[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 20. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Maaelu

Suursündmus Angla tuulikumäel (7)
Autor: Ivar Eensoo
Neljapäev, 26. juuli 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Päevakangelane, väike kalkunitibu emaga. FOTO: erakogu

Angla tuulikumägi on kindlasti üks tuntumaid ja parimaid turismimagneteid Saaremaal. Sajandivanusel tuulikumäel on viis tuulikut, millest üks jahvatab jahu tuulejõul. 2011. aastal rajatud Angla pärandkultuurikeskuses saab küpsetada ja maitsta leiba kohalikust teraviljast. Avatud on näitus vanadest käsitöömasinatest, saab õppida vanu käsitööoskusi villa-, viltimise-, dolomiit- ja puidukojas. Toimuvad rahvuslikud kontserdid ja käsitööpäevad.

Angla tuulikumäel ja pärandkultuurikeskusel, Kaali külastuskeskusel ja trahtril, ning Panga pangal on peremeheks üks ja sama mees, Alver Sagur. Kohtun Alveriga Anglas, kuid mitte, et rääkida otseselt, kuidas äril läheb ja kas turiste jagub, vaid selleks on hoopis palju proosalisem põhjus.

Esimene kalkunitibu

Esmakordselt koorus tuulikumäe kalkuniperre väike tibupoeg. See on sündmus, mis silmnähtavalt mehe õnnelikuks teeb.

„Kui me selle maja, pärandkultuurikeskuse, 2011. aastal avasime, siis tegime siia paralleelselt kohe ka loomapargi. Kõige tähtsam teema on, et selle seitsme aasta jooksul ei ole me mitte ühtegi kalkunitibu veel näinud. Sellel aastal, imekombel, oli kalkun ise võimeline selle poja välja hauduma,“ rääkis Sagur.
All olnud üheksa muna ja nii see üks, kes koorus, nii suur õnn ja ime ongi! Väike tibu on nüüd paar päeva vana, sibab oma aedikus ema valvsa pilgu alla aktiivselt ringi. Ja muidugi rõõmuks külastajatele.
Mitmekesine loomapark

Alustame meie kohtumist ringkäiguga Tuulikumäel. Peremees võtab viljakausi ja saiakotid.

Jõuame tiigi äärde ja maiuse saavad kätte esmalt kalad. Neid on igat liiki: kogred, linaskid, karpkalad, igasugu uhkeid punaseid kalu. Selleks, et rahval oleks ikka huvitav vaadata. Neid olla seal ikka väga palju, teab peremees.
Siis saavad süüa küülikud. Kenad ja prisked, vähemalt minu silmale.

„Meil on väike rohumaa ka, sealt käiakse kitsedele ja jänestele ette niitmas. See aasta on ikka väga karm, ei olegi midagi niita. Õnneks kits on vähenõudlik. Kõige tähtsam on, et selle kuumusega peab vesi ees olema. Loomi ei tohi ülesööta, kui viljakausiga liiale minna, on kõhud lahti ja jama majas. Kui esimese põuaga kõik ära kuivas, pidime natuke abiks viljaga olema.“

Viljapõld on enda oma. Vili võetud, läheb see järgmisel kevadel jälle loomadele.
Loomi toites räägib Alver, kui suur teraapia on loomade pidamine. Seda ta on. Kuna Alver kahjuks iga õhtu siia ei jõua, saab kiidusõnu maja perenaine Anu Noor.

„Anu on meil see haldjas, kes loomi toidab, tal on eriliselt hea suhe loomadega. Ta võtaks nad õhtuks kõik koju kaasa, kui see võimalik oleks. Majal peab olema hea süda ja vaim, siis maja toimib hästi, siis on kollektiiv ka hea.“

Kui te juhtute hilisel õhtutunnil Angla tuulikumäest mööda sõitma ja näete väravas üksikut punast autot ja keegi toimetab tuulikumäel, siis Anu see ongi.
Edasi jõuame kitsede juurde, kõik puhast Eesti tõugu. Toodud nad Andrese talust Mustjalast. Talled aga sündinud juba kohapeal.

„Haned on eelmise aasta pojad, nad olid vaksa pikkused, kui me hakkasime neid kasvatama. Nemad ei ole see aasta järglasi teinud. On kaks emast ja isane, üks ajas teist pesa pealt ära ja munad jahtusid ära.“

Sarnast lugu kuulen, kui jõuame järjega päevakangelase, väikese tibu ja tema vanemate, kalkunite aia juurde. Ka kalkun pidi olema laisk hauduja, laseb munad ära jahtuda. Tavaliselt pannakse munad kana alla, nii rääkivat linnupidajad. Isakalkun on natuke pahuras tujus. Üks pruut küll oma aias, aga see ei sobi, et tibuga pruut aiaga eraldatud on. Vaat siis tegelast.

Talveks lähevad loomad-linnud talvekoju. Suuremad loomad lähevad Alveri talunikust õe juurde, osa linde lähevad Kaali, küülikud lähevad Leisi Anu juurde kantseldamisele.

Muide, on veel kaks kilpkonna. Alver räägib, kuidas üks aasta ei saadud kilpkonna kätte, nii jäänud ta tiiki talvituma. Kevadel leidsid ta Hiina turistid ja olid üllatunud, et kas teil ka siin kilpkonnad. Aga kunagi olid siin aladel sookilpkonnad olnud. Nii et kilpkonn saab hakkama küll, kui õhule juurdepääs vaid on. Pererahvas oli muidugi õnnelik, et kilpkonn elu ja tervise juures oli.
Uurin, kas on suurem siht, kas on tulemas rohkem loomi. Peremees arvab, et praegu rohkem ei laienda valikut.

„Ühel aastal olid hobused Valjalast. Hobune on aga pretensioonikas loom, tal peab olema suur ala. Pealegi on meil siin majas oma koer Matu, kes on siin sündinud, ta on Anu koer. On naabri kassid. Ja põld rebaseid täis.“

Natuke ikka ärist ka

Rahvast jagub. Rõõm on kuulda, et kõige rohkem käib Eesti peresid. Kes siis veel hoolib, kui mitte omad?! Palju on Lätist ekskursioone. „No tegelikult käib terve maailm,“ on Alver kindel.

„Grupid ei tule lihtsalt siit läbi jooksma, ei olda mitte kümme minutit, vaid terve tund. Ma usun, et kõige tähtsam vaatamisväärsus on tuulikud, teine on kindlalt loomad. Siis pärandkultuurikeskus, see maja, need tegevused ja töötoad, muuseum. Kõik kokku annab terviku. See rahvale meeldibki.“

Kõige popim pidi olema dolomiidi töötuba, kuna teisi, näiteks puidu- ja viltimiskoda pakutakse Saaremaal siin ja seal ikka. Kiitust saab palju muuseum. Sellist, kus nii palju erilisi töökorras vanu masinaid ja tööriistu vaatamiseks on, külalised ei teadvat.

Nähtu, kuuldu ja kogetu annab julgust öelda: “Tulge külla!”. Mina küll soovitan. Muide, üks väärt päev on varsti-varsti tulemas. 4. augustil toimuvad kümnendad pärimuspäevad. Juubel!

Külalisi oodatakse juba keskpäevast käsitöökodadesse nautima rahvalikke esitusi tantsus, näitekunstis ja jalga keerutama kell 18 Angla tuulikumäe simmanipeol. Pakutakse saarepäraseid maitseid parimate söökide ja jookidega.
Pered saavad oma nutikust proovile panna kogupere tuulikumängus „100 aastat Angla tuulikute elulugu“. Igale osaleja suus sulav auhind.

Igatahes, mina jään nüüd peole kutset ootama. Sa ära oota, tule lihtsalt kohale. Pidu kindlasti väärib seda!

Täna loetuimad
Andres Tinno: “ühe kärbse mahalöömisega” ei lahenda midagi (12)
Ilmatark ennustab peagi lund (1)
Parkimiskohtade põuale haigla parklas head lahendust ei ole (5)
Õpioskuste võistluse võitis Valjala põhikool (1)
Mihkel Tamm: Saaremaale kolimine oli üks paremaid otsuseid
Vilistlane tutvustas KG-s kõnniteerobotit
Pealinlane, kes armastab lõõtsamängu ja Saaremaad  (1)
Jõulukuusk võidakse tänavu panna kõlakoja ette  (7)
Minister tähistas valla sünnipäeva palvushommikusöögiga (3)
Urmas Reinsalu: laekuv tulumaks olgu pöördvõrdeline keskmise palgaga (2)
Armastuskirja kirjutamise kunst
Lümanda keskusehoonest saab Lümanda Maja
Muhu koolijuhi mälestuskivi saab paika novembris
Ohtlik ohjeldamine
 (1)
Nädala loetavuse top 5
Piret Pihel: jutt dubleerimisest on arusaamatu (13)
Tüdruk läks pommijate küüsi sattunud klassivennale appi (6)
Saarlane soovib sotsiaalosakonna juhi koha säilimist (14)
Veiste piirdeaedu varastatakse ja lõhutakse (10)
Veel kord teenindusest  (6)
Kommentaarid
TÜLI MAJAS! Linn alustas kiriku kinnistul tehtud raie kohta menetlust (151)
Pottsepp valla viidatud MTÜ-sse ei kuulu (14)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (77)
Minister tähistas valla sünnipäeva palvushommikusöögiga (3)
Tüdruk läks pommijate küüsi sattunud klassivennale appi (6)
Minu süda jäi pärnaka koerakuuti (67)
Veel kord teenindusest  (6)
Kalurid loodavad kormoranimunade hävitamisele (41)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (681)
Aplad Torgu metssead askeldavad ülbelt isegi jahimeeste akende all (56)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud