[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 09. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Ajalugu

Saaremaa ajaloo seostest Taaniga
Autor: Silvi Teesalu, Gunnar Usin
Esmaspäev, 16. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuna enam-vähem kõik teemad, mis seondusid Nõukogude ajal Taaniga, olid tolleaegsete võimude poolt tõrjutud, siis ei tea me Taani ajast ja taanlastest, kes etendasid Saaremaa ajaloos tähtsat rolli, eriti midagi.

Seda huvipakkuvamad olid Kuressaare lossis toimunud ajalookonvents ja sellele järgnenud Teisipäeva klubi üritus, mis mõlemad just neid teemasid käsitlesid.
On üldtuntud fakt, et Taani aeg kestis Saaremaal 86 aastat – aastatel 1559 – 1645. Pärast Liivi sõda (1558–1583) jäi Eestimaa territooriumist Taanile üksnes Saaremaa ja Muhu, kuna Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. Saaremaa jäi aga kuni 1645. aastani just Taani koosseisu.

Võib-olla on lugejal huvitav teada ka seda, et kui praegu otsivad Saaremaalt pärit noored inimesed paremaid ehk suuremapalgalisi töökohti mandri-Eestis, siis Liivi sõja algusaastatel oli olukord vastupidine. Nimelt Saaremaa uus poliitiline seisund (Taani võim) aitas kaubanduse arengule jõudsasti kaasa ja nii pagesid jõukamad inimesed mandrilt Saaremaale. Muide, just Taani ajal sai Kuressaare linnaõigused (1563), mistõttu kasvas ka Kuressaare elanike arv, mida mõõdeti Taani aja lõpuks ca 300-400 inimesega.

Ajalookonverentsil, mis toimus 6. septembril Saaremaa muuseumi kapiitlisaalis ning tõi kokku üle saja ajaloohuvilise, oli teemaks Saaremaa ja Taani suhted üle aegade. Ettekandjad pakkusid arvukale kuulajaskonnale põnevaid lugusid, elustades saarlaste elu-olu 13. sajandil nii merel kui maal. Me ei tea kuigi palju nendest aegadest, sest usaldusväärseid allikaid või üldse kirjalikke materjale on vähe säilinud.

Üleskirjutisi tehti, kui tehti, peamiselt kloostrites ning kirikute juures. Aegade jooksul on aga paljud sakraalsed ehitised kannatada saanud ning nendes olevad väärtuslikud varad rüüstatud või hävitatud. Meieni on jõudnud Läti Henriku kroonika, kus kirjas sündmused aastatest 1180 kuni 1227 tänase Eesti ja Läti aladel, mille sisuks lätlaste, liivlaste, eestlaste ristimine saksa ristirüütlite poolt. Henrik kirjutas kroonika aruandena piiskop Albertile, mistõttu sakslaste võimu ja väge on ülistatud ning, ilmselt ordu ning taanlaste vahelise võimuvõitluse tõttu, just taanlaste osa vähendatud või moonutatud. Siiski on Henrik tunnustanud nii eestlaste kui ka teiste paganarahvaste meelekindlust oma maa kaitsmisel. 

Paljuski Henriku kroonikale tuginevalt oli arheoloog Marika Mägi ettekandes merelistest kontaktidest. Kuna Mägi elab praegu perega Taanis, töötades samal ajal ka Tallinna Ülikoolis, on ta uurinud Taanis leiduvaid allikamaterjale. Eriti huvitav oli Marika Mägi ettekandes see osa, kus ta kirjeldas saarlaste valitsevat rolli merelistes konfliktides ning nende vägevust tollasel ajal mereliste kaubateede kontrollimisel.

Enamat saab teada tänavu ilmunud raamatus „Taanlaste ristisõda Eestis”, autoriteks Marika Mägi, Carsten Selch Jensen, Kersti Markus, Janus Møller Jensen. Teost on võimalik saada raamatupoodidest ja ka raamatukogudest.
Kunstiajaloolane Kersti Markus rääkis ristisõjaaaegsest visuaalsest retoorikast. Teemapüstitus oli paljudele kohalolutele uudne, kuna meie teadmised sakraalhoonete enda olemusest on vähesed.

Markus on teinud põhilise uurimistöö antud teemal just Taanis ning ta alustas Kalundborgi Maarja kiriku püstitamise mõtestamise ning selle tollasel perioodil nii olulise sõnumiga ristiusu eest võitlemise tähendusest. Olgu öeldud, et kiriku rajaja Esben Snare (peapiiskop Absaloni vend) kõnet kuningas Knud VI poolt kokkukutsututele ajendas 1187.aasta jõuluõhtul teade Jeruusalemma langemisest muslimite kätte, mistõttu tuli varandusliku seisu parandamiseks korraldatud rüüsteretkede asemel hakata võitlema usu eest. Ning ehitada kirikuid.

Silvi Teesalu ettekanne keskendus Taani kroonitud peade viibimisele Saaremaal. Ajalooallikate põhjal oli juba 1206. aastal taanlaste laevastik Saaremaa all. Kuningas Valdemar II retke eesmärgiks oli kindlustada Taani kohalolek ning selleks asuti ehitama linnust, mis küll maha jäeti ja enne lahkumist ka põlema pandi, sest kuningas ise siirdus sügise hakul tagasi Taani, Saaremaale jäänud piiskop Anders Sunesen asus enne talve kolme lastis laevaga Riia poole teele, kaasas kingitused linnale, kus ta seejärel kevadeni paganlike kohalike ristiusku pööramisega tegeles.

Järgmise Valdemar II retke Saaremaale 1222 aastal kohta on Läti Henriku kroonikas üsna tubli tükk kirjeldust, kus taanlasi näidatakse oskamatute sõdalastena saarlastest paganate vastu, jättes maha vastehitatud kivilinnuse, pagedes ülemere koju tagasi. Teame ka kuningas Christian IV Saaremaal viibimisest 1597. aasta augustis-septembris. Aasta tagasi olid toimunud tollal 19-aastase Christian IV kroonimispidustused, kuhu Saaremaa rüütelkonna esindajad Reinhold Arnep ja Johan Vietinghof viisid kingitusena kaasa hõbedase ülekullatud veinikannu laialisirutatud kotkatiibadega, tähistamaks Taani ajal kotkalinnuse juurde sündinud linna. Kannupõhimikul oli ovaalne plaat pühendusega. Nürnbergi kuldsepp-ornamentiku Christopher Jamnitzeri valmistatud kann ei jäänud kuninga peolauale kuigi kauaks.

Konflikt Rootsiga ülemvõimu pärast Läänemerel nõudis väljaminekuid ja maha tuli müüa nii Kuressaare kotkas kui suur osa kuninga varakambri muudest hõbedavarudest. Hõbeaarded viidi Arhangelskisse, kus tsaar Mihhail Romanovi kaubaagendid ostsid 6200 rubla eest kokku 106 hõbeeset. Tänapäeval seisab kotkatiibadega kann Moskva Relvapalati kogus.

2001. aastal saabusid Taani kuninganna Margrethe II ja prints Henrik Saaremaale president Lennart Meri kutsel. See oli mitteametlik külaskäik, sest Taani kuninganna riigivisiit Eestisse oli toimunud 1992. aasta juulis. Kuninganna Margrethe II viibis Eestis ka tänavu juunis, kui taanlased tähistasid Taani lipu Dannebrog 800 aastapäeva, mis legendi kohaselt oli taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil 1219 taevast alla langenud ja taanlastele võidu toonud.

Konverentsi viimane ettekanne puudutas Maasilinna uuringuid Tõnu Sepa juhtimisel tänavu augustis, millest andis ülevaate väljakaevamistel osalenud Garel Püüa. Nii Püüa kui Sepp selgitasid ka perspektiive, rõhutades, et ajaloolise info allikana on Maasilinn äärmiselt põnev ja läbiuurimata paik. Välja oli pandud stend selle suve leidudega. Teave on levinud laiemaltki – nimelt 11. septembri ETV uudistes andis Tõnu Sepp Maasilinna uuringute kohta intervjuu.

*  *  *
Teisipäeva klubis räägiti tähtsatest taanlastest

Taasavatud Kuressaare kindluse vahtkonnamajas toimus möödunud nädalal ka Saaremaa ajaloohuvilisi inimesi ühendava Teisipäeva Klubi üritus, kus Dannebrogi ordeni kavaler, endine Taani Kultuuri Instituudi juhataja (1990-2014) Eestis Silvi Teesalu rääkis oma kauaaegsest tööst nimetatud instituudis ning tutvustas raamatuid, mida ta on Taani teemal ise kirjutanud.

Eriti väärtuslik on teave, mis on kirjas Taani saatkonna poolt tellitud ja vaid taanikeelses raamatus „Legender, historier, mennesker” (legendid, lood, inimesed). Nimetagem näiteks Taani kindrali Herman von Bohni (1672-1743), kes oli tsaar Peeter I armees ning erruläinuna elas Eestis Maardu mõisas ja Tallinnas aadressil Lai 7. Tema koolitas Jõelähtme ja teiste ümberkaudsete külade noormehi, asutades külakoole, kus siis värsked kooliõpetajad tööle hakkasid. Teine Bohni-poolne kultuurilooline tegu oli raha annetamine esimese eestikeelse katekismuse trüki eesmärgil.

Tähenduslikuks avastuseks on Taani päritolu kunstnik Johannes Hau (1771-1838), kes elas ja töötas tunnustatud kunstnikuna. Tema pojad Eduard Hau ja Woldemar Hau lõpetasid Peterburi Kunstiakadeemia. Mõlemad akadeemikud on Vene kunstiajaloos olulisel kohal – Woldemar tsaari perekonna ja õukonna portretistina, Eduard aga interjööride maalijana. Tema filigraanselt tehtud pildid Gatšina paleest said pärast palee pommitamiset selle ülesehitamise aluseks. Eduard töötas ka Tartus ning on maetud samuti Tartusse. Raamatus on ka artikkel Eesti päritolu silmapaistvast Taani ajaloolasest, kelle nimi on Vello Helk (1923-2014). Nimelt osales Helk 1995. aastal Saaremaa muuseumi kapiitlisaalis Taani ja Eesti ajalugu käsitleval konverentsil ettekandega.
 

Täna loetuimad
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (4)
Metsküla seltsimaja auks peeti tänupidu
Jõulukaunistuste ja ilutulestikuga tuleb piiri pidada (5)
Vald plaanib Stockholmi lennuliinile 150 000 eurot (17)
Oodatakse hinnapakkumisi sotsteenustele (1)
Jõulushopingul pakuti põnevaid hoidiseid (1)
Eesti Energia kiidab päikesepaneele
Ametid manitsevad ettevaatusele marutaudi osas (1)
Mõtisklus vanaema sõnadest
Müstiline valguse ja varjude mäng
Üksnes tehnoloogiaga keskkonnaprobleeme lahendada ei saa (3)
Võrkpallimosaiik
JUHTKIRI - Tähendamissõna tublidusest
Saarlased näitasid kossuplatsil head mängu
Ott Tänakut austati Louvre’i gaalal (1)
Nädala loetavuse top 5
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (4)
Metsküla seltsimaja auks peeti tänupidu
Jõulukaunistuste ja ilutulestikuga tuleb piiri pidada (5)
Vald plaanib Stockholmi lennuliinile 150 000 eurot (17)
Oodatakse hinnapakkumisi sotsteenustele (1)
Kommentaarid
Thule Kojal on oma kuusk (31)
Vald plaanib Stockholmi lennuliinile 150 000 eurot (17)
Vald vaidlustas monumendi rahata jätmise (36)
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (4)
Jõulukaunistuste ja ilutulestikuga tuleb piiri pidada (5)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (63)
Üksnes tehnoloogiaga keskkonnaprobleeme lahendada ei saa (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (19)
Ott Tänakut austati Louvre’i gaalal (1)
Ametid manitsevad ettevaatusele marutaudi osas (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud