[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 27. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Ajalugu

Vastupanuvõitluse päev (1)
Autor: Jüri Kallas
Esmaspäev, 24. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Käskkiri Otto Tiefi valitsuse ametisse nimetamisest. Riigi Teataja, 20. september 1944. FOTO: Vikipeedia

Laupäeval tähistati mitmel pool Eestis vastupanuvõitluse päeva. Vastupanuvõitluse päev on riiklik tähtpäev, mida tähistati esmakordselt 22. septembril 2007. aastal. Sel päeval mälestatakse neid, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal püüdsid taastada Eesti iseseisvust.

Nõukogude võimu aastatel ei räägitud Otto Tiefi valitsusest, ega ka sellest, et 22. septembril ei vabastatud Tallinnat Saksa okupatsioonist. Ei saadudki vabastada, sest Saksa vägesid enam pealinnas polnud – Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge ja sisuliselt ründasid nõukogude väed Eesti Vabariiki.

Kolmas tee

Teisest maailmasõjast rääkides on tavaliselt kombeks viidata Eesti kahele kehvale valikule – kas Nõukogude Liit või Saksamaa. Realistlikud valikud, aga mõlemad tähendasid Eesti riikliku iseseisvuse lõppu. Oli ka nn kolmas tee, mis nägi ette iseseisvuse taastamist toetudes demokraatlikele lääneriikidele. Reaalpoliitiliselt oli see kolmas tee pigem idealistlik unistus, aga ka unistused viivad elu edasi.

Esimestena ütlesid kolmanda tee idee avalikult välja Eesti diplomaadid, kes 1940. aasta suvel ei tunnistanud Eeesti riigi annekteerimist Nõukogude Liidu poolt. Nad jäid välismaale ja hakkasid ajama lääne demokraatiale suunatud poliitikat.

Nende diplomaatide unistused said pisut reaalset katet, kui 14. augustil 1941 kirjutasid USA president Franklin D. Roosevelt ja Suurbritaania peaminister Winston Churchill alla Atlandi hartale ning septembris ühines samade põhimõtetega ka Nõukogude Liit. Hartas deklareeriti, et pärast Saksamaaga peetava sõja võidukat lõppu ei soovita mingeid territoriaalseid muutusi, mis ei oleks kooskõlas asjasepuutuvate rahvaste vabalt väljendatud tahtega.

Atlandi harta allakirjutamine andis lootust Eestile, et ehk on Eesti Vabariigi taastamine pärast sõja lõppu võimalik. Harta teksti levitati salaja ka Saksamaa okupeeritud Eestis.

Rahvuskomitee

Just nn kolmandat teed silmas pidades loodi 1944. aasta veebruaris Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Sel hetkel oli juba selge, et Saksa võim Eestis kaua enam ei kesta.

Komitee pidas enesestmõistetavaks, et Eesti vabastataks Saksa okupatsioonist liitlaste ja Rootsi vägede poolt. Saksa võimude levitatav informatsioon, et Eesti on lubatud Nõukogude Liidule, tembeldati propagandaks.

Komitee väliskeskuse liige August Rei kinnitas intervjuus Dagens Nyheterile 9. veebruaril 1944 enesekindlalt: «Oma lootust paneme meie seega lääneriikidele, ja ehkki saksa propaganda järjest kinnitab, et anglosaksid olevat annud Venemaale vabad käed Baltikumis, teame meie, et see pole õige, vaid et Baltikumi saatus jääb lahtiseks kuni rahukonverentsini.»

Sellisest vaatenurgast tegutsedes koguti ja saadeti Soome ja Nõukogude Liidu lääneliitlastele infot Saksa vägede kohta Eestis. Loomulikult ei meeldinud taoline tegevus Saksa võimudele ja ainuüksi 1944. aasta aprillis arreteeriti ligi 500 Rahvuskomiteega seotud inimest süüdistatuna spionaažis Suurbritannia kasuks.

Otto Tiefi valitsus

17. septembril 1944 tegi kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann Eesti Omavalitsuse juhile Hjalmar Mäe teatavaks otsuse Eesti mahajätmisest.
18. septembril 1944 andis peaminister Jüri Uluots Otto Tiefile üle valitsuse moodustamise käskkirja: „Sakslased taganevad Eestist. Aeg on tegutseda! Koguge kokku valitsuse liikmed ning asuge tegevusse.“

Plaaniti riigivõimu ülevõtmist Tallinnas, seadusliku valitsuse moodustamist ning pöördumist abipalvega lääneriikide poole. Sel juhul oleks Nõukogude Liidu rünnak toimunud iseseisva Eesti Vabariigi vastu, mis oleks andnud lääneriikidele põhjuse sekkumiseks.

20. septembril toimus Tallinnas esimene valitsuse koosolek.
21. septembril 1944 teatas valitsus oma kohustuste täitmisele asumisest, raadio kaudu informeeriti sellest ka välisriike. Valitsuse deklaratsioon maailmale ja eesti rahvale jäi trükkimata, sest nõukogude pommirünnak lõi rivist välja trükikoja elektrivarustuse.

22. septembril 1944 mõni tund enne nõukogude vägede Tallinna jõudmist lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed. Valitsus kogunes Läänemaale ning ootas evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. Paat saabus aga alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid riigisekretär Helmut Maandi. Põllutööminister Kaarel Liidak varjas ennast Nõukogude võimu eest põranda all ning suri 1945. aastal. Valitsuse ülejäänud liikmed arreteeriti ning mõisteti vangi või surma.

Otto Tiefi valitsuse tähtsus

Võib öelda, et mida nad ikka siis ära tegid ja kas sel oli üleüldse mingit mõtet, sest Eesti okupeeriti ikka ning võõras nõukogude võim laiutas ja vägivallatses siin veel aastakümneid.

Ajaloos on sageli nõnda, et hinnangu sündmustele annavad vaenlased või võitjad. Nõukogude režiimi suhtumisest oli suurepäraselt näha, kui oluliseks nad pidasid Otto Tiefi valitsust – nõukogude (laiatarbe) ajalookirjandus vaikis selle episoodi praktiliselt maha. Ka näitas arveteõiendmaine valitsuse liikmetega, et peeti vastasteks ja ohtlikeks.

Otto Tiefi valitsuse puhul on kõige olulisem, et see oli olemas. Inimesed mäletasid, kui nõukogude väed Tallinna jõudsid, siis lehvis Pika Hermanni tornis sinimustvalge ja et just meie kolm värvi võeti sealt tornist maha ja asendati punalipuga.

Rääkimata sellest, et Otto Tiefi õiguspärasus ehk juriidilises keeles legitiimsus, oli üks põhjusi, miks sai kogu nõukogude okupatsiooniaja rääkida Eesti Vabariigi järjepidevusest ja nõukogude võimu anastajalikust olemusest.

Võib veel ka rääkida sellest, kuidas ka kõige karmimatel aegadel on kohta idealismile ja suurtele unistustele. Kuidas pagenduses diplomaatide ideed said ootamatut tuge ühest hartast, kuidas anglofiilse seltskonna loodud päästekomitee ja üsna ebapraktiline luuretegevus viis lõpuks seadusliku valitsuse moodustamisele. Ja kindlasti saab rääkida, kuidas see valitsus on üks olulisi põhjusi, miks meil taas on oma riik.

Pidada neid inimesi meeles, on vähim, mida me teha saame. On meeldiv, et vastupanuvõitluse päeva tähistatakse ning et sel päeval peetakse kõigi Eesti vabaduse eest võidelnute hulgas ka meeles Otto Tiefi valitsust.

*  *  *
Jaak Juske: Olen alati imetlenud nende meeste julgust

24. veebruari 1918 ja 20. augusti 1991 teavad kõik. Nende kahe ajaloolise kuupäeva vahele jääb aga 18. september 1944, mil peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse. Keset sõjamöllu oli taas korraks Eesti riik.

Kuigi 1944. aasta septembris kahe okupatsiooni vahel ametisse astunud Tiefi valitsuse päevad Eesti pinnal jäid väga lühikeseks, on sellel sündmusel suur ajalooline tähtsus. See oli märk meie riigi kestmisest. Läände pääsenud Tiefi kabineti liikmed panid aluse Eesti eksiilvalitsusele.
Olen alati imetlenud nende meeste julgust. Kuulutada valitsus välja olukorras, kus nad võisid iga hetk langeda Gestapo või NKVD küüsi. 1944. aasta septembrivalitsuse liikmed lootsid imele. Täpselt nii, nagu lootsid imele ka Päästekomitee liikmed 1918. aasta veebruaris, kui võim pealinnas oli eestlaste käes vaid ühe päeva.

1944. aasta sügisel sai sini-must-valge lipp lehvida Pika Hermanni tipus paar päeva kauem, kuid imet tuli seekord poole aasta asemel tervelt 44 aastat oodata. Samas on oluline, et 1944. aasta 22. septembri keskpäeval Tallinna jõudnud punaarmeel tuli maha rebida mitte Saksa sõjalipp, vaid vaba Eesti trikoloor. Seda ajaloolist tõsiasja ei taha siiani tunnistada mitmed tänased Venemaa juhid. Ja kahjuks ka mõned Eesti poliitikud.

Delfi 18.09.2009

Täna loetuimad
Tõkkepuuga pihta saanud auto omanik soovib kahju hüvitamist
Pingil istusid mees ja naine
Purjus mees kukkus bussijaamas pea lõhki
Avatud talude päeval ootab külastajaid 32 ettevõtjat
Riia lahe regatt jõudis Saaremaale
Purjelaev Hoppet tegi esimese reisi Abrukale
Plastreostus meie kodudes
Keskkonnaamet: karjatamine on Sutus parim hooldusviis
JUHTKIRI - Tähelepanelikkus
Raamatukogu säilitab keskajakirjandust viis aastat
Juuda kuningriigi ots
Pojeng, nelipüha roos kristlikus sümboolikas
Kirikuteated
Taritus tuleb 12. Juku jooks
Aiandusnurk: Istikute ostmisel on vajalik eeltöö
Nädala loetavuse top 5
KIK toetas 20 Saaremaa keskkonnaprojekti
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber (10)
In memoriam JÜRI PINO (03.07.1970 - 23.06.2019)
200 ja peied (4)
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (3)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (63)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (35)
Üheksast lõbustusasutusest üks vastas tuleohutusnõuetele (3)
200 ja peied (4)
Sotsiaalosakonna juhatajaks valiti Mare Naaber (10)
Incapi juht valiti Eesti elektroonikatööstust juhtima (3)
Andre Kiil võitis Kuressaares rallikrossi etapi  (2)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (16)
Sutus põrkasid kokku ATV-d  (2)
Komisjon: öösel võiks olla kange alkoholi müügi keeld (36)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud