Taimekasvatajatel põuase saagi kogumisel külas vihmad

Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 23. august 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eelmisel nädalal oli Aivar Lember kombainiga tudrapõllul, et see väheke, mille põllumeestele on äärmiselt raske aasta võimaldanud, kätte saada.

„Sel aastal ei ole eriti millestki rääkida. Kui kolmandiku eelmise aasta tudrasaagist sain, on hästi. Kultuuri seemne moodustumise ajal oli pikalt põud, lisaks palavus, mis küpsetas taime lihtsalt ära. Tegime väikse õlitestimise proovi ja tundub, et õli on seemnes ka üsna vähe,” rääkis talunik Aivar Lember, kes on neli aastat keskendunud eriliste kultuuride kasvatamisele, nagu seda on tuder, tatar ja toidukanep.

Sel aastal oli ta ühe põllu külvanud ootamatuteks ilmastikuoludeks ka hiljem, see läks aga täiega aiataha. „Kuna tudra seeme on väga peen, ei saa sügavat külvi teha, seeme kuivas maapinnal lihtsalt ära. Oleks ükski taim tärganud, kõik läks. See aasta on väga vilets olnud. Kui mõnes kohas vähegi sadas, siis siin, Pähkla kandis ei saanud piiskagi. Selline kuumus kultuurtaimedele ei sobi, tuleb ilmselt umbrohtu kasvatama hakata, need ei karda midagi. See aasta oli maltsa-aasta, võttis mullast ära viimase niiskusevaru.”

Kas see napp kogus aastase vajaduse seemne ja õli osas katab? „Natuke on eelmise aasta seemet ka järel, ja eks näe, kui palju tänavune seeme õli välja annab. Seemet tuleb veel puhastada, kana maltsaseemet on veel sees. Proovipressimise tulemus oli küll kehvake.”

Esimene koristatav kultuur oli talinisu. Ka nisu jäi võrsumisajal kuiva, aga kombainiga tuli üle ikka käia. „Natuke seemneks sai, sel aastal pole finantsi seemne ostmiseks, peab oma jõududega läbi ajama.”

Kanepipõllu pilt on natuke parem, seda mõni vihmasabin tsipa päästis. Paistab, et taim on toekam, aga see pole veel käes. PRIA käis siin mõnuainet otsimas ja proove võtmas, juba siis laulsid linnud põllus. Paistab, et kanepiseeme neile väga meeldib. Kõikidel tuleb kõhud täis sööta ja kui üle jääb, saab kasvataja ise ka pisut.”

Kanepi koristamine tuleb ilmselt septembri teises pooles. „Näis, kuidas selle koristusega läheb, sajud on siia kohale jõudnud. Norrakad panevad nüüd ilmaennustusega täppi, isegi kellaajaliselt. Tatar valmib oktoobris.”

Eelmisel aastal katsetasite ka aedsalvei kasvatamist, kuidas sellega läks? „Ei õnnestunud, hakkas kasvu viskama, kui ööd läksid pimedamaks ja ei jõudnud õite moodustumiseni, esimene külm võttis ära. Sel aastal me salveid maha ei pannud, jätsin poole maad külvamata. Tundus, et asi läheb käest ära ja külvid enam maha ei läinud, milleks tuha sisse panna. Tänu sellele on koristuskulud nüüd veidi väiksemad. Aga inimene loodab kuni elab. Loodame, et järgmine aasta on parem.”