[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 20. oktoober 2017  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2017
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Ajalugu

Vennad Agthed otsisid Eestist paremat elu  (4)
Autor: Urve Kirss
Esmaspäev, 26. märts 2012.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Pöide kirik ja pastoraat enne Esimest maailmasõda. Foto: Saaremaa muuseum

Pärast eestlaste orjastamist muutus Liivimaa sisserännumaaks Saksamaalt ja mujalt tulijatele. Sisserändajatest said mitmesugused ametnikud kuni valitseva kõrgkihini. Nende elust annab iseloomustava pildi ka vendade Agthede elulugu.

18. sajandi teisel poolel tulid Saksamaalt Eestisse kaks venda Agthed. Siin said neist aadlikud, sellepärast on nende elukäigu kohta andmeid võimalik saada Balti ja Saaremaa (Oesel) aadli genealoogiaraamatust.
Perekonnanimi varieerub: Agthe, Achte, Agt.

Vanem vend elas Tallinnas ja Pöidel

Karl Friedrich Agthe sündis Saksamaal Hettstedtis 20. jaanuaril 1724. aastal. Teoloogina sai tööle Tallinnas Oleviste kiriku organistina.

Üks blameeriv vahejuhtum: 1767. aastal pöördus Saksamaalt Jena politsei inspektor Johann Wilhelm Carl nõudmisega Karl Friedrich Agti suhtes, kes oli Revelis St. Olavi organist, kes võlgneb 16 riigitaalrit ja 8 krossi surnud trahteripidajale Johann Graeffile ja tema ainsale tütrele Mariannale kostitamise eest, ilma milleta ta 11 aasta eest oleks nälga surnud. Sama palvet on korratud, pöördudes Tallinna rae poole 22. jaanuaril 1768 ja 21. mail 1770.
Karl Friedrich abiellus Johanna Rehega ja Tallinnas sündis neile neli last. Teist korda abiellus ta Renate Helene Rehega. Ta suri Pöidel 1787.

Poeg Andreas Michael, sündinud 1762. aastal, töötas eluaeg Pöide kiriku pastorina kuni surmani 1841. Abiellus 1783 Justina Amalie Jürgensiga. Neil oli neli last. Teist korda abiellus ta Anna Sophie Kyberiga, kellega oli tal üks laps.
Karl Friedrichi tütar Katarina Elisabeth sündis 1764 aastal, abiellus Valjala kiriku õpetaja August Heinrich Schmidtiga.

Kirikuõpetajast pojapojast sai aadlik

Andreas Michaeli Agthe poeg Wilhelm Andreas Fürchtegott Agthe sündis 1789. a Pöidel, jätkas isa tööd Pöide kiriku õpetajana ja temast sai aadlik von Agthe.
Wilhelm abiellus eesti talutüdrukuga ja äratas sellega kõrgemas seltskonnas suurt võõristust. Abielluti 1822. aastal, seega mõned aastad pärast pärisorjuse kaotamist. 1796. aastal sündinud Anna Sepamer oli Levala külast (Pöide kiriku naabruses) Vana-Mardi talu peremehe Jaani tütar. Veel 20. sajandil oli Pöidel teada-tuntud mees nimega Sepphammer. Mingi probleemi või muul puhul viidati talle: “Sepphammer ütles ikka nii”.

Jaan Kross on oma teoses “Keisri hull” kasutanud materjale Anna ja Wilhelmi eluloost. Võib-olla sai ta teavet selle kohta Arved von Schmidti teosest “Die Pastoren Oesels seit der Reformation” (1939). Kujutades Eva prototüübina Annat tundub see tõepärane. Tõenäoliselt suhtles Anna lapsepõlves kirikuõpetaja perega, Wilhelmiga. Õppis ka lugema-kirjutama ja õppis hiljem ühes aadlikuperes keeli ja kombeid. Tal jäi raamatutarkust väheks, aga südametarkust tal jätkus. Ta oli enesekindel, oma mehega ühte sammu astuv.

Eva on võrrelnud oma elu orjavitsaga (kibuvits), nagu see ka Annal võis olla, eriti pärast mehe surma. Kasvatas ju Anna kuute last, noorim oli siis veel nelja aastane, kõik said hea hariduse.

Wilhelm õppis Tartu ülikoolis teoloogiat (1810 – 1813), töötas 1813 – 1817 isa kõrval Pöide kiriku abiõpetajana ja pärast isa surma õpetajana kuni oma surmani 1841.

Wilhelm sai 9. septembril 1839 St. Stanislavi ordeni ja aadlikuks, kolmanda klassi rüütliks, eesliitega “von” Agthe.

Huvi rahvalaulude vastu

Kuressaare Eesti Seltsi õhutusel on Wilhelm Andreas Fürchtegott Agthe (Agt) poolt säilinud üks vanemaid ja tähelepandavamaid üleskirjutusi, 33 rahvalaulu.

Võib-olla on selles olnud oma osa ka Annal, tema külast kaasa toodud lauluvaral. Tekstid on hoolikalt üles kirjutatud ja täiesti rahvaehtsad. Wilhelmi käsikiri on säilinud A. Knüpfferi koopiana Eestimaa Kirjanduse Ühingu kogus. Knüppferi koopial on sõnaseletusi ja muid märkusi teinud Knüpffer ise ja pastor Glanström, samuti on sinna üht-teist märkinud A.H. Neus.

Lugeda sellest saab Rudolf Põldmäe raamatust “Paar sammukest …” (1971)
Paar luulerida:

Kus me lähme kolmekesta
ülle niidi neljakesta.
Lähme soole heinamaale,
teeme soole suured kuhjad.


Mul õnnestus need laulud üles leida ja teha koopiad. Ühe eksemplari andsin Tornimäe raamatukogule. Nende, 170 aastat tagasi üles kirjutatud rahvalaulude ja Jaan Krossi “Keisri hullu” põhjal Eva ja Anna looga kirjandusõhtu võiks huvi pakkuda pöidlastele.

Tahan veel märkida, et Anna ei pööranud selga külas elavatele sugulastele.
Minu ema, kes on Pöidelt pärit, rääkis kunagi, et emme (nii nimetati vanaema) oli Agthede sugulane. Leidsin käsikirjades emme ema Tio, sündinud 3. septembril 1838, kelle ristiemaks oli Anna Agthe. See muidugi ei tähendanud, nagu oleks tegemist sugulusvahekorraga, sest seda esines, et kirikuõpetaja abikaasa oli talulapse ristivanemaks. Aga teine asjaolu oli veel. Tio oli vaenelaps, kasvas Kahutsi Kütil, kelle pere oli suguluses Vana-Mardi rahvaga.

Wilhelmil ja Annal oli kuus last


Wilhelmi surres olid nad vanuses 18, 15, 12, 10, 6 ja 4 aastat. Elasid Pöide pastoraadi armuadral (pastori leskede valdus). Anna sai alates 1842. aastast 100 hõberubla igal aastal kuni surmani. Ta suri 66-aastasena kopsupõletikku. Maeti Pöide surnuaeda nagu ka Wilhelm. Haudu pole õnnestunud leida.

Tütar Rosalie Julie Constantine, sünd 1835, õppis Moskvas Aleksandri koolis keeli ja õpetajaks, kellena töötas Kuressaare tütarlaste koolis (Töchterschule) juhatajana. Oli vallaline. Suri 1924. Ilmselt müüs Rosalie ära Agthedele kuulunud maja Kohtu tn 22, millest sai 1922. aastal ehitusinstruktorite kooli, hiljem tööstuskooli õppehoone.

Poeg Johann (venepäraselt Ivan) Friedrich, sünd 1837, oli linnaametnik. Suri vallalisena 1896 aastal. Poeg Paul Andreas Fürchtengott, sünd 1826, oli samuti vallaline. Suri 1847. Tütar Auguste Caroline, sünd 1823, abiellus Hugo Leberecht Karl Kleega Tütar Amalie Elisabeth sünd 1831, abiellus 1854 Paul Joakim von Mikwitziga. Suri Helsingis 1895. Viie lapse ema. 1827. aastal sündinud tütar Marie Luise suri 1937.

Noorem vend jõudis kohe Saaremaale

Koos venna Karl Friedrich Agthega tuli Saksamaalt Eestisse ka noorem vend Johann Andreas, sünd Saksamaal Hettstedtis 1733. Temast sai Arensburgi linna kodanik. Oli St. Laurentiuse kiriku organist, linnasekretär, advokaat, Arensburgi kreisi esindaja. Sai 16. XII 1803 venepärisaadlikuks ja kanti Saaremaa aadli matriklisse. Teenete eest maataksaatorina sai ta kolleegiumi assessori tiitli,

Tal oli kolm abielu


Esimene abielu 1755 – abikaasa Christina Elisabeth Schultz, teine abielu 1773 – abikaasa Helene Beata Schröder, kolmas abielu 1786 – abikaasa Sophie Helene Pilar von Pilchau.

Johann Andreasel oli kolmest abielust 17 last, kuus surid väiksena, seitse poega läksid Venemaale sõjaväelasteks. Esimesest abielust 1761. a sündinud Andreas oli abielus Anna von Polliga. Oli piirivalvur Kihelkonnal ja Karalas, Muhu Kapimõisa rentnik. Suri 1828.

Teisest abielust sündis 1775. a Hermann Adolf. Ta oli mäeinsener, kõrghariduse omandas Peterburis, töötas Kaug-Idas Nertšinski mäetööstuses Šilka hõbedakaevanduses meistri, järelevaataja ja juhatajana aastail 1795-1807.

Edasi töötas kuni 1825. aastani Uuralis, Jekaterinburgis kaevanduste nõustajana, parandas kullasulatusprotsessi, mille eest sai suure tunnustuse. 1825 kutsuti tööle Zlatousti relvavabrikusse, kus vabriku- ja mäendusülemana lihtsustas tunduvalt kullapesemisprotsessi. Aastail 1831 –32 oli Jekaterinburgi ülemmäemeister. Oli Peterburi Mineraloogia Seltsi ja Moskva Loodusuurijate Seltsi liige. Suri 1832.

Kas tuli Eestisse 18. sajandil, õigemini enne teisi Agtheid, veel kolmas vend? Keegi Andrus Agthi, müürsepp, abiellus 1737 Pilguse piirkonnast Poldi Ado tütre Annaga. Neil olid pojad Aleksander Herman Friedrich ja Gotthard Friedrich. Neist teine oli Agti talu peremees, kroonutalupoegade nimekirjas. Suri 1811.

Leidsin 1930. aastate nimede eestistamise nimekirjadest, et keegi Achte võttis endale perekonnanimeks Laidma.

Agthede sugupuud on uurinud põhjalikult Soomes elav Eeva Maija Achti, kes õppis selleks ära eesti keele. Ta on otsinud sugulasi ka Venemaalt - Peterburist, Kostromast jm. Temalt on ilmunud ka põhjalik uurimisteos.

Täna loetuimad
Rattur jäi vöötrajal auto alla (18)
Mehele anti peksa
Kallas: eraldi läbirääkimine oleks viinud tupikusse (17)
Leedo MTÜ ja selle esindaja mõisteti süüdi soodustuskelmuses
Saaremaa vallavolikogu esimehe kandidaat on Tiiu Aro (11)
Harry Kõrvits suhtus kõrvitsasse lugupidamatult
TOOMAS KÜMMEL AINULT MEIE MAAS: Kes võitis valimised? (7)
Tänak suurima palgaga sportlaste seas
Eile avati Kärla uus katlamaja
Täna antakse avapauk kolme päeva jooksule
Visit Saaremaa otsib parimaid turismitegijaid
Saaremaa turismiettevõtjad lähevad poolakaid püüdma
Sõmera Kodu valmistub elu näitusele tooma
Pipi pakub lastele isetegemisrõõmu
Hanso: saarlased pole läänlastest haigemad
Nädala loetavuse top 5
Madis Kallas tegi valimistel puhta töö (LISATUD VIDEO JA TULEMUSED) (10)
POLIITMÄNGUD SAAREMAA VALLAS: Jõupositsioonil sotsid heitsid valimisliidu Saarlane kõrvale (53)
Sotsidelt pakkumise saanud Mart Mäeker kaotas koha valimisliidus (24)
IRL võitis Muhus valimised
VALIMISLIIT SAARLANE: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud (O. Luts) (77)
Kommentaarid
Kallas: eraldi läbirääkimine oleks viinud tupikusse (17)
Rattur jäi vöötrajal auto alla (18)
Saaremaa vallavolikogu esimehe kandidaat on Tiiu Aro (11)
TOOMAS KÜMMEL AINULT MEIE MAAS: Kes võitis valimised? (7)
Sotsidelt pakkumise saanud Mart Mäeker kaotas koha valimisliidus (24)
MEIE MAA VIDEO: Vaata, mis Mart Mäekerit valimistel üllatas (17)
Märgime Arensburgi nullmeridiaani maha! (23)
VALIMISLIIT SAARLANE: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud (O. Luts) (77)
POLIITMÄNGUD SAAREMAA VALLAS: Jõupositsioonil sotsid heitsid valimisliidu Saarlane kõrvale (53)
Sport ja viin käsikäes (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2017. Kõik õigused kaitstud