[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 21. juuli 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Maaelu

Käbi ei kuku kännust kaugele
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 13. juuli 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Tanel Kirst võib rõõmustada, sest varane oder 'Wolmari' ja seisukindlam hernesort 'Astronaute' ja muud on ilusad ja head saaki tõotavad. FOTO: Tambet Allik

Suurte saakide meistri talunik Kaido Kirstu poeg Tanel alustas Rauni põllumajandusühistus tööd taimekasvatuse osakonna juhina 2016. aasta veebruaris. Käimas on teine hooaeg. Seega esimesed kogemused suure ettevõtte töökorralduses lehmadele võimalikult hea „ninaesine” tagada, on saadud. Parasjagu oli käimas heinategu.

Oma noorusele (24) vaatamata on mehel taimekasvatuse alal tarkuseteri kogunenud juba suur kirstutäis. Kuhu need maapoisid mujale ihkavad, kui ikka isaga koos traktorisse ja põllule. Kodutalus saadud loomulikule tööpraktikale järgnes 3,5-aastane õpinguaeg Olustvere maamajanduskoolis ja sellele järgnevalt veel aasta taimekasvatusalast kvalifikatsiooni tõstmist kaugõppe korras.

Baltic Agro on see ettevõte, kes korraldab nii poole aasta pikkust praktikat taludes kui võimaldab pärast lõpetamist mitmekülgsest kogemustepagasist huvitatuil osutada põllumajandusteenust üle Mandri-Eesti. Tanel Kirst oli üks neist, kes ise konkreetseid töid tehes oskusi ja julgust juurde kogus. Kevadel ja sügisel lägaveos, suvel rohusilokombainil olles ja sügisel maisi koristades. „See oli huvitav, nägi erinevaid ettevõtteid ja nende majandamise poolt,” rääkis Rauni PÜ noor taimekasvatuse osakonna juhataja Tanel Kirst.

Teenuse osutamine tipnes Raunisse tulekuga

„Siin läheb teine hooaeg. Hallatav pind koos rohumaadega on ca tuhat hektarit. Kõik kasvatatavad kultuurid on loomasöödaks. Pean hea seisma, et loomadele oleks varuda piisav kogus väärtuslikku sööta. Kui midagi teradest üle jääb, küll siis ka turustamiseks koha leiab, salves hoida pole mõtet.”

„Sel kevadel sai lisaks hernele ka põlduba maha, seda kultuuri pole siin varem kunagi kasvatatud. Raps on teraviljade kõrval aga aastaid olnud. Liblikõielised koristame teraküpsuse faasis, loomad saavad selle valgurikka jahuna. Piim on meie ainus müügiartikkel ja meie ühine eesmärk on piimatoodangut tõsta. Piima hind on ka praegu enam-vähem.”

Valgurikaste kultuuride kasvupind on Raunis alguse kohta üsna suur: põlduba 33 ja hernest 21 hektarit. Traditsiooniliselt kasvatatavatest kultuuridest on kasvamas taliraps 36, oder 96, talinisu 29, kaer 24, rukis 35, kaer 25 ja heintaimi 537 ha.

Küsimusele, kas muid kultuure on veel plaanis kasvatama hakata, oli vastus, et vana hea mais on plaanis tuleval aastal kasvama panna. „Sellega saaks söötmisele lisaväärtuse ja ka rohumaapinna natuke väiksemaks. Hea aastaga on mais suhteliselt korraliku saagikusega. Metssigu on praegu vähem, õige aeg oleks maisikasvatusega alustada.”

Kui jutt juba metsloomadele läks, arenes jutt silo kui lehmade kõige mahukama söödaartikli ümber, kuna hirved oma sarvetorgetega on rullsilo kõige usinamad rikkujad. Seepärast on ettevõte üle läinud ka vanaaegsele augusilole. „Eks me metsloomade pärast augusilo uuesti kasutusele võtsime. Rullsilo on iseenesest kallis teha. Kui rulle kusagil ka ladustada pole, on kahju suur. Hirved teevad rullid sarvedega auklikuks, selliseid lehmadele ette ei pane. Külma ajaga ei juhtu aukliku rulli sisuga küll midagi. Teeme sellest aastast mõlemat, rull- ja augusilo.”

Tanel lisas, et silomassi võinuks esimesest niitest küll rohkem saada, paraku ilmastik seda ei soosinud. „Heina teeme koresöödaks, kuid valdav on ikka silo. Eelmisel nädalal avasime siloaugu, mis esimesena sai tehtud. Tundub, et sööt on korralik, toodang on isegi pisut tõusnud. Augusilo tegemise kogemused on siin aastate tagused, natuke aega kulus selle õppimise ja meeldetuletamise peale. Loodame, et teise niite tegemine läheb juba kiiremini.”

Selle nädalaga loodetakse heinategu ühele poole saada, kui seni heinatööd tublisti seganud sajud seda võimaldavad.

Mis selle töö juures kõige enam meeldib?

„Kõik meeldib. Põllumajanduse vastu on mul kogu aeg huvi olnud ja tahe ise katsetada. Raamatutarkustele eelistan head nõu kogenud põllumeestelt. Olustvere kooli parim asi minu jaoks oligi see, et tekkis ring, kus oli ka neid, kes juba enne kooli olid tegevpõllumehed.

Teraviljakasvatuse pool oli mul kodutalu baasil selge, rohumaaviljelus aga minu jaoks uuem, teadmisi selles tuli täiendada. Selles on spetsiifilisi asju, mida täpselt teadmata võib probleeme tekkida.”

Tanel lausus, et ühe kursusevennaga arutab ta tihti just väetamise teemal, kuna Raunis on väetisena lägavariant, mida paljudel siin ei ole. „Temalt kui kogenult põllumehelt saan head nõu. See on asi, mis teraviljakasvatust hästi toetab. Kasutame ka ostuväetisi, põhiliselt mineraal- ja mikroelementidega rikastatud vedelväetisi. Kui kõik muud võtted korralikult ära teha ja jätta mikroelemendid lisamata, jääb saagipotentsiaal kasutamata. Seni oleme vedelväetist kasutanud rapsile, hernele ja oale, järgmisel aastal tahame ka teraviljadele seda panna. Saak ja selle kvaliteet oleneb mikroelementidest palju.”

Lõpetuseks – kas isa eeskujul on viljelusvõistluse kultuur ja põld üles antud?
„Ei ole. Mul üks talirapsipõld oli küll välja valitud, kuid paar suurt veeauku oli põllus ja seepärast ma seda üles ei andnud. Viljadest on praegu maas vanemad sordid, mis ei ole nii suure saagipotentsiaaliga, et viljelusvõistlusel osaleda. Järgmise aasta kohta ei ütle ma praegu midagi.”

Täna loetuimad
Viikingite küla esimese etapina valmib seikluspark (4)
Saaremaad kajastatakse hollandi ajakirjas
Saaremaa toidufestival pakub põrsast kotis (6)
Mototoober tuleb taas (1)
Saaduste hinnad turul langevas trendis
Kunagisest külapoest põgenemistoaks
Kuressaare politsei nüüd sotsiaalmeedias
Pühapäeval avab külastajatele ukse 13 talu
Jüri Leiten: ooperipäevad peavad olema terviklik elamus (1)
Mõned küsimused president Kaljulaidile (3)
Homecoming toob palju külalisi
Virtsu-Kuivastu liinil hulk lisareise
Invaühing vajab edasiseks tegevuseks toetust
Saar sai volitused sihtasutuse loomiseks (1)
Kultuurikeskuses räägiti Läänemere geopoliitikast ja ajaloost
Nädala loetavuse top 5
UUS! Mandri ja Muhumaa vahel möllas vesipüks (LISATUD VIDEO)
DISKOTEEKIDE SULGEMISE LAINE EESTIS: Kas ka legendaarne ööklubi Diva paneb uksed kinni? (11)
HARRY RAUDVERE: Poolavalik kiri peaministrile (22)
Mis juhtus?
Ülipopp elamusfestival puhus Orissaarele elu sisse
Kommentaarid
Mõned küsimused president Kaljulaidile (3)
HARRY RAUDVERE: Poolavalik kiri peaministrile (22)
Valimisliidu Meie Saaremaa esinumber pöördus kaposse (4)
Saaremaa toidufestival pakub põrsast kotis (6)
Ikoonid Karja kirikus tekitasid poleemikat (89)
Urve tahab Saaremaa elus kaasa rääkida (9)
Mototoober tuleb taas (1)
Viikingite küla esimese etapina valmib seikluspark (4)
Jüri Leiten: ooperipäevad peavad olema terviklik elamus (1)
Saar sai volitused sihtasutuse loomiseks (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud