[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Ajalugu

Maasilinna võlvide all
Autor: Tapio Vares
Esmaspäev, 09. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Maasilinn kerkis me ette kummalise mäena muidu lausikul maal, otse kajaka-tiirukisase Väikse väina ääres – siin ta nüüd siis oli, see Saaremaa teine keskaegne linnus.

Kui piiskoppide Kuressaare linnus säilis läbi aastasadade üsna hästi ja on nüüd üleski vuntsitud, siis Maasilinna esmapilgul õieti nagu polegi, vaid üks uhke mägi.

Peale Pöide linnuse hävingut Jüriöö ülestõusus otsustati uus saarlaste vastane kants ehitada siia, Väikse väina suudmes oleva sadamakoha juurde. Ordu lossi ehitama sunniti muidugi maarahvas.

Linnusel ei olnud aga pikka iga. Juba kaks sajandit hiljem madistasid siin taanlased ja rootslased ning nähes, et vastane võib linnuse kergesti oma Saaremaa tugipunktiks muuta, andis Taani kuningas Frederik II 1576. aastal käsu Maasilinn õhkida.

Ajaloost veel niipalju, et 1987 toodi siit merepõhjast välja üllatavalt hästi säilinud laevavrakk. Käsitööleti müüjanna pidas meile nüüd siin mäejalamil kiire loengu Maasilinnast ja selle laevast. Laevakaared olnud vahtrapuust ning puud laeva ehituseks võeti eri andmeil maha kas 1500. või 1540.–1550. aasta paiku. Omapärane oli imelik renn laeva põhjas. Võib olla veeti laevaga muuseas ka härgi ja too oli virtsarenn, oletas müüja. Maasilinna laev asub 2010. aastast Tallinnas meremuuseumis. Lepingu järgi niiöelda hoiul, kuniks Orissaarde ehitatakse selle säilitamiseks vajalik hoone. Ajutised asjad aga teadagi, kipuvad olema need kõige püsivamad...

Mõnekümne aasta eest võis linnamäelt avaneda sootuks lagedam vaade, ent veel nüüdki paistavad üle kadaka-pihla-toome võsaribade põllumaad. Halli väina taga laiutas Muhu, lisaks Kõinastu ja õhkõrn kriipsuke Hiiumaad. Roosaare kohal kisasid linnud eriti lõikavalt. Too olla olnud muistse sadama kaitsevall. Ja sügav pidi see sadam olema! Kui mõelda, et pool tuhat aastat hiljem, hoolimata maakerkest, meri ikka veel linnuse jalami lähedale ulatub.

Siin seisab ka erandlikult maakivist tehtud müür, üks jäänus mitmest basteist. Bastei on poolümar eenduv pealt lahtine madal suurtükitorn. Keskne majalinnus on laotud paksudest dolomiitplokkidest. Kunagi ringmüüri servades asunud muud hooned on kõik saanud kruusamägedeks. See-eest linnuse peahoone keskosa on lahti kaevatud ja vaatajale avaneb õige esinduslik müürisein.

Varemete peale on ehitatud katus. Jah, mõistetav, et see on odavaim ja parim viis kaitsta müüre edasise lagunemise eest. Ent ikkagi, liiga esile tükib see uus pealisehitis, jättes ajaloolise osa enda varju. Pähe torkas miskipärast Hiina linnus. Ei tea, miks just Hiina. Võib-olla oleks saanud müürid konserveerida ja katuse ehitamisest pääseda nagu näiteks Rakvere linnuses?

Enne linnusesse sisenemist jäi mu pilk pidama palderjanile. No ütle nüüd, niiske niidu taim siin kuiva kruusavalli otsas!

Algul tundus “maa alla” sisenemine kuidagi ebameeldiv. “Oled sa tont või inimene!?” kargas pähe lause filmist. Tegelikult oli siin aga äge, Maasilinna kõige elamuslikum koht üldse. Tegu pole keldri, vaid kolmekorruselise hoone esimese korrusega. Kaks suurt võlvitud ruumi on tükati lambikestega napilt valgustatud, lisaks langeb akendest päevavalguslaike. Mõelda, et need võlvid üle nelja sajandi tagasi õhku lastud linnuses nii hästi vastu on pidanud!

Taas Pulli pangal

Pulli pank on kogu Ida-Saaremaa kõige uhkem rannakalju. Nii meeldejääv on ta esmaavastus 2004 aasta vihmasevõitu augustis. Siin ilusal rannamaanteel liikusid mühakate inimestega autod, ükski ei suvatsenud peatuda. Nii kõmpisin Triigi sadamast oma kakskümmend versta jutti. Pulli pangale ma lõpuks jõudsin. Üllatusega leidsin, et üsna sellist kohta olin ma kunagi unes näinud. Et ilmvõimatu sündis ja leidsin Hiiumaalt siiski ühe korraliku rannakalju. Nüüd oli ta tõelisuses mu ees, küll siiski Saaremaal.

Lainetavad kivikihtide kaared pangaserval, kivisegadik lainepiiril ja taamal madalal rannaneemikul üksik talu. Päike kiiskas kauguses Kõinastu valgel lubjarannal, Hiiumaa laidude pool längus vihmalinikuid. Siis joonistasid päiksekiired taevast mereni püstkoja. Tagatipuks järgmisel varahommikul kaardus kahekordne vikerkaar, mille üks ots maandus täpselt mu jalge ette pangaservani...

Tänavune juulikuine Pulli pangal käik nii meeleolukas polnud. Olin sedakorda autoturist ja aega pikalt ei jagunud, sest varsti oli tarvis Triiki praamile jõuda. See selleks. Meeleolu rikkus hoopis vahepeal siin asetleidnu. Ei, too siginenud Saarte geopargi stend oli vägagi tervitatav. Põhjalik jutt siinsete kivimite kohta peal. Kribasin sealt paar fakti päevikusse ümber. Et Pulli ehk Oiu pank on 430 m pikk ja 3,5 m kõrge. Settinud 426-428 miljoni aasta eest. Panga alaosa moodustub Jaani lademe dolomiidistunud merglitest. Hiljem kujunenud biohermid vajutasid oma raskusega allpool olevatesse, siis veel vaid osalt kivistunud karbonaatsetesse setetesse sügavad vaondid. Sestap ongi pangal need iseäralikud ülaserva kaljukaared.

Aga stendi taga paistis otse pangamännikusse ehitatav majajurakas. Ning pangaservapidi on üles löödud kõrge traatvõrkaed. Keegi on siin tõsiselt närvi läinud, sest valendavast eramaa sildist on “era” ära rebitud, jättes järele neutraalse “maa”.

Üritasin loodusele keskenduda, ent see lõputu traattara, mis pangaserva eel tükati vaid kitsukesele jalgrajale ruumi jättis, mõjus tõsiselt häiriva moodustisena. Kui kõik kukuksid sedasi oma maavaldusi kõrgete taradega piirama, mis siis saaks? Pealegi kasvab siin männiku all läbipääsmatu lehtvõserik, nii et mingisugust tara poleks tõesti üldse vaja.

Panga idaosas on tekitatud niidetav hooviala, kiviplokkidele suvila peale ehitatud. Muidugi läksin sest hoovist läbi. Lai see kõigile avatud kallasrada õieti ongi?

Igatahes meeleolu oli rikutud. Nagu Soomes tuubiti kõik kaldad maju ja mökkisid täis, näib, et sama tahetakse nüüd vägisi teha ka Eesti randadel. Kui selg tara poole ja seda ei näinud, oli siin muidugi endiselt ilus. Jalgrajal võrsusid seenlilled ja kodune Hiiumaale iseloomulik tumepunane neiuvaip. Pangal kollendas koldrohtu, sekka mõni veripunase õisikuga. All pesi meri häälekalt-toimekalt rändrahnudest kaitsevalli. Olime just tulnud madalate randadega Abrukalt ja sestap mõjus see kõrge maaserv lausa võimsana.

Pangarusu ilmestab mõni lehtpuu, nagu saar, vaher ja pooppuu. Tohutud dolomiitkärakad on alla murdunud, suurendades kaljujalami kividekaost veelgi.

Ronisin alla. Mäherdune sügav kulbas siin maapõue uuristub! On vaid aja küsimus, mil see peakohal rippuv kaljukiht järele annab ja maha prantsatab. Samas kõrval eristus krobeline biohermikeha.

Keset kive lillatas õitseda põdrakanep. Too seostub metsalankidega, ent Saaremaal kaunistab mitmel pool ka rannakaljujalameid.

Näe, nii tuttav vaade, täpselt nagu viieteistkümne aasta eest: pangaseina ja eraldunud lääpas kaljupangase vahelt paistmas madalal neemikul talumaja.

Lained laksusid vastu kive justkui aina tugevamini. Väinamere uhkeim rannik! Või ei, Muhu Püssina pank on ju ka päris äge. Rääkimata Kessulaiust. Võiks ju millalgi jälle ka Püssina pangal ära käia. Selle pealne vast ei ole veel maju ja traattarasid täis ehitatud?


Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (1)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (23)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (3)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (23)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (3)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud