[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 19. aprill 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Ajalugu

Kus asus Saaremaal taanlaste kivilinnus, kus oli nende kannakinnituskoht?
Autor: Jaan Laas
Esmaspäev, 16. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Tänavu ilmus Jaan Laasi raamat “Taani kuninga kivilinnus Saaremaal. Saarlaste suur võit 1222.”

Kroonikad kinnitavad, et 1206. aastal ehitasid taanlased Saaremaale puitlinnuse, mille nad aga ise enne saarelt lahkumist maha põletasid. Nimetatud linnuse asupaika võib ilmselt pidada taanlaste poolt välja valitud “kannakinnituskohaks” Saaremaal.

On arvatud, et just sellele tuttavaks saanud paigale või selle lähistele hakkasid taanlased 1222. aastal ehitama suurt kivikindlust. Kus see mahapõletatud puitlinnus ja pooleli jäänud ehitusega kivikastell asus/asub, on seni “täiesti teadmata”. Saarlased ründasid seda linnust 1222. aasta sügisel kohe pärast põhivägede lahkumist. Sundisid linnuses olevad taanlased alistuma ning lõhkusid selle seejärel „maani“ maha. Linnuse asukohta on pikka aega tulutult otsitud.

Armin Tuulse: kivilinnus on Pammana poolsaare idaservas, Soela küla kohal. Selle versiooni esitas kindlustuste- ja arhitektuuriajaloolane Armin Tuulse oma doktoritöös 1942. aastal. Seda väidet on uurijad hiljem mitmesugustes seostes pika aja jooksul korranud ja mõnikord ka lausa faktina esitanud. Ka Eesti teatmeteosed on seda versiooni tõelähedasena või koguni üldtunnustatud tõena refereerinud.

Arhitektuuriajaloolane Kalvi Aluve: Soela rannas pole kivilinnusest mingit jälge. 1974. aastal korraldas arhitektuuriajaloolane, kes püüdis Eesti alale ehitatud esimese kivikindluse asukohta välja selgitada, Soela rannas, nn Vanalinna kohal arheoloogilised kaevamised. Kalvi Aluve on proovikaevamiste tulemused ühes pikemas aruandes kokku võtnud lühikeses lõigus: “Terves proovikaevandis ei paljastunud ühtegi leidu ega jälge inimese tegevusest, kogu see pealtnäha üsna korrapärane vall on looduslik moodustis.” Pärast seda hakati kivikastelli jäänuseid otsima Kuressaare linnuse alt või selle lähemast ümbrusest. Kalvi Aluve aastatepikkuse uurimistöö tulemusena ilmus 1980. aastal raamat “Kuressaare linnus”. Selles käsitleb uurija ka Valdemar II kivilinnuse asukoha küsimusi. Ta esitas hüpoteesi: kas Kuressaare lossi konvendihoonet ümbritsev laagerkastell võib olla algselt taanlaste ehitatud?

Kaur Alttoa ja Garel Püüa: Kuressaare lossi rajamine algas pärast 1328. aastat.
2013. aastal ilmunud Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatus on avaldatud Kaur Alttoa ja Garel Püüa viimaste aastate jooksul tehtud välitööde alusel valminud uurimus Kuressaare piiskopilinnuse rajamise algusest ja ehitustööde käigust. Uurimuses jõutakse järeldusele, et linnuse rajamine algas pärast 1328. aastat. Seega jäi taanlaste kivilinnuse rajamise ja saarlaste suure võidu paik endiselt lahtiseks.

Kivilinnuse jälgede otsimine uute tehniliste võimaluste ja meetodite abil. Milliseid jälgi võis kivilinnusest jääda ning kust ja kuidas neid jälgi otsida? Need küsimused olid seega 2013. aasta paiku endiselt päevakorras. Vastuste leidmiseks oli aga vähehaaval tekkinud uusi võimalusi ja meetodeid. Neid uusi võimalusi ja meetodeid püüdis siinkirjutaja jõudumööda rakendada.

Seljandik Soela väina lõunarannikul

. Saaremaa põhjarannikul ei leidu kuigipalju pinnamoodustisi, mis oleks üle 10 meetri kõrged. Triigi poolsaare keskmine kõrgus merepinnast on enamjaolt 3 kuni 5 m. Poolsaare keskel asuv põhja-lõunasuunaline seljandik on aga kohati märksa kõrgem. Selline ulatuslikul madalal lauskmaal paiknev kõrgem ala, mis on kahelt poolt merega piiratud, kujutab enesest olulist strateegilist ja sõjanduslikku ressurssi, millised on juba ammust ajast köitnud sõdalaste ja kaitseehitiste rajajate tähelepanu.

Alustasin aastaid tagasi lähemaid vaatlusi seljandiku lõunapoolses otsas, ühe neemiku tipus asuva väikese kõrgendiku juurest. Kaugemaks eesmärgiks oli käia läbi kogu poolsaar, liikudes edasi mööda selle keskset seljandikku. Eeldasin, et suuremõõtmeline ja kapitaalne, sõna otseses mõttes kuninglik ehitis ei saa olla nii põhjalikult lammutatud, et sellest mingeid jälgi ei ole jäänud.

Kõigepealt võtsin ma kasutusele Eesti Maa-ameti uudsed ja mitmekesised kaardirakendused. Vaatasin samm-sammult üle kogu Põhja-Saaremaa rannikuala detailsed kaardipildid. Suure maa-ala detailsete kaardipiltide liugesitust rakendades ning nüüdisaegseid kaardipilte arvutimonitoril vaheldumisi suurendades või vähendades hakkas pikapeale kujunema üksikasjalik ülevaade kogu Soela väina lõunapoolse rannaala pinnastruktuurist.
 
Olulist täiendust üksikute paikade maastiku kohta andsid spetsiifilised reljeefkaardid ja kallete kaardid. Tähtsal kohal kogu selle kartograafilise analüüsi eelastme puhul oli mitmesuguste ortofotode (aerofoto) kasutamine ja interpreteerimine. Kõik need saadud kujutised ja fotodokumendid suunasid tähelepanu Triigi poolsaare kesksele seljandikule. Tähelepanu köitsid eelkõige Triigi nina lähedusse jääval alal nähtavale tulnud pinnastruktuuri kontuurid. Need olid oma põhiplaanilt tehisliku ilmega ja mastaapsed. Tundub, et sellise suurusega kindlustuse jälgi ei usaldanud keegi uskuda.

Laseri abil nähtavad linnuse jäljed

LIDAR-tehnoloogia tehnilisi vahendeid ja vastavaid metoodikaid rakendades saame muuta maapinnale sajandeid tagasi jäädvustunud jäljed kunagisest võimalikust suurehitisest taas nähtavaks, saame need visualiseerida. Ning kuna meil on tegemist sisuliselt täppisandmete töötlusega, siis on saadud tulemused, maapinna reljeefi kujutised, ka ise igati tõsikindlad. Muidugi jääb avatuks võimalus arutleda, mis tingimustel ja milliste jõudude toimel on konkreetsed pinnastruktuurid tekkinud ja muutunud ning mida nendest vormidest võib välja lugeda.

Strateegiline seljandik suures plaanis

Vaatleme lähemalt LIDAR-tehnoloogia abil saadud nüüdisaegse Triigi poolsaare keskosa pinnastruktuuri, mis on kujutatud võimendatud kõrgusandmete alusel (vt joonis 1). Üldistaval joonisel on näha selle alumises osas võimaliku künka- ehk eelkindlustuse aluskehand. Põhja pool (poolsaare keskosas) on näha keskplatoo (tähistatud tumepunase värviga), kus võis paikneda taanlaste 1206. aastal ehitatud puitlinnus. Seljandiku põhjapoolses otsas, Triigi nina lähedal, joonistub välja omaaegse suuremõõtmelise kastell-linnuse aluse maapinna struktuur.
Kollane joon mereranna ääres tähistab 1-meetrist, punane 1,4-meetrist maatõusu.

Pilk linnuse sisehoovi


Omaaegse kivikindluse siseõue alal kasvab praegu mets ja kohati tihe võsa. Suvisel ajal, kui lehtpuud ja eriti sarapuuvõsa on lehes, ei ole ümbritsevatest pinnastruktuuridest suurt midagi näha. Talvekuudel, kui lehtpuud on raagus, võib aga märgata ovaalset ala, mida ümbritsevad kohati laugjate, kohati järsemate kalletega nõlvad (vt foto 1).

Ümardatud kõrgusandmete võrdlemine näitabki, et nõlvade keskpaigas on kõrgusandmed pikal joonel üllatavalt ühetaolised: 6 m üle merepinna. Kas siin võib olla tegu kaitsemüüri aluse täitepinnase tasanduskihiga?

Krahv Mellini kinnitussõnum

Krahv Mellini 18. sajandi lõpus koostatud atlase kaudu on meile minevikust antud mitu olulist sõnumit Saaremaa kohta. Need on justkui kavalalt kodeeritud ning nende mõistmiseks peab teadma laiemat taustinfot.

Olulisim neist käib kuningas Valdemar II kivilinnuse kohta. Viimastel aastatel Triigi poolsaarel kogutud kivilinnust puudutava informatsiooni suhtes, võiks seda nimetada lausa omamoodi kinnitussõnumiks.

Atlases toob Mellin ära Triigi poolsaare rannajoone üldistatud kujutise. Poolsaare pinnale, üsna selle tipu lähedale, eestikeelset nime „Triki Nina“ kandva paiga juurde, on joonistatud ebakorrapärase ringi taoline tingmärk (vt joonis 2). Kujutis asub kaardil täpselt sama koha peal, kus tänapäevased LIDAR-andmed näitavad suure „tehisobjekti“ jälgi maapinnal. Meenutame, et Mellin oli atlase koostamise ajaks juba uurinud Eesti linnuste ajalugu ning oli arvatavasti teadlik ka Taani kuninga kivilinnuse ehitamise loost. Samuti tegi ta tihedat koostööd Saaremaa maamõõtjatega. Seetõttu on tõenäone, et ka Mellini kaardilehel on tähistatud kivilinnuse asukoht ning see kinnitab tänapäevaseid lasertehnoloogia abil saadud uurimistulemusi. Seega, on selgunud koht, kuhu taanlased 1222. aastal kivilinnuse ehitasid ja kus saarlased 800 aastat tagasi vallutajate üle võidu saavutasid. On aeg alustada ettevalmistusi selle paiga väärikaks tähistamiseks.

Autorilt on sel teemal tänavu ilmunud ka raamat “Taani kuninga kivilinnus Saaremaal. Saarlaste suur võit 1222.”

Täna loetuimad
Vald püüab talle pandud kohustusest kõrvale hiilida?
Mis juhtus? (1)
Üle 60 inimese jätkas Olevi otsinguid
Lossi vahtkonnamajja tuleb suveks söögikoht
Lääne-Saarest laekus 19 tegevustoetuse avaldust
Alunaudi paadid sõitsid päästma
Luiskelooline Ester
Venemaa staarkokk tuleb Viirelaiule pakkuma eksklusiivset õhtusööki
Idufirma katsetab saarel ujuvat elektrijaama
Riigigümnaasium ja inimene
Melomaanile sobiv linn
Kuidas džinn pudelisse saada
Mesinikud ja mesilased ootavad õiterikast hooaega
Kuressaarlanna võluflööt
Eesti lood ristivanematest ja ristilastest
Nädala loetavuse top 5
Mis on saanud endistest vallavanematest? (6)
Kaks koolijuhti lahkuvad ametist (1)
Kadunud meest otsisid lisaks politseile 81 vabatahtlikku (1)
Kadunud Olevi otsingud jätkuvad
Kõrtside-kohvikute välimääraja, hooaja eelvaade (7)
Kommentaarid
Mis juhtus? (1)
Saaremaa 100 värvilist puud (8)
Mis on saanud endistest vallavanematest? (6)
Liiklustalgute pearõhk lubatud kiiruse ületajatel (3)
BRUNO PAO AINULT MEIE MAAS: Elu muutub huvitavamaks (3)
Kaks koolijuhti lahkuvad ametist (1)
Mõõtmisviga korrigeeritakse: Rukki kanal sügavam kui mullu (10)
Kõrtside-kohvikute välimääraja, hooaja eelvaade (7)
Kadunud meest otsisid lisaks politseile 81 vabatahtlikku (1)
Saarlased superstaari konkurentsis tugevad (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud