[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 07. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Ajalugu

18. novembri suurpealetung Sõrves
Autor: Fred Vendel
Esmaspäev, 18. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

November 1944. Aktiivne lahingutegevus käib Sõrve poolsaarel. Enamasti madalates ja vesistes kaevikutes võitlevad väsinud ja kurnatud sõjamehed. Viimased kuu aega kestnud lahingud maal, merel ja õhus on toonud palju ohvreid.

Ülekaaluka Punaarmee eest Sõrve taganenud Saksa väe-
grupp hoiab poolsaart endiselt endi käes ning planeerib talvitumist.
 Eelnevad kaitselahingud Ungru - Pagila joonel (Ariste-kaitseliinil) ja ,,Ranna kaitseliinil’’ ei ole suutnud peatada Nõukogude poole rünnakuid. Kuid poolsaare maakaela allosas loodud sakslaste kaitserajatised Lõpe-Teesü-Kaimri joonel peatasid Punaarmee pealetungi. Siin paiknes ,,Leo-kaitseliin’’, mis oli osaliselt rajatud 1941. aasta positsioonidele. Suuremalt osalt soine ja madal pinnas ei võimaldanud vaenupooltele välja ehitada korralikke kaitsesüsteeme, ning korraldada edukaid rünnakuid. Rasketehnika kasutamine oli võimalik ainult maanteede piirkondades.

 Kuna Punaarmee rünnakud takerdusid oktoobri lõpus just ,,Leo-kaitseliinil’’, siis otsustas Leningradi rinde väejuhatus kooskõlas Nõukogude kõrgeima väejuhatusega peatada ajutiselt pealetungi.

Nad olid Saarmaa lahingutes kaotanud palju tanke ja tehnikat. Lisaks olid diviiside polgud kandnud suuri kaotusi ning vajasid isikkoosseisulist täiendust.
 Ettevalmistusperioodiks määrati 20 päeva. Novembri keskpaigaks pidid antud ettevõtmised olema lõpetatud ning siis pidi algama suurpealetung. Vastavalt 8. armee juhataja kindralleitnant Filipp Starikovi otsusele pidi lahingukäigu juhtimist teostama  109. laskurkorpuse juhtkond eesotsas komandör kindralleitnant Ivan Alfjoroviga.

 Sõrve poolsaare maakaelale oli Punaarmee koondamas kuni 45 000 jalaväelast, vähemalt 150 tanki ja liikurkahurit, ning ligi 970 suurtükki, haubitsat, miinipildujat ja tankitõrjekahurit. Nõukogude 109. laskurkorpus planeeris suurrünnakul välja lasta 314 520 mürsku ja miini. Seda oli alustuseks 3,2 km rindelõigu kohta liiga palju. Rünnakut planeeriti läbi viia kahe paralleelse diviisi jõududega, millele pidi järgnema omakorda veel kaks diviisi. Punaarmee laskurdiviisi suuruseks oli kuni 11 000 võitlejat.

 Lahingute alguseks oli 109. laskurkorpuse luurajad kindlaks teinud sakslaste 5 tankitõrjekahuri, 4 õlalt lastava granaadiheitja, 74. laskuri, 28. blindaaži ehk punkri, 5. vaatluspunkti, 28 kerge kuulipilduja ja 2. raskekuulipilduja asukoha. Nende arvates oli vastasel rindel umbes 600 võitlejat. Teadlikud oldi ka mobiilsetest reservidest, ning 12-15. tankist või iseliikuvast kahurist (rünnakkahurist). Lisaks oli luure välja selgitanud sakslaste suurtükipatareide võimalikud asukohad.

 17. novembril 1944 oli sakslaste Sõrve väegrupil ,,Leo-kaitseliinil’’ kaks tugevdatud rügemendigruppi. Lääne pool kaitses endiselt 67. grenaderirügemendi staap koos selle rügemendi 2. pataljoni ja 23. füsiljeerpataljoniga. Ida pool oli aga kaitsel eesotsas 323. grenaderirügemendi staabiga 397. grenaderirügemendi 1. pataljoni ja 67. rügemendi 1. pataljoniga. Eesliinist 1-1,5 km tagapool asus merest mereni osaliselt väljaehitatud tagavarakaitseliin.

Selle idapoolses lõigus asus 323. grenaderirügemendi 1. pataljon. Rünnaku raskuspunkti ootasid sakslased ida tee piirkonnas, kuna sealse ranniku läheduses liikusid aktiivselt Vene väikelaevad. Reservis olid 386. grenaderirügement ja mereväe jalaväepataljonid. Kokku koosnes sakslaste garnison 10 365 võitlejast, millest ainult 4438 oli eesrinde sõdurit.

 18. novembril 1944 Moskva aja järgi kell 9.50 alustas Punaarmee suurtükivägi ,,Leo-kaitseliini’’ pihta marulist ettevalmistavat tuld. Tuld anti vaheldumisi nii raskekahuritest kui reaktiivmiinipildujatest ehk katjuušadest. Sakslastel katkes telefoni ja raadiojaama ühendus eesrindega.

Saksa aja järgi kell 8.20 kandis Lõopõllu kõrgendikul paiknev 23. suurtükirügemendi komandör Sõrve väegrupi komandandile kindralleitnant Hans Schirmerile ette, et peamine suurtükituli oli algul suunatud Lääne piirkonda, kuid nüüd oli seda kõikjal. Alarmeeriti kogu Sõrve väegruppi. 25 minutit enne jalaväe rünnaku algust, alustati suitsumiinide laskmist Rahuste suunas. See aga ei andnud rannikul kaitses olevale Saksa 239. õhutõrjedivisjonile võimalust avada falankeerivat tuld üle lahe.

Seejärel teostas Nõukogude lennuväe 13. õhuarmee ja Balti laevastiku pommitajad Pe-2, A-10 ning ründelennukid Il-2 rünnakuid ida ja lääne rannikule. Nad pommitasid ida- ja lääne rannikut.
Merelt andsid lakkamatult tuld aga Nõukogude mereväe väikelaevastik. Nad tulistasid idapoolset kaldavööndit, sealset maanteed ja Mõntu sadama piirkonda.
Moskva aja järgi kell 11.47 alustasid 109. ja 131. laskurdiviisi polgud, koos tankide ja iseliikuvate suurtükkidega pealetungi. Rünnaku raskuspunktid olid suunatud kolme kohta.

 109. diviisi 602. polk koostöös 952. iseliikuva suurtükipolgu tankidega tungis edasi mööda lääneteed. Diviisi  456. polk ründas 45. tankipolgu tankidega rinde keskosa Teesüst läänes. 131. diviisi 482. polk tungis 1198. iseliikuvate suurtükkide- ja 27. tankipolguga edasi mööda idateed, temast paremal aga 593. laskurpolk.

 Sakslaste alas toimus rida kiilumisi. Ida tee piirkonnas toimus äge lahing pealetungivate tankide ja neid tõrjuvate sakslaste tankitõrjekahurite ning rünnakkahurite vahel. Rünnakkahurite patarei ülem soovis kahte reservis olevat soomukit siin lisaks. Rinde keskosas õnnestus venelastel kiiluda 23. füsiljeerpataljoni paremast tiivast ja see ümber piirata. Lääne tee piirkonnas peeti samuti ägedaid lahinguid. Siin hoidsid 67. grenaderirügemendi 2. pataljoni grenaderid eesotsas hauptmann Klaus Ritteriga üksuse vastutusala keskkohta, nad saatsid raadiojaamaga lühiteate - ,,kaitseme’’.

 Kuna olukord eesrindel oli segane, otsustas kindralleitnant Schirmer koos major Witzendorfiga sõita ida tee piirkonda. Samuti saadeti ka lääne poole asja uurima üks korraldusohvitser. Saanud olukorrast ülevaate, ning veendunud vastase ülekaalukate jõudude energilisest pealetungist, otsustas asjasse kiiremas korras viia reservid. Ida tee piirkonda saadeti 386. grenaderirügement ning rinde keskossa aga 2 rünnakkahurit koos ühe õppekompaniiga.

Lääne teele saadeti 239. mereväe õhutõrjegrupp. Lõopõllule viidi 3 rünnakkahurit koos major Scharlowi 397. grenaderirügemendi osadega ja korvettkapteni Hossfeldi mereväegrupiga. Viimane sattus üleveol vastase suurtükitule alla ja oli laiali aetud.

  Päeva teiseks pooleks olid vaenupooled lisanud tegevusse uusi jõude. Lahingud muutusid aina ägedamaks. Punaarmee oli tunginud eesliinist kuni 2 km lõuna poole. Ükskõik kui palju tanke sakslased puruks ei lasknud, tuli neid pidevalt juurde. Jätkusid vahetpidamata uued rünnakud nii Saksa kui Nõukogude poolelt. Kindralleitnant Schirmer andis 386. grenaderirügemendile käsu rünnakuks loodesse, eesmärgiga taastada ühendus hauptmann Ritteri pataljoniga. Kindralleitnant Alfjorov aga käskis jätkata pealetungi ning Lõopõllu ja Hindu kõrgendike intensiivset pommitamist.

 Jätkusid lahingud kõrgendike pärast. Punaarmee hoolikalt kavandatud suurrünnak oli takerdunud. Looduslikult soodsatel kõrgendikel hoidsid sakslased visalt oma positsioone. Ükskõik millisest suunast venelased ründasid, tervitas neid mitmest suunast avatav tihe raskekuulipilduja- ja kahurituli. Olenemata suurtest kaotustest jätkasid vaenupooled ägedaid lahinguid.

Alles õhtul pimeduse saabudes lakkasid Punaarmee rünnakud. Hilisel õhtutunnil oli 67. grenaderirügemendi staapi jõudnud 2. pataljon, eesotsas hauptmann Klaus Ritteriga. Nad olid pea kogu päeva pidanud pealetungiva vaenlasega ägedaid lahinguid, kaitstes järelejäänutega pataljoni komandopunkti. Alles õhtul pimedas said nad aru, et nendega ei suudeta ühendust luua ning Ritter otsustas ise koos allesjäänutega, välja murda rügemendi staabini.

 Kindralleitnat Schirmeri käsu kohaselt jätkati kogu öö vasturünnakuid. Ta püüdis ööga tagasi võtta päeval kaotatud alasid, kuid oli juba hilja.
 Kindralleitnant Alfjorov oli aga endid kindlustanud ja planeeris juba hommikuks värskemate jõududega uusi atakke.

 Kokkuvõtteks oli Nõukogude poole tugeva raskesuurtükkide ja miinipildujate ettevalmistav tuletegevus soodustanud nende pealetungi kogu rindel. Tõhusad suurtükitule löögid ning oskused leida Saksa üksuste liitekohad, mida enamasti ka edukalt rünnati, andsid võimaluse läbimurdeks. Kõikide väeliikide omavaheline hea koostöö, nii maal, merel kui ka õhus aitas kaasa läbimurdele ja rünnakute edasi arendamisele. Suurte reservüksuste kasutamine teise ja kolmanda ešelonina lisas aina survet sakslastele.

 Sakslaste Sõrve väegrupp tegi päeva lõpuks kokkuvõtte ja arvas, et lahinguid pidavate üksuste poolt oli saadud käskude täitmine, liiga aeglane. Puuduvad teabed eesrindel toimuvast, side katkemine, alamehitatud pataljonid, madal võitlusmoraal, ebapiisav väljaõpe ja riismetest koondatud üksused olid Leo kaitseliini kokkuvarisemise peamisteks põhjusteks. 23. füsiljeerpataljoni hävimine kutsus esile rinde keskosas suure läbimurde. 386. grenaderirügemendi ebatäpne juhtimine ja 531. mereväedivisjoni mitte õigeaegne vasturünnak, põhjustasid veel suurema segaduse ja kaose.

 Järgnevatel päevadel jätkus Punaarmee suurpealetung, kuid nüüd juba laiemal rindel. Sakslaste nõrgad jõud suutsid vastupanu osutada veel mõningad päevad, kuni 23/24. novembril evakueeriti Sõrve väegrupp Kuramaale.

Täna loetuimad
Perekondlik
Thule Kojal on oma kuusk (15)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (28)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Läätsa külas hukkus korteripõlengus mees
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (1)
Pensionärid tähistasid külamaja soojakssaamist peoga
Muhus võisteldakse esmakordselt Eestis legoautode kiirenduses
Maakonnast saavad Europeade’ile kõik soovijad
JUHTKIRI - Kui läheb liiga hästi
Kuidas vaigistada valu ja alandada palavikku
Följeton „Aaviku tund Hariduse tänaval”
Jõulutäht on aastavahetuse lemmiklill
Indrek Hargla ei oska kirjutada igavat tavalist teatrit
Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (70)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (6)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (14)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Thule Kojal on oma kuusk (15)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (70)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (28)
Liivale poodi sõitis üle kolmesaja inimese (1)
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata (18)
Mida edukam mees, seda rohkem lapsi (4)
Autod põrkasid kokku (6)
Kuressaare turu ja hoonete saatus on endiselt õhus (5)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (36)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud