29.03.2021. Jaanis Prii. Kohanimeraamat ütleb, et väin, nimega Kura kurk ehk Irbe väin,  Lätik keeles  Irbes jūras šaurums ja liivi keeles Sūr mer ehk suur meri, mis lahutab  Saaremaad Kuramaast, on saanud nime Kuramaa järgi. »

15.03.2021. Bruno Pao. Meie ajaarvamise 650. aastal tulid Rootsist Gotlandi saarelt meile lähedase Liivimaa rannikule Grobinjasse (Liepaja lähedal) esimesed viikingid, kelle laevad äratasid mitmekülgset tähelepanu. »

22.02.2021. Olavi Pesti. Märts-aprill »

01.02.2021. Maret Pank, Saarte Instituudi ja Kuressaare Kolledži juht aastatel 1991-2012. Kolmkümmend aastat tagasi, kui Eesti sai vabaks, vabanesid ka meie saared võõrast võimust, mis haldas suuremat osa neist kui rindetsooni Lääne vastu. »

25.01.2021. Jaanis Prii. Kindlasti oli oma pitseri Eesti iseseisvumise eelsele Saaremaale vajutanud mandrimaast pikem saksa okupatsioon, mis algas 1917. a oktoobrikuus. »

18.01.2021. Kalle Kesküla. Meie viikingite peasadam oli Kihelkonna lahes, rauasulatuskeskus Tuiul (end. Mustjala vald). Viikingisadamate asukohti on jäänud tähistama karulaugu (meremeeste tervisele vajaliku taime) levialad. Suure Tõllu muistendid levisid samadel aladel, eeskätt Lääne-Saaremaal. »

11.01.2021. Kalle Kesküla. Pikkade heledajuukseliste russide asuala Roslagen (loe: russlaagen) oli Uppsala ja Läänemere vahel, sealt algas nende idatee – austrvegr. Russide idapoolne koloonia Aldeigjuborg asus Olhava (Volhovi) jõe suudmes Nevo (Ladoga) järve lõunakaldal. »

04.01.2021. Kalle Kesküla. Kirjutama ajendas teadusportaalis bioRxiv ilmunud uurimistöö „Viikingimaailma rahvastiku genoomika“, mis käsitleb viikingite ekspansiooni geneetilist struktuuri ja mõju erinevatele piirkondadele. Uuriti geene Põhja-Euroopast ja Gröönimaalt pärit inimeste säilmetest, mis pärinesid vahemikust 2400 aastat e.m.a. kuni aastani 1600 m.a.j. »