[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Ajalugu

Sõja laastavalt valus puudutus
Autor: Jaanis Prii
Esmaspäev, 30. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kui Saaremaa Muuseum avaldas 1993. aastal Rein Sepa mälestusfondi toel oma esimese kaheaastaraamatu, siis ei olnud mingit kindlust, kui pikalt see traditsioon jätkub. Aga nüüd on neid üle kahe aasta ilmuvaid publikatsioone ilmavalgust näinud juba kokku 14.

Viimane Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat ilmus äsja ja seda lehitsedes see kirjatükk valmis sai.

Uppunud polk

II maailmasõja veteran Väino Laasnurm meenutab kaheaastaraamatus palju eesti sõjamehi märga hauda saatnud Vintri meredessanti 1944. aasta sügisel. Ise ta dessandil küll ei osalenud, kuid kuulus samasse 300. polku, mida hakati kutsuma uppunud polguks. Tema mälestused tuginevad enne ja peale dessanti ise nähtule ja kuuldule ning kogutud võitluskaaslaste mälestustele.

Vintri dessant oli teadupoolest nõukogude väejuhatuse loogiline katse pääseda vaenlase tagalasse ja haarata see mõlemalt poolt Sõrve sääre kitsust tangide vahele. Kirjanik Ülo Tuulik oma romaanis „Sõja jalus“ keskendub dessandile ka selles võtmes, et edukana oleks see suure tõenäosusega oluliselt kiirendanud lahingute lõppu Sõrves ja oleks sõrulased päästnud Saksamaale küüditamisest.

Seda enam, et just siis, dessandi ajal, oli sakslaste poolne kaitse Sõrves veel nõrk. Dessant kukkus aga halbade asjaolude kokkulangemisel täielikult läbi. Eriti kurvaks teeb see, et need asjaolud tulenesid peamiselt inimlikust rumalu-
sest või hoolimatusest. Esiteks ja mida Laasnurm ka isikliku kogemuse najal kindlalt väidab, ei hoitud ei dessandi toimumist, selle maabumiskohta ega ka aega saladuses. Laasnurme sõnul rääkis ja arutas selle üksikasju terve Kuressaare. Pole siis ime, kui just päev enne dessanti saatsid saksa väed just Vintrile lisajõude ja olid ootevalmis.

Olles ise dessandile saadetud polgu  ridades, oskab autor arvata ka seda, et kui dessant olekski edukalt kuivale maale saanud, oleks ikkagi olnud suuri probleeme. Nimelt olid allüksused ja meeskonnad juba dessantlaevadele paigutamisel segi paisatud... „Juhtus sedagi, et raskekuulipilduja laadur oli kusagil siin, sihtur aga jälle kusagil mujal. Lahus aga ei kujuta kumbki mingit löögijõudu,“ selgitab Laasnurm kujunenud olukorda piltlikult.

Kui 300. polk koosnes peamiselt eestlastest, siis neid rünnakukohta viivate aluste komandörid ja meeskond olid venelased. Just nemad oleksid pidanud  varasemalt uurima merekaarte, et leida koht, kus laevad kaldale kõige lähemale pääsenuks, pidanuks tagama nii dessandi õige paigutuse laevadele kui laevade õige paigutuse maabumisel, et see oleks süsteemne ja toimiv.

Nüüd pääses mõjule kui mitte rahvuslik vimm, siis vähemalt hoolimatus. Merevägi tegutses räpakalt ja koordineerimatult. Laevade vahel puudus isegi korralik side. Rääkimata heast navigatsioonist, sest mitmed alused sattusid kividesse juba Roomassaaare sadamast väljudes.

Dessant väljus Roomassaarest 12. oktoobril pool tundi peale keskööd. Kui laevad Vintri alla jõudsid, siis võttis neid vastu sakslaste turmtuli. Meremeeste ainus soov oli sealt võimalikult ruttu minema saada. Koos dessandiga tagasipöördumine tähendanuks aga loobumist ja ilmset tribunali alla sattumist. Mehed tuli laevalt maha saada. Kui pootshaagiga vee sügavuse mõõtmine näitas, et vett on rinnuni, anti käsk mehed üle parda “maale” saata. Jah, rinnuni seda vett ehk oli ja oli sellel laeval, kus mõõdeti. Need olid aga leetseljakud, mille taga vesi taas üle pea. Paljud dessantlased aga merepõhja oma jalge all tunda ei saanudki: nad kamandati kohe vette, mis oli üle pea. Ujumisest polnud juttugi, sest meeste relvastus ja muu varustus olid seljas ja kaelas nagu vene kirves.

Nii uppus hulk mehi enne, kui nad ainsamatki pauku teha said. Vintrilased oma südameasjaks võtnud ja lahti kirjutanud Ülo Tuulik arvutas oma 2004. aastal Postimehes ilmunud kirjatükis “Külm punane meri” ohvreid nii... Teada olevalt läks dessandile 745 meest. Saksa uurijad viitavad, et neist hukkus 200 ja vangi langes 250 meest. Dessandilt jõudis elusalt tagasi omade juurde 170 meest. Seega uppus 125.

Väino Laasnurm seab aga ajaloolase Peeter Larini kokku loetud 745 dessantlast kahtluse alla. Nimelt jutustas talle sama 300. polgu toitlustamisega tegelenud võitluskaaslane, et tagasi pöörduvatele dessantlastele oli ette nähtud 1000 toiduportsu… (?)

Selles külmas ja karges statistikas võib ehk tõesti olla vigu. Võib olla ühele ja teisele poole. Nõukogude armee huvides oli hukkunute arvu pisendada. Seepärast arvatakse, et ametlikult avaldatud number oli väikseim, mis veel kriitikat kannatas. Võrdluseks: Saksa poolel hukkus lahingus 13-19 sõdurit ja haavata sai 22. Dessandis osales, nagu mäletatakse, 8 (osa allikaid 6) kaatrit ja 8 saatelaeva või tendrit. Tagasi pöördus kaks alust. Üks oli polgukomandör Ilmar Pauli kaater ja teine oli kapten Strömi tender.

Alampolkovnik Paul sai oma komandörisõna koheselt maksma ja nähes, et dessant on laiali (ta väitis, et ka tema alus eksis merel), pööras kaatri üsna pea tagasi ja jõudis kell 13.00 taas Roomassaarde. Sealt ajas kõiki Saaremaal väeüksusi kamandav kindralleitnant Filipp Starikov ta aga juba kell 15.30 taas merele, et dessanti jätkata. Tagasi Vintri alla jõudnud, võeti nad vastu marulise tulega. Dessandi jätkamisest polnud juttugi. Ka päästa polnud enam kedagi ja järgmisel hommikul pöördus kaater tagasi Roomassaarde.

Kapten Strömi tender eksis aga juba enne dessandikohta jõudmist kividele ja jäi hiljaks. Ka tema aluselt hakkasid meremehed dessanti sügavasse merre ajama. Ström haaras aga pardakuulipilduja ja pani oma sõna nii maksma. Dessant kätkes endas muidugi 745 mehe väga erinevat saatust. Sellele heidabki pilku ka Väino Laasnurme kirjatöö.

Mida otsustati staapides?

Fred Vendel on „Kaheaastaraamatus“ analüüsinud Sõrve lahingute strateegiat ja taktikat. Sõrve kurbmäng hakkas lahti rulluma samal päeval, 8. oktoobril, kui Punaarmee marssis sisse Kuressaarde. Sama hoogsalt liikusid eelsalgad õhtul edasi Sõrve poole, sattudes nii Tehumardi lahingusse. Järgmisel päeval andsid Saksa väed ägeda vastulöögi. Nii tekkiski mõte dessandist, mille põhiosa, Vintri rannas maabunud üksuse saatust juba käsitlesime.

Märkima peab lisaks vaid seda, et päev varem, 11.oktoobril maabus dessant amfiibautodega ka põhjarannikule, kuid seegi hävitati. 12. oktoobril toimusid ka maal, rindejoonel, ägedad lahingud. Saksa armeegrupp „Nord“ 16. armee 43. korpuse 23. jalaväediviis moodustas Sõrve kaitse tuumiku. Neile toodi iga päev 8 praamiga varustust Kuramaalt. Sõrve poolsaare kõige kitsamas kohas seati sisse Ariste kaitseliin, mis pidi nõukogulased kinni pidama.

Vastaspoolel oli Leningradi rindele alluv Nõukogude Eesti 249. laskurdiviis,  mille 15. oktoobril vahetas puhkuseks välja 131. diviis. Lahingute ägedust iseloomustab arv, et 249. diviis kaotas juba viie päevaga 1594 meest.

19. oktoobril alustas Punaarmee suurt pealetungi Ariste kaitseliinile ehk nagu sakslased seda nimetasid - Ariste riivile. See ei pidanudki vastu ja kaitsjad taganesid neli päeva hiljem maakitsuse järgmisele liinile, Lõu liinile. Sakslastele tuli merelt appi  raskeristlejad „Lützov“ ja kaks hävitajat ning viis torpeedolaeva.

Sõrve saatuse jaoks oluliseks kuupäevaks oli 25.oktoober, kui siin käis olukorraga tutvumas väegrupi „Nord“ ülemjuhataja Ferdinand Schörner ise. Olukord Sõrves jättis talle sügava mulje. Etteruttavalt, kohaliku olukorraga tutvumine võis tal kuu hiljem muuta lihtsamaks teha sisuliselt Hitleriga konsulteerimata otsus Sõrve maha jätta.

Tänu Schörneri visiidile saadeti poolsaare kaitsjatele lisatehnikat ja ka lisavägesid. 1. november määrati vastupealetungi kuupäevaks. Selleks toodi poolsaart kaitsvale ligi 9000 mehele juurde 7181 lennuväe välidiviisi meest.

Ka nõukogude pool oli kurnatud ja väsinud, mehed vajasid väljavahetamist. Pealetungiks hakkasid valmistuma nemadki. Uueks pealetungiks plaaniti Sõrve kohale vedada 314 520 mürsku ja miini. Ligi 30 lõhkekeha iga saksa poole mehe kohta. Lisaks kahureid ja tanke. Iga päev vuras Kuivastu ja Sõrve vahel 2000 autokoormat moonaga. Elavjõus lootsid nõukogudelased saavutada 4 -5 kordset ülekaalu.

Vahemikus 30.10 – 18.11 oli rindel üsna rahulik. Toimusid vaid vastast kompivad väikesed lahingud ja laskmised.

Vahepeal oli aga Saksa ülemjuhatus tühistanud vastupealetungi ja seadnud prioriteediks Kuramaa kaitsmise. Täienduseks toodud lennuväe välidiviis viidi hoopis Kuramaale tagasi. Nii oligi 18. novembril alanud Punaarmee suurpealetungile vastu seismas nõrgenenud garnison.

Suurpealetung saavutas oma eesmärgi. Mõne päevaga oli saksa poolel rivist välja langenud üle 3000 mehe. 21. novembri hommikuks olid nad taandunud maakitsuselt Torgu kaitseliinile. Vahepeal kaitsetuld andnud ristlejal „Admiral Scheer“ sai laskemoon otsa ja selle asendas taas „Lützow“. Mereväe toetusest oli Sõrve kaitsjatel palju abi.

Olukord oli aga lootusetu. Käivitus poolsaare evakuatsioon, operatsioon Merelõvi, mis toimus ööl vastu 24. novembrit.  Hommikuks oli välja viidud 5436 võitlejat, 693 haavatut ning kogu rivis olev tehnika. Sõrve lahingute juures oli oluliseks teguriks loodus ehk maastik ja ilm.

Soine ja märg pinnas ei lasknud mõlema poole tehnikal normaalselt liikuda. Need koondusid seepärast teedele. Sügis oli vihmane ja see võimendas maastiku eripära. Liiv ja märg kiilusid eriti just peenemat ja tundlikumat saksa tehnikat, Vene robustsem raud pidas sellele paremini vastu.

Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (1)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (24)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (24)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (4)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud