[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 18. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Ajalugu

Baaside lepingu lugu (3)
Autor: Jüri Kallas
Esmaspäev, 01. oktoober 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

FOTO: Vikipeedia

29. septembril 1939, kell 20.00 esines Eesti Vabariigi president Konstantin Päts raadiokõnega seoses eelmisel päeval sõlmitud Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise paktiga. Oma kõnes rõhutas president, et sõlmitud leping ei riiva Eesti suveräänseid õigusi, meie riik jääb iseseisvaks.

Takkajärgi targana võib muidugi öelda, et ei jäänud ju iseseisvaks, aga ega sel ajal riigimeestel ju palju valikuid polnud ning usuti ju tõesti, et leping aitab ära hoida sõja Nõukogude Liiduga ning säilitab sealjuures ka Eesti iseseisvuse. Näiteks Riigivolikogu liige Jaan Tõnisson arvas: „Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik.“

Poola avamäng

Kuigi teise maailmasõja alguseks peetakse 1. septembrit 1939, mil Saksamaa väed ületasid Poola piiri, on Eesti ajaloo seisukohalt ehk isegi olulisemaks kuupäevaks sama aasta 17. september, mil Nõukogude Liidu väed tungisid Poolasse.

Järgmise päeva ajalehed Eestis käsitlesid seda sündmust esiküljel ja kõige olulisemana. Mõned pealkirjad – Päevaleht: „Nõukogude Liidu väed läksid üle Poola piiri“, maarahva ajaleht Maa Hääl: „Nõuk. Vene väed marssisid Poolasse“ ning Sakala: „Vene väed tungisid Poolamaale“. Eesti lehed kirjutasid, et seoses sõjaga on Poola riik lakanud eksisteerimast ning Nõukogude Liit ei pea seetõttu Poolaga seotud lepinguid enam endale siduvaks. Kirjutati ka sellest, et Punaarmee läks Poolasse kaitsma ukrainlasi ja valgevenelasi.

Kirjutati kuidas Venemaa andis kõigile riikidele, kellega neil on diplomaatilised suhted, üle noodi, kus teatati, et Nõukogude Liidu suhted selle maaga on endiselt erapooletud. Sellise noodi sai ka Eesti Vabariigi saadik Moskvas.

Vaevalt aga Eestis teati, kuidas Saksamaa ja Nõukogude Liidu ühine kallaletung oli varem kokku lepitud ja selle eemärgiks oli kaotada n-ö libariiklik moodustis nimega Poola. 22. septembril pidasid Wehrmacht ja Punaarmee aga ühise võiduparaadi Brestis.

Allveelaev Orzeł

Kui Saksamaa Poolale kallale tungis, siis paljud Poola lennukid ja laevad olid sunnitud paluma varjupaika neutraalsetest lähiriikidest. Mitmed Poola lennukid maandusid ka Eestis, aga kõige tuntum ja ehk kaugemale ulatuvate tagajärgedega on Poola allveelaeva Orzeł juhtum.

14. septembril 1939 saabus allveelaev ootamatult Tallinna reidile ja palus luba kasutada sadamat. Laeval pidavat rike olema ja kapten oli samuti haige. Eesti võimud lubasid aluse sadamasse, aga otsustasid allveelaeva interneerida – laevalt võeti maha merekaardid. Torpeedosid ja kütust maha võtta aga ei jõutud, sest päev pärast Nõukogude Liidu kallaletungi Poolale põgenes allveelaev Tallinnast.

Allveelaeva Orzeł põgenemine andis Nõukogude Liidule võimaluse survestada Eesti Vabariigi valitsust ning süüdistada Eestit koostöös Nõukogude Liiduga sõjajalal oleva riigiga.

Baaside leping

24. septembril esitas Nõukogude Liit ultimatiivse nõudmise Eesti Vabariigile sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumile, keeldumie korral ähvardati sõjaga.

26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati Nõukogude Liidu nõudmised vastu võtta, sest oli juba selge, et mingit välisabi pole loota.

28. septembril sõlmitakse Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk lihtkeeles baaside leping, mille tulemusena Nõukogude Liit võis täiesti seaduslikult tuua Eestisse 25 000 sõjaväelast. Meenutaks, et Eesti sõjaväes oli sel ajal umbes 15 000 sõjaväelast.

Mis juhtus hiljem?

Riigimehed võisid ju uskuda, aga reaalsus, mis nõukogude vägede tulekuga saabus, oli lihtsam ja selgem. Tavalised inimesed nägid seda siiski vallutavate võõrvägede saabumisena. Võõras oli see kõik!
Eks võõras oli see kõik ka ida poolt saabujatele. Lihtsad nõukogude sõdurid olid hämmingus Eesti elatustasemest ja kaubaküllusest ning arvasid, et see kõik on üks propagandistlik vaatemäng. Ja eks ole kõik meist kuulnud nõukogude inimesi tabanud kultuurišokist, kui nad nägid vesiklosetti või kui ohvitseride naised pidasid öösärke ballikleitideks.

Tuleb siiski tunnistada, et alguses nõukogude pool pidas siiski lepingust kinni ja tunnistas Eesti Vabariiki suveräänsena. Nii näiteks noomis Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov oma täievolilisest esindajat Eestis Kuzma Nikitinit, kellele Molotov saatis 23. oktoobril 1939 telegrammi, kus ta kritiseeris usinat Eesti „sovetiseerimise“ meeleolude õhutamist ja nõudis: „Te peate hoolitsema vaid selle eest, et meie inimesed, sealhulgas ka sõjaväelased Eestis, täpselt ja hoolikalt täidaksid abistamispakti ja Eesti asjadesse mittesekkumise printsiipi, ja hoolitsema, et ka Eesti pool suhtuks pakti samamoodi.“

Juba paar-kolm kuud hiljem iseloomustas USA suursaadik Nõukogude Liidus Laurence Steinhardt pärast oma ringreisi Eesti olukorda 17. veebruaril 1940 järgmiselt: „Oma enamuses tunnetavad eestlased ja lätlased, et Nõukogude relvajõud, kelle esindajaid leidub kõikjal, eriti aga hakkavad nad silma raudteejaamades, kujutavad endast tegelikult okupatsiooniarmeed.“

Algas ehk see tõesti vaid baaside lepingu ja piiride kindlustamisega, aga välja jõuti siiski okupatsioonini, kuigi formaaljuriidiliselt see ehk okupatsioon ei olnud. Väikesel riigil pole keerulises olukorras valikuid ning hiljem aastakümneid elu mõjutavad sündmused toimuvad sageli mõne päeva jooksul.

Ja poleks olnud isegi aallveelaeva Orzeł, oleks leitud mõni teine ettekääne, aga leitud see oleks, sest sündmusteahela käivitas ju tegelikult juba 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle omakorda...

*  *  *
VASTASTIKUSE ABISTAMISE PAKT EESTI VABARIIGI JA N.S.V.LIIDU VAHEL
KONFIDENTSIAALNE PROTOKOLL


I.
On lepitud kokku, et ärahoida ja vältida katseid tõmmata Lepinguosalisi praegu Euroopas käimasolevasse sõtta, N.S.V. Liidul on õigus selle sõja kestel hoida aerodroomide ja baaside alla eraldatud piirkondades (Pakti art.III), üksikute garnisonidena maa- ja õhuväe relvastatud jõude üldsummas kuni kahekümneviie tuhande meheni.

II.
Ajutiselt, kuni baasi väljaehitamiseni Paldiski linnas (Pakt art.III), kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks, arvates käesoleva Protokolli allakirjutamise päevast, võivad nõukogude sõjalaevad sissesõita Tallinna sadamasse toiduainetega ja küttega varustamiseks ning seisuks. Selle õiguse lähim kasutamise kord määratakse kindlaks eri kokkuleppega.

III.
Pakti art.I-es kokkulepitud abi antakse teise poole väljendatud soovil, misjuures mõlemapoolsel nõusolekul abistamiseks kohustatud pool võib, sõja korral teise poole ja kolmanda riigi vahel, jääda erapooletuks.

IV.
Käesoleva Pakti elluviimise järele valvamiseks ja sellejuures tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse pariteetlisel alusel Segakomisjon, kes töötab välja oma asjaajamise korra.

V.
Käesolev Konfidentsiaalne Protokoll on lisaks vastastikuse abistamise paktile Eesti ja N.S.V. Liidu vahel, mis sõlmitud 28. septembril 1939. aastal.

Allikas: Vikitekstid

Täna loetuimad
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (4)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kino peab saama!
Asutati tulundusühistu EHTNE Saaremaa
Muhus avati loodusrada
Saarlastest muusikute kandvad tiivad
Linalind lendab tantsupeole
Muhus sündis kolmas sebravarss
JUHTKIRI - Tundmatusse astujatele
Ron Sebastian Puiestee jooksis rekordi
Lühidalt
Juubelijooksule!
Võitluslik viik Tartu Tammekaga
Nädala loetavuse top 5
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (4)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (4)
Varas istutas potililled oma aeda (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (86)
Vastutus kõige eest, mida oled taltsutanud (3)
Saarlaste tähtpäevi 2019. aastal (2)
Kuressaare hambapolikliinikut hakkab juhtima Kaja Leskinen (19)
Hädaleivast maitseroheliseni ehk küpseta rakvere raibet (2)
Leisi osavalla kaks küla valisid külavanema (1)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (2)
Pangaautomaat väljastas rebenenud rahatähed (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud