[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 25. november 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Maaelu

Laratsi talus ootab koristamist üle saja hektari nišikultuure  (1)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 24. august 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Aivar Lember pühapäeval, 20. augustil koristamas tutra, millest valmib tervislik tudraõli. FOTO: Vilma Rauniste

Ajast, mil talude tekkeks võimalus avanes, on Aivar Lember, nagu paljud teisedki, kasvatanud teraviljakultuure ja rapsi. Viimastel aastatel on tavakultuuride kasvupinna arvelt kasvamas ka mitmeid vähemlevinud kultuure. Ühena neist tuder, mille koristamine langes Eesti taasiseseisvumispäevale.

Selle vähetuntud kultuuri koristamiseks tuli pidulikule päevale vaatamata põllule rutata, sest päev hiljem, töönädala algul, ei pruukinud tudravõtt enam kesta, kuna kultuuri kasvupind on kombainile paras päevatöö. Tegelane „uudishimu” utsitas aga takka, et näha, kuidas selle õrna ja imepeenikese seemnega kultuuri kättesaamine käib. Kuni kombain suure põllu tagaservast pärale jõudis, oli aeg vaadata pruuniks värvunud koristusküpset tutra, mida siinmail kasvatab ainult Aivar. Selle kõrval õitses uhkelt Eesti rahvuslill – väga sümboolne sellele päevale.

„Rukkilille ei tohi põllus hävitada, jumal saab siis väga kurjaks,” ütles kombainilt maha astunud uute kultuuride katsetaja, nagu lugedes mu mõtteid tudra maheduse kohta. „Ametlikult ei ole ma mahetootja, kuigi tatar ja tuder kasvavad ilma pritsimata. Nende kultuuridega toimin nagu mahekasvataja, ise oleme ka nende saaduste suured tarbijad. Pritsinud tõesti ei ole, seepärast rukkilill põllus ongi. Põld oli üldiselt hästi puhas, kuid vihmade tõttu tuli ta poolest suvest mingil moel sisse ja praegu õitseb.”

Rukkilille seemet on vist raske kätte saada? „Küllaltki raske. Tuulega seda välja ei saa, seemnel on pintsel küljes. Paistab, et nad on enam-vähem „ühe kaalu poisid”. Kui mõni rukkililleseeme jääbki sisse, ega sellest midagi ole, sest rukkilill ei ole õlikultuur.”

Tuder, kuigi vana kultuur, on kasvatamiselt noor

„Olen uurinud, et ega seda kultuuri Eestis suurt kasvatud ei olegi. Tuder on meie kliimavöötme taim, mis on põllu ja ilmastiku suhtes vähenõudlik. Raps on üsna ressursimahukas, seetõttu tõin tudra vahekultuuri mõttega sisse. Praegu ma rapsi ei kasvata. Kaarli talust, kus tudra kohta uurimas käisin, ostsin pudeli tudraõli, mulle see maitses. Järgmine käik oli juba seemne muretsemine. Tänavune on kolmas tõsine kasvatamisaasta.”

Algul olnud Aivaril mõte, et müüb seemne kokkuostjatele. Kuna seemet kuigi palju ei saadud, läks teisiti. „See olnuks sama, mis muhulasel lamba viimine kombinaati – maksa kasvatamisele veel peale. Hakkasime siis uurima, mida sellega peale hakata. Võtsime uuesti Kaarli tallu sõidu ette, et uurida õli tegemise tagamaid. Õnneks oli neil üks vana press ära anda, hakkasin seda siis putitama. Kõik kuluvad osad tuli ära vahetada, osad Rootsist tellida.”

Talunik arutles, et kuna viljahinnad on sellised nagu need on, siis alla viie-kuuetonnise hektarisaagiga ei tule eriti mäele, sellise saagi saamiseks tuleks aga ohtralt kõikvõimalikku keemiat kasutada. Ja kui ilm ka veel nöögib, nagu see paraku on, siis seda hullem. „Sellest ei saa küll aru, miks vilja hind nii madal seisab. Ja et sõna „tervislik” ei tohi kultuuride puhul suhu võtta, sest millega seda tõestada... Ise tunnen küll, et neist kultuuridest on väga palju abi olnud. Kolesterool on all ja vererõhk normis, kuna tudral on palju oomega-3 ja E-vitamiini, mis aitavad ära hoida põletikke ja muid hädasid. Tervisele tuleb kasuks kas või kuune tudraõlikuur. Nii see tuder minu põldudel on. Talviti ei ole enam ka lumelükkamist, terade puhastamine annab siis tegevust. Tööta läheb inimene laisaks ja kõht kasvab ette.”

Kuigi ka seemnetest õli tegemine võtab omajagu aega ja tööd, tehakse seda värskuse hoidmiseks väikeste partiide kaupa. Tootmist tuleb plaanida ja ajastada nii, et saagist jätkuks uue saagini.
Tudrast läheb kombain edasi talinisupõldu ja sealt edasi vastavalt valmimise järjekorrale.

Tatar ja kanep

Ka tatar oli algul mõeldud vahekultuurina rapsi ja teravilja vahele. „Kuna vend Urmas tegeleb mesilastega ja et tatar on hea meetaim, sai seda viiele hektarile maha pandud.” Selle soovitatav koristusaeg algab Aivari sõnul pärast esimest öökülma, kuna lihav vars muutub öökülmaga kuivemaks. Ideaalne olevat koristada kolm ööpäeva pärast külma, tegelikkuses seda järgida ei õnnestu.

„Tatar on küllaltki suur riski-kultuur. Ka teisel kasvuaastal ei saanud nii suurt kogust seemet, et annaks müügipartii jagu välja. Seega sama lugu, mis tudraga – müügiks nappis. Tuli ise kasutama hakata. Kuna mul oli tervendaja käsiraamat, mille Valgamaa tatrakasvatajad Mihkelsood välja olid andnud, sai selle kaudu mõttele tuge, et hakata tatart, aga ka tutra ja kanepit ise väärindama. Sellega tegeleb valdavalt poeg Karel.”

Tatra kasvupinda on suurendatud vastavalt nõudluse kasvule ja ilmaga arvestades. Kasvataja lausus, et kui hästi läheb, võib hektarilt saada poolteist tonni teri, aga ka paar-kolmsada kilo. Eesmärk on siingi läbi talve järgmise saagini kesta. Koristada on ta varem saanud septembris või oktoobri algul.

„Tatar on pika vinnaga kultuur – alt pudiseb, varre keskel on küps tera ja ladvas alles õitseb. Niiskusega ajab latva aina edasi. Koristusaeg tuleb leida tunde järgi.”

Õlikanepit on Aivaril samuti rohkem maas kui eelmisel aastal. See olevat nii visa kultuur, et hakkab niiskes mullas isegi randaalitud põllul uuesti kasvama.
Kokku ootab talus koristamist üle saja hektari erinevaid kultuure. Nende hulgas pisike lapike salveid.

„Õlisalvei sai ka maha pandud. Seemne sain poest, tahtsime näha, kas sellega tasub tegelema hakata. Eks näe, kas seeme jõuab valmida, praegu on see küll nagu haljaskultuur. Salveid kasvatatakse aedades palju, kuid see liik on õlikultuur, teise nimega chia.”

Muret saagi kättesaamisel jagub

„Põllumehe amet on selline, et kõigepealt tuleb sööta sigadel kõht täis, siis lindudel. Ihukarvad tõusevad püsti, kui sookurgede häälitsust kuulda on. Kui nad parvedesse kogunevad, pole kasvatajal suurt midagi loota, nad teevad külvatu maatasa. Isegi väikesed linnud on kanepiseemnetele väga maiad, nad võivad varre täiesti tühjaks süüa või söömise käigus tühjaks raputada. Sel aastal on ka siga päris kõvasti viljas käinud, paistab, et nad on kõik Pähklasse kokku tulnud.”

Üks nuhtlus tõstab veel aeg-ajalt pead. Tuulekaer. Aivar märkis, et ehkki tatar ja kanep suudavad üsna hästi umbrohtu tagasi hoida, on tänavuse sajuse ilmaga tuulekaer endast jälle märku andmas. „See on põllumeeste suur nuhtlus, selle seemnepank on mullas nii kõva, et õige temperatuuri- ja niiskusrežiimiga on platsis. Tuulekaer ei ole mitte üheksa peaga lohe, sellel on päid palju enam, sadu. Põllu koorimisega maha pudisenud teradest ehk 10% idaneb ja hävib, ülejäänud jäävad oma aega ootama.”


Taluperenaisel on omad ülesanded

Aastaid raamatupidamise ja selle õpetamisega tegelenud Anne toimetab nii Laratsi talu kui Karmeli raamatupidamisega.

„Minul muud ülesannet talutootmisega seoses ei ole, kui tehtu üle arvestust pidada ja vahel külalisi vastu võtta. Tütar Katre on teinud kõik kujundustööd, sildid ja muud. Kõik pereliikmed panustavad talutegemistesse nii nagu oskavad ja saavad,” ütles Anne Lember tagasihoidlikult.

Aga leivategu? Aivar rääkis, et perenaine teeb tatraleiba. Enamasti küll endale, kuid ehk on ühel hetkel leivategu plaanis tõsisemalt ette võtta? Eelmisel aastal olite käinud Tartus õppepäeval ning sealt saadud juuretise „pojad ja tütred“ toimivad siiani.

„Käisime. Kusagilt internetist leidsime info, et selline asi toimub. Koos küpsetati ka üks tatraleib, nägime ära, kuidas see käib. Rukkileivaga võrreldes on see täiesti erinev. Tatraleiva tainas on nii vedel nagu hapukoor. Rukkileiba annab vormida, tatra puhul sellist võimalust ei ole. Ka temperatuuri tuleb hoolega jälgida. Eile leiba tehes jäigi suure temperatuuri pealekeeramine sutike hiljaks, natuke vajus ära. Kerkimisel on tainas suhteliselt pirtsakas, ei salli liigutamist.

Seda tegemist tuleb õppida. Ja harjutada. Katsetame ka erinevate seemnete lisamisega ja erinevate hapendamise aja pikkustega. Kasutame oma leivas ainult koostisosi, milles looduslikult gluteeni ei ole.“

Täna loetuimad
Saaremaa ralli sai uued korraldajad (1)
Noor naine tegi omale kodulähedase töökoha
Perekondlik
Opositsiooni võeti volikogus esmakordselt kuulda
Mees, kes jagab oma elu Saaremaa ja Tallinna vahel
Tunnustusüritus kulges lõbusate naljade saatel
Lordi tütar Gert Üprus-Sõnajalg – nagu saarlaste Robin Hood
Mehed, kes tulevad iga päev saarele vaid viivuks
Seeneline: kukeseeni on rohkem kui augusti alguses (1)
Mis juhtus?
Tunnustuste rahe Valjalas
Tõnis Paltsil seotus Paradiisi paberitega (2)
Kuidas saavutada rahulik pereelu?
TOIVO VAIK AINULT MEIE MAAS: Ahistamisest pealekaebamiseni
Põhikooliõpilasi huvitab ameti õppimine
Nädala loetavuse top 5
Kohvik Vahvlimaania avas Aurigas uksed (14)
Saaremaa mehed tõmbasid merest uhkeid kalu (9)
Esimesed Sõmera Kodu asukad kolivad Kuressaarde (18)
Rõivakauplus kolib internetti (10)
TAGASIVAADE: Äge jalgpallitüdruk Kristina Teern (1)
Kommentaarid
Tõnis Paltsil seotus Paradiisi paberitega (2)
Saaremaa ralli sai uued korraldajad (1)
Seeneline: kukeseeni on rohkem kui augusti alguses (1)
PRIA toetustest saarele 185 000 (2)
Alaliit jättis Andi Nooda laagri nimekirjast välja (7)
SAAREMAALT LAEVAGA LÄTTI: Roomassaare-Riia liin kogub hoogsalt toetust (20)
Saaremaa mehed tõmbasid merest uhkeid kalu (9)
HARRY RAUDVERE AINULT MEIE MAAS: Kellele on ustav parteilane? (5)
Saaremaa-Läti laevaliinile otsitakse hoogsalt väliskosilast (7)
Militaarmuuseumi lahtine tulevik külvab segadust (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud