[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 19. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Maaelu

Vilja- ja loomakasvatajad elavad suuresti lootusel
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 05. juuli 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Teraviljapõllud on ümberkülvide tõttu kaherindelised. FOTO: Aavo Aljas

Sademete puudusel pruuniks kõrbenud rohumaad on hakanud nüüdseks haljendama, kuid kaks rohuniidet on läinud praktiliselt aia taha. Sest taimede arenguks vajalikku kevadet ei olnud, sellest sai kohe suvi, mis aja kohta ebatavalise soojusega taimede arengus kiirkäigu sisse lülitas. Tulemuseks suur õitemeri ja olematu kõrrepikkusega taimedel pealoomise faas.

Mida toidutootjad sellises olukorras arvavad ja millele loodavad, sai uuritud mõne ettevõtja käest.

Kuidas viljade olukord on, kas tänavu on üks nigelamaid aastaid?
“Olukord on, nagu on, ega siin midagi muuta ole. Oleks ainult kuiv olnud, siis poleks kõige hullem. Oli ka kuumus, mis kõrvetas mustas mullas taimed ära. Taliviljad on natuke paremad, varased odrad on päris otsas. Aga ju midagi ikka tuleb. Kui veel koristatud pole, siis tibusid lugeda ei saa. Loodame, et koristusaeg on soodne ning koristus- ja kuivatuskulud mullusest väiksemad. Siis ehk veab järgmise kevadeni välja. Lootma peab, lootuseta põllumees olla ei saa. Aga selge see, et saak on tunduvalt väiksem kui eelmisel aastal.

Eelmistel aastatel oli kõik okei, kui välja jätta madal hind. Mõnel aastal on ikka tera kättesaamine vihma tõttu raskem olnud. Katastroofi pole veel olnud ja loodame, et sel aastal ei tule ka,” rääkis taimekasvataja Kaido Kirst.
“Kevadel võrsusid suviviljad ju suhteliselt hästi, aga pärast jäid põua kätte ja see kuivatas kõik lisavõrsed ära, jäid ainult peavõrsed, millede pead väga väikesed ei olegi. Üks on kindel, et supersaake ei tule.”

Eelmisel nädalal käis Kaido Inglismaal. Sealne põllumees oli öelnud, et kui eelmisel aastal sai 12 tonni hektarilt, siis tänavu loodab saada kümme. “Seal on mullakiht paksem ja midagi hullu ei olnud, kuigi põllud olid ka põuanäosed, aga isegi suviviljad olid suht lõbusa olemisega.”

Ehkki taliviljade külv oli liigsademete tõttu äärmiselt vaevaline, siis mulda saanud külvid lubavad siiski natuke paremat saaki anda. Kas on nii?
“Hernes pole ka kõige hullem ja üks oapõld on ka enam-vähem, teine see-eest suht räsitud, kuivad kohad sees. Rapsi mul sel aastal pole. Talirapsi on raske kasvatada, kuna siin on metsloomade kahjustused väga suured. Taliraps on hirvedele väga hea magustoit. Kui põld asub metsa ääres, on vähe lootust midagi saada. Eelmisel aastal läks külviaeg nii hiljaks, jätsin maha tegemata. Tagantjärele saab öelda, et talivili on siiski parem, ehkki eelmisel sügisel oli külv väga keeruline tegevus.”

Taimekasvataja Avo Aljas: “Kas saak just läinud on, aga ega midagi rõõmustavat ei ole, prognoosida praegu ei taha. Ilma ei jää, aga majanduslikus mõttes tuleb raske miinus. Talivili on paremas seisukorras. Mul on küll ainult talinisu, mida ei olnud võimalik õigel ajal külvata. Hilisemad külvid olid kevadel üsna kehvad, aga taastusid üllatavalt hästi. Mul on sort 'Skagen', mis on kõige levinum (ja parem) sort talinisudest, saagikuselt jääb kindlasti alla eelnevatele aastatele. Kaks kolmandikku on mul suvevili koos rapsiga.

Kõige kehvemas seisus on raps, esiteks kuivus ja kuumus, mis soodustas maakirbu levikut, kes hakkasid tõusmeid hävitama juba enne taimede tärkamist. Teiseks, järgmises kasvufaasis – õiepungade moodustumisel – oli hästi vali tuul ja ei saanud teha hiilamardika tõrjet. Ma ei ütle, et nad puhta töö tegid, kuid võtsid päris kõvasti, sõid õienupud ära. Kolmandaks, 7. juunil oli öökülm, mis võttis paljudel ära kartulivarred, mul aga võttis Pahila soos ära suvirapsi ja tõmbas kollaseks ka suvinisu. Nisu osaliselt taastus. Sel aastal on täiesti uskumatu olukord.

Peamine oli aga vihmapuudus – viimasena sadas 4. mail ja järgmine vihm oli 21. juunil. Kavandi kandis oli kastmata periood 45 päeva. Kõik põllumehed loevad vist sademete milliliitreid kokku, mõõdutopsikud ei ole küll taadeldud mõõtevahendid, kuid annavad siiski mingi pildi.”
Kui palju praegune vihm olukorda päästab? “Kindlasti päästab. Mu viljadel olid pead otsas juba esimese vihma ajal, välja arvatud raps, mis polnud õitsema hakanud. Selles osas päästab, et moodustunud terad saavad tuumakamad.”

Suvirapsiga tuleb ilmselt kõige suurem miinus, kuid talirapsi ei saa enam üldse kasvatada, hirve tõttu. Põllumehed räägivad juba aastaid, et hirvede arvukust tuleb vähendada. Vend Aarel juba kümme aastat tagasi tallasid metssead ja hirved talirapsi Nihatu soos lihtsalt maha. Sel aastal pean ma kõigele vaatamata talirapsi aga maha panema, viljavahelduse pärast.”

Rohusööt

Kas sel aastal on loomasööda ostulootust, oli küsimus Ranna Villa lihaveisekasvatajale Kairo Pilvistele, sest tema on üks neist tootjatest, kellel on igal aastal tulnud pool kogust juurde osta. “Praegusel hetkel on vara öelda, heinatööd ju alles käivad. Meil on omad kanalid, kust heina saame. Seda on loomulikult vähem kui eelmistel aastatel. Eks saab näha, kuidas tänavu läheb, rohkem ei oska ma kommenteerida. Me teeme enda põldudelt nii palju, kui saame, nii heina kui ka rullsilo. Poole kogusest oleme seni juurde ostnud. Ehk õnnestub söödavarumine sügise poole paremini, sest meil on selleks aastaks ka uusi rohumaid rajatud.”

Mereranna PÜ juht Urmas Lehtsalu: “Ega meie olukord teistest erine, esimest niidet tuli vähem kui eelmisel aastal, ootame ja loodame teise ja kolmanda niite peale. Viljadega on olukord sama, osa ei talvitunud, ja mis ümber külvati, osa ei tõusnud. Peale nüüdseid vihmasid osa tärkavad, see tähendab, et viljad on koristuseks ebaühtlased. Aga loodame, et vihm natuke siiski kasvatab saagivõimalust. Agronoom on plaani pidanud, mida ja kuidas teha. Kui teraks ei sobi, siis tehakse vilis.

Karjamaad on saanud samuti põuakahjustuse, me ei julgenud nii väga järelniitu teha, sest juurde polnud tulemas. Nüüd on karjamaad roheliseks tõmmanud ja oleks sooja vaja. Ikka ju ootad ja loodad. Ja unistad, et ükskord tuleb õnn ka meie õuele, seetõttu ei taha väga ka viriseda. Kõigil on omad mured. Optimismi lisab see, kui inimestel läheb hästi ja nad on terved. Ehkki vahepeal oli tunne, et kas tõesti pole kusagil kergem.

Kui küsisid, kas nii hullu aastat on olnud, tuli mul meelde, et kunagi ammu karjade ülevaatusel, kus ka Valdur Rauniste oli, vaatas ta Tahula lehmi ja ütles, et see pole võimalik, et lehmad söövad ohakatutte nagu kaamelid. Aga sõid. See oli 1990-ndate algul.

Arvan, et ei ole viisakas võrrelda end teistega, kõige õigem on võrrelda, kuidas meil on varem läinud. Otsused saab teha seega sügisel, kui sööt on varutud ja millisel määral. Aga sellega on nii, et kui ütled, et ah, ei ole häda midagi, siis sa ju valetad. Aga halada ka ei taha. Pessimist ütleks, et on sitasti ja kehvemaks minna enam ei saa, optimist aga, et oi-oi, sõbrad, saab veel hullemaks minna. Eks talvitumine ja kevadine pikk kuivus tekitas pöördumatu kahju. Aga kui sooja teeb, võib olukord natuke muutuda.”

Täna loetuimad
Perekondlik
Kolme inimese surma põhjustanud autojuhil väiksem joove (25)
Komisjon tahab Noortejaama kohta menetlust (23)
Saaremaa ettevõtjad said PRIA-st rohkem kui 660 000 eurot toetust
Saikla poe käive on suurenenud ligi kolm korda (7)
Ohvrit kaelast pigistanud mehele reaalne vangistus
Erivajadusega inimeste kodu Õie tänavale ei tule  (21)
Heli Maajärv: elus ei ole vigu, on õppetunnid
Piimafarmer, kes panustab paljude alade arengusse
Muinsuskaitse kaitsekorrast huvitus ligi poolsada linlast (2)
Tallinna Saarlaste Segakoor peab sünnipäeva
Solistica konkursil seitse vaprat saarlast
Kaks suurt ja Saaremaa
Hea uni aitab paremini käituda ja õppida
2019. aasta parim BWB mudel on Pilot 15 WP
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa rängim avarii nõudis kahe naise ja beebi elu (54)
Traagiline õnnetuspaik tõi kokku hulga mälestusküünlaid (18)
Liiklusõnnetuses hukkunute lähedasi toetatakse joogatunniga (9)
Oma läbielatut ei soovi ma mitte kellelegi (3)
Kuressaarest pärit kullavaras võeti Läänemaal vahi alla (12)
Kommentaarid
Erivajadusega inimeste kodu Õie tänavale ei tule  (21)
Komisjon tahab Noortejaama kohta menetlust (23)
Saaremaa valla lastekaitseteenistuse juhataja on Anneli Tõru (13)
Muinsuskaitse kaitsekorrast huvitus ligi poolsada linlast (2)
Kolme inimese surma põhjustanud autojuhil väiksem joove (25)
Ebaseadusliku metsaraie eest tuleb maksta üle 28 000 euro (13)
Saikla poe käive on suurenenud ligi kolm korda (7)
Oma läbielatut ei soovi ma mitte kellelegi (3)
Lennuhanke vaidlustus jäi rahuldamata (9)
Saaremaalt pärit asjur asub tööle Aafrika Liidu juurde (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud