[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 19. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Ajalugu

Kuressaare tuletõrje argi- ja pidupäev (1)
Autor: Priit Kivi
Esmaspäev, 23. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

2019. aasta septembris sai Eesti organiseeritud tuletõrje 100-aastaseks. Selle auks on Eesti Tuletõrjemuuseum loonud rändnäituse, mis tutvustab huvilistele meie organiseeritud tuletõrje sajandipikkust ajalugu – nii tõuse kui mõõnu.

Tehnikat, tuletõrjesporti, sõja- ja okupatsiooniaastate raskeid aegu, aga ka taasloomist. Praegu on võimalik seda näitust vaadata Kuressaare linnuses.
Saaremaa tuletõrje ajalugu on aga tegelikult pikem: Kuressaare Vabatahtlik Tuletõrje Ühing (VTÜ) asutati juba 1867. aastal.

Sel puhul on sobilik vaadata Saaremaa muuseumi varasalvedesse, kus on hoiul mitmesugust tuletõrjega seotud materjali. Kahjuks kõik neist esemetest ei saa meile kõneleda lugu sellest, kuidas tuletõrje elu aastakümneid tagasi kulges. Seetõttu on eriti põnev lehitseda Kuressaare VTÜ protokolliraamatut aastatest 1926–1934, mis võimaldab korraks tagasi vaadata tuletõrjujate tolleaegsesse elu-olusse.

Tagasivaade 1925. aastasse

Esimene sissekanne algab tagasivaatega 1925. aastasse. Sellest kokkuvõtet tehes tõdeti, et ühingul oli aastalõpu seisuga 254 liiget ja tähtsaimaks sündmuseks peeti Esimest üleriigilist peameeste päeva Kuressaares. Tuleõnnetusi oli 1925. aastal viis, kuid kõik kustutati juba alguses, nii et suuremat õnnetust ei olnud. Võib-olla aitas sellele kaasa nutikalt organiseeritud tulekahjudest teavitamise süsteem.

Kuressaares olid paika pandud tulekahjudest teadaandmise kohad, mida oli ca 15. Näiteks tuntud ettevõtja Aleksander Kallus (1897–1942) pidi teate saamise korral sellest oma pasunaga valjuhäälselt linnaelanikele teada andma, liikudes Lossi tänavalt Raekoja tänavani, sealt mööda Kitsast tänavat Allee tänavale ja sealt oma maja juurde tagasi.

Lisaks pidi iga tulekahju teatamise punkt teavitama keskjaama, kes omakorda andis teate edasi nii politseile, pritsimaja vahile kui ka kõigile teistele tulekahju teavitamispunktidele. 1926. aasta alguses saadi linnavalitsuselt hea töö eest ka väike preemia, 5000 marka linna tapamajas ja elektrijaamas tekkinud tuleõnnetuste kustutamise eest. Üksmeelselt otsustati selle raha eest osta aastapäeval meeskonna kostitamiseks üks kast viina ja neli korvi õlut. 
„Mehed, aga mõne kukutame läbi!“

Ühingu koosolekud olid sageli väga rahvarohked, mis omakorda võis aeg-ajalt põhjustada mitmesuguseid emotsioone, eriti veel kui päevakorral oli uue juhatuse valimine. Näiteks 1926. aasta 20. märtsil toimunud juhatuse valimistel kasvasid asjad kohati nii üle pea, et hääletamisele asudes hüüdis Kuressaares hiljemgi oma otsekoheste mõtteavaldustega tuntust kogunud August Sepp (1878–1942) üle saali: „Mehed, aga mõne kukutame läbi!“.

Juhataja Carl Bergmann (1864–1957) tegi seepeale valjuhäälse noomituse: „Koosolekul mitte nii lärmitseda ja valimiste ajal agiteerida ei tohi.“ Selle peale hüüdis Sepp juhatajale: „See pole Teie asi, Teie olge vait!“ Kakluseks siiski päris ei läinud, pärast mõningast sõnavahetust jäi saal vaikseks ja juhatus valiti ära.
Üldiselt ühingu igapäevaelu siiski nii lärmakas polnud, otsustavatel hetkedel leiti üksmeel. Väga oluline oli oma surnud ühinguliikmetele väärikas ärasaatmine korraldada. 1927. aastal suri Kuressaare VTÜ eluaegne liige Jakob Esser (1864–1927). Ta oli oma testamendis määranud igale tuletõrjujale, kes saadab teda hauani, mälestuseks ühe tsaariaegse hõbedase rubla. See korraldus oli hoiul kinnises pitseeritud ümbrikus, mis avati kalmistul tema lahtise haua juures. Nagu protokoll märkis, siis oli saatjaid 69.

Igihaljas konflikt vanade-noorte vahel oli siiski aeg-ajalt õhus. 28. juulil 1927 tõdeb ühingu esimees, et nooremad liikmed, olles tuletõrje mundris, ei tervita tänaval ega pargis samuti vormis olevat juhatuse esimeest ega teisi juhatuse liikmeid. Ta pidas sellist nähtust ja korda tuletõrjes, kus „distsipliin ja seltskondlik viisakus peaks valitsema“, lubamatuks.   

Selleks, et ettetulevaid konfliktiolukordi lahendada, moodustati 1932. aasta 20. novembril omavaheliste tülide ja arusaamatuste lahendamiseks nn aukohtunike kolleegium. Aukohtunikeks valiti ühingu liikmed Paul Parts (1889–1942), Jaan Treufeldt (1888–1979), Peeter Varest (1897–1943), Aleksander Haamer (1875–1937) ja Anton Reiart (1876–?). Muide, samal koosolekul otsustati asutada ka oma puhkpilliorkester ja muretseda neile vajalikud muusikariistad.

Pidulikud üritused

Ega tolleaegsed tuletõrjujad ainult tulekahjude kustutamisega tegelenud, aeg-ajalt tuli kiivrid ja mundrinööbid läikima lüüa ja end linnarahvale näidata. Üheks suviseks tippürituseks olid jalutuskäigud Loode tammikusse, millest lisaks tuletõrjujatele võttis  rohkelt osa nii kuressaarlasi kui ka suvitajaid. Näiteks 1926. aastal toimus see 11. juulil. Enne jalutuskäiku korraldati turuplatsil paraad ja hoolsa teenistuse märkide kätteandmine.

Paraadi võttis vastu ühingu esimees, kõne pidas ja märgid andis üle linnapea Aleksander Lepik (1888–1942). Kohe pärast seda liiguti juba edasi Loode tammikusse, kus lisaks söögile-joogile pakuti kohaletulnutele veel mitmesugust meelelahutust.

Kõige märkimisväärsem sündmus sellest perioodist oli Kuressaare VTÜ 60. aastapäeva tähistamine. Pidustused toimusid kahel päeval. Esimesel päeval sai muuhulgas osaleda pritsimaja saalis ühingu liikmete pidulikul üldkoosolekul, hiljem võis näha läbi linna kulgevat tõrvikurongkäiku ja õhtu kulminatsiooniks oli Kuressaare Eesti Seltsi majas (praegune Kuressaare Teatri maja) peetud suur rahvapidu. Järgmise päeva hommikul toimus pärja asetamine ühingu asutaja ja kauaaegse juhi Jean-Baptiste Holzmayeri (1839–1890) kalmule, õhtul rongkäik läbi kesklinna Kuressaare Eesti Seltsi majja, kus toimus pidulik õhtusöök.

Tulekahjud

Ühingu liikmete kõige tähtsam ülesanne oli tulekahjude kustutamine, mille põhjused olid väga erinevad. Näiteks 29. novembril 1929 kell 17.30 puhkes tulekahju Kuressaares, Kauba t 18. Põles autokuur. Õnnetusest anti teada kellade helistamisega ja signaalpasunate puhumisega.

Niipea, kui pritsimajas tornikell helisama hakkas, sõitis ka kohe esimene prits tulekahjukohta. Toona oli tuld kustutamas 78 tuletõrjujat ja ühe tunni jooksul suudeti tuli ära kustutada. Nagu hiljem selgus, siis oli tuli alguse saanud hoovis asunud hoones bensiini ümbervalamisel, mille tõttu tekkis plahvatus.

Tulekahjude eest polnud kaitstud aga mitte keegi. Võis juhtuda, et kustutamas tuli käia ka oma seltsikaaslase eluaset. 1930. aasta 5. mail teatati tulekahjust Kuressaare VTÜ liikmele Oskar Väärtile (1888–1980) kuuluvas majas. Roomassaare elanikud olid märganud maja kohal suitsu, selgus, et põles roost katus. Majaelanikud olid ise kodust ära ja uksed olid lukus. Õnnetuspaigale tulnud abistajad lõhkusid põleva maja aknad ja tõid sees olnud väärtuslikuma kraami toast välja.

Tuletõrjujad jõudsid kohale umbes 15 minutit pärast teate saamist, selleks hetkeks oli tuli juba katuse hävitanud. Esialgu takistas tule kustutamist veepuudus, sest vett tuli lähedalasuvaist kaevudest kohale vedada, kuna suure kuumuse tõttu ei saanud maja juures olevat kaevu kasutada.

Tuli hävitas täielikult katuse, põletas läbi laed, seinad ja hoone otsas oleva veranda. Veest ja tulest said rikutud ka ahjud. Lisaks juhtus tulekahju kustutamisel õnnetus tuletõrjuja Aleksander Saatiga, kes vajas haiglaravi.

Päästetehnika paranes

Ajapikku õnnetuspaika jõudmine kiirenes, mida võimaldas parema päästetehnika kasutuselevõtt. 2. oktoobril 1930 osteti Tallinna firmalt A/S Puhk ja pojad veoauto Chevrolet 1930. aasta mudeli šassii ja maksti selle eest 2885 krooni. Balti Päästeseltsi aurik Eestimaa tõi šassii tasuta Kuressaarde. VTÜ liikmete Aleksei Olli (1892–1981) ja Eduard Tamburi (1895–1976) töökoda Mehaanik võttis autole veepaagi ehitamise enda peale.

Tegemist oli Saaremaal teada-tuntud ettevõttega, kellel olid oskused ja teadmised mitmesuguste tuletõrjele vajalike seadmete valmistamiseks. Antud auto veepaak tehti 3 mm paksusest raudplekist ja pidi mahutama 1250 liitrit vett. Õige pea sai ta asuda juba oma ülesannete täitmisele. Muuseas, 1931. aasta aprillis moodustati  10-meheline autopritsi jaoskond.

Etteruttavalt olgu öeldud, et 11. jaanuaril 1935 otsustas ühingu juhatus osta Pöidelt komanduses olnud auto Chevrolet, mis kavatseti samuti ümber ehitada tuletõrje vajadustele sobivaks. Auto ostmiseks ja ümberehitamiseks oli juhatusel kogutud üle 1000 krooni.

Viimane sissekanne protokolliraamatus on tehtud 22. märtsil 1934, mil toimusid mitmed ametisse määramised. Igapäevatöö võis jälle jätkuda.

Täna loetuimad
Perekondlik
GoBusi pürib 32 bussijuhti
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (8)
Saksa noormehed on Saaremaal poepraktikal
Vald otsib sotsiaaltransporditeenuse osutajat (3)
Perekond Koplimäe pälvis EOK tunnustuse
Kusti on lapsest saati maaga mestis (3)
Abivallavanem Helle Kahm: iga päev on õppetund
Saarlanna toob Kuressaarde õudusliku tantsulavastuse
Haigla tähistas sünnipäeva
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
KG staadioni ehitus plaanitakse lõpetada oktoobris
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (4)
Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse hoonet on kavas pikendada
Sügisene vikerkaar
Nädala loetavuse top 5
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (77)
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (13)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (15)
Puulehti riisuma ei peaks  (14)
Ralliauto rammis Kaali trahteri müüri
Kommentaarid
Omanik lõpetas krundil parkimisvõimaluse (13)
Pihtla soovib spordijuhti ja noorsootöötajat (8)
Tornimäe põhikool on rokkiv kool (1)
Kohus ei rahuldanud Leedo 23,9-miljonilist kahjunõuet (9)
Inspektsioon süüdistas kalurit ilma tõenditeta (15)
KG õpilased nõuavad kooli menüüsse vegantoitu (57)
Petturid üritavad saarlasi telefoni teel ära rääkida (15)
Tuhandetest taimeliikidest süüakse valdavalt ainult üheksat (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (70)
Tervendaja Merle Mägi: ole iseendale teejuhiks (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud