tegeleb turustuspoolega, samas tagades talunikele looma eest õiglase hinna.

* Muhu Riito meeskond oli rahvusvaheline. Ninamees Kaidar Kivistiku kaaslasteks olid Terje Tartes ja Tšiilist pärit Juhan Saez, kes tegid kogu karavani kaasa. „Muhus tegime laadale lisaks ka kolmekäigulise õhtusöögi, ja täna Suure Töllu puhkekülas... Oleme nüüdseks juba väsinud, aga õnnelikud. Siin pakume Muhu lambalihast buriitot, mille komponendid on Muhu rebitud lambaliha ja Saaremaa Karmeli toortatar ning Rautsi talu köögiviljad. Sööjaid on olnud palju.”

Viiekäiguline õhtusöök

Pidulikus õhtusöögilauas meenutas OTT-ile hinge sisse puhunud ja ettevõtmise üks põhijõududest Sirkka Pintmann tänuga kõiki vaevanägijaid, sh siinse peolaua roogade valmistajaid. „Täna saame maitsta lihaveiselihast eelrooga, küülikut kahel erineval moel, lambalihakebabi, Männiku lambapiimast jäätist, Läti taluniku juustu viinamarjadega. Tahan öelda, et talusaadustest saab teha väga head toitu nii peenemale kui lihtsamale lauale.

„Talust taldrikuni” mõte tuli kaks aastat tagasi Karen Allaselt. See mõte tundus algul korraldamise suhtes hullumeelne, aga hakkama oleme saanud. Esimese õhtusöögi tegime mullu Vaivere külamaja platsil. Selliste asjade algatamiseks peab olema kas välismaalane või peast „soe”. Karen on esimene, elanud pikka aega välismaal.

Meie pika karavani tegi kaasa ka Mehhiko kokk, kes valmistas igal laadal olevast toorainest erinevaid toitusid. Täna tegi ta tatra toortoidu, mis on üks osa veiseliha juurde.”

Rikkaliku õhtusöögi peakokk oli Õile Aavik, abiks tublid abilised.
„Mina ütlen kõigile, kes OTT-i tagant lükkavad, et ainult selliselt mõeldes ja tegutsedes saame teha suuri asju. Täname teid!” ütles Emil Rutiku, kes oli ka arvamustelgi juures toimuva päevajuht.
ETKL tänukirja ja meene said selle noorelt juhilt aga kõige suurema töö tegijad: Saaremaa taluliidu pealik Jaan Kiider, lennukate ideede autor ja eestvedaja Karen Allas, kõike fotodena jäädvustav Alar Allas ja Sirkka Pintmann. Ning kaks toredat päevajuhti Emil Rutiku ja Aivar Kallas.

*  *  *
Eesti parim talutoit 2018 – lambapiimajogurt

See noor kolmelapseline pere oli tuuril täies koosseisus. Kui Laura-Teele ja Sander hullasid lastealal, oli nelja ja poole kuune Eliise unevälisel ajal ema süles müügileti taga. Nii kasvavadki uued tegijad!
Raplamaal Kehtna vallas tegutsev Männiku piimalambatalu kuulutati tänavuseks parimaks taluks, kus valmib parim talutoit. Soovisin teada, kui kaua on mahetalu tegutsenud ja tooteid arendanud. „Oleme tegutsenud kaheksa aastat ja sihikindlat tööd toodete arendamisel on tehtud viis aastat,” lausus taluperemees Priit Tähe.

Abikaasa Kaisa lisas: „Varem elasime Saksamaal, seal tuli idee hakata piimalambaid pidama. Teame, et enne meid pidas Eestis piimalambaid üks abielupaar Saaremaalt. Kui sellest kuulsime ja soovisime neilt lambaid osta, olid nad juba lõpetanud. Tõime oma loomad Saksamaalt. Praegu on meil 32 piimaandjat, järgmisel aastal ehk 40. Meie piir on kuni sada looma.

Järgmisel aastal on plaan investeerida loomade heaolu ja endi töötingimuste parandamisse. et vähema jõuga hakkama saada. Kui saame lüpsiplatsi, saan ka mina lüpsmisega hakkama. Meie viieaastane tütar tahab ka saada kitselüpsjaks.”

*  *  *
Mõttekojas oli arutlusel kaks teemat

ETKL pikaaegne tegevjuht Kaul Nurm: „Rääkisime kahest asjast – toidumärkidest ja kahe piirkonna kampaaniast. Käimas on kaks allkirjade kogumise kampaaniat. Üks puudutab toidu märgistamist, eelkõige seetõttu, et meil on kasutusel Eesti lipuvärvidega märk, mis on mõeldud selleks, et innustada tarbijaid eelistama eestimaist. See on õige algatus, kuid väike eksitav moment on juures, sest kõik lipumärgitooted ei ole toodetud Eestis kasvatatud toorainest. Meie arvates on see tarbijaid eksitav. Inimene teeb märgi järgi automaatselt järelduse, et on Eestis toodetud ja toiduks tehtud.

Märginõuded Eestis aga toorme kohalikku päritolu ei nõua, vaid et toit on töödeldud ja valmistatud Eestis. Kogume allkirju, et seadusandjad ja toiduliit selle ümber hindaksid.

Teine, millega praegu tegeleme, on minu algatus. Kuna Eesti erinevad piirkonnad on sotsiaal-majanduslikult väga erinevalt arenenud ja maapiirkonnad võrreldes Tallinna ja selle ümbrusega seejuures tagasihoidlikult, on mõte järgmine: kui me jagaksime Eesti EL toetuste mõttes kaheks eri piirkonnaks, siis kindlustame esiteks selle, et maarahvale mõeldud maaelu parandamise toetused jõuaksid otse maapiirkondadesse. Selle sammuga kaasneb aga ka see, et saame EL-ist ca 700 miljonit toetusraha rohkem ja meie kulu riigieelarvele seitsme aasta jooksul oleks hinnanguliselt 900 miljonit väiksem.

Meil on vaja maapiirkonnad järele aidata – elavdada ettevõtlust, ehitada välja infrastruktuure, et riiklikud teenused oleksid kättesaadavad. See on see, mida ajame.”

Täna loetuimad
Tulekahjus hukkus noor mees
Purjus autojuhid põhjustasid liiklusõnnetusi
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
TS Laevade uus ohutusjuht on Meelis Mägi
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär
Pussitamises kahtlustatavad on kriminaalse taustaga
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile
Spaateenindajad said ametikoolis avarama ruumi
Aarne Mägi maru värk
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest
Lennuliinide teenindaja leidmiseks kuulutati uus hange
Vetik võitis Prototronil 20 000 eurot
Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Saaremaa kohtub karikafinaalis Pärnuga
Tõnu Kõrvits ja „Lageda laulud“
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
Vahur Kersna kohtus Kuressaares lugejatega
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (367)
Tarbijat diskrimineeritakse? (1)
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Saaremaa Kunstiklubi avas sügisnäituse (1)
Rae keskuse SHU asemele tuleb apteek (15)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (119)
Olev Ait liitub volikoguga (22)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (122)
Kaljuste organiseerib Tallinnas uut ÜRO pakti vastast meeleavaldust (10)
Pillirookõrs võitis Prototronil 20 000-eurose toetuse (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud