Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 25. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

Mereala planeering puudutab paljusid, kel merega kokkupuude (1)
Autor: Triin Lepland, mereala planeeringu koordineerija
Reede, 11. juuni 2021.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Samamoodi, nagu planeerime maakasutust, vajab planeerimist ka mereala. Merele peavad ära mahtuma paljud kasutusviisid üheskoos – kalapüük, kalade-, karpide-, ja vetikate kasvatus, meretransport, puhkamise ja meelelahutuse tegevused, taastuvenergia tootmine jm. Ja kõik nii, et tegevused saaksid koos toimida ilma merekeskkonna kahjustamiseta. Eesti on mereriik ja planeering loob mere kasutamisest tervikpildi.

Planeeringu eesmärk on leppida kokku Eesti mere kasutuse põhimõtetes järgmiseks 15 aastaks, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada samal ajal ka majandust. Planeeringuga pannakse paika üldpõhimõtted, antakse tegevustele suunised ja seatakse tingimused. Sarnased planeeringud on koostamisel ka meie lähiriikides, kellega on planeeringu koostamisel infot vahetatud ja tehtud pidevat koostööd.

Kehtestatud planeering on tulevikus rannikukogukondadele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele ja investoritele tegevuste suunaja. Näiteks annab see toimimisjuhised, näeb mõne tegevuse kavandamisel ette uuringute läbiviimise, kohustab eksperte kaasama või koostööd tegema jm. Selline lähenemine tagab, et ettevõtmised, mis seni on põhinenud üksikotsustel, saavad nüüd põhjaliku raamistiku, mida edaspidi arvestada. Sellisteks merekasutuse valdkondadeks, mis nõuavad põhjalikku kaalumist ja ettevalmistust, on näiteks vesiviljelus ja tuuleenergeetika.

Erinevad merekasutused

Mereala planeeringus vaadeldakse erinevaid merekasutusi koos, andes suuniseid ja määrates neile tingimusi. Muu hulgas on tähelepanu all uued kasutusviisid, kus on olemas arendushuvid, näiteks vesiviljelus (kala-, karbi- ja vetikakasvatus) ja energiatootmine (tuulepargid). Sellistele tegevustele seab planeering kasutustingimused ja vastab küsimustele kas ja millistel tingimustel saab üldse arendada? Näiteks määratakse tuuleenergeetika jaoks võimalikud tuleviku arendusalad. Järgmise etapi uuringute ja osapoolte koostöö tulemusel selgub, kuhu täpselt nende alade sees on võimalik tulevikus tuulikuid paigutada.

Tuuleenergeetika kavandamine merel on kaalukas protsess. Ühelt poolt on riigil vajalik täita kliimaeesmärke ja leida majanduslikult otstarbekaid lahendusi, teisalt on selge, et tuuleparkidesse suhtuvad kahtlevalt rannikukogukonnad peamiselt visuaalse häirigu tõttu. Ka võib valdkond avaldada mõnetist mõju traditsioonilistele merekasutustele (traalpüük, laevaliiklus jt).

Erinevate huvide tasakaalustamiseks on appi võetud erinevad meetmed. Näiteks on planeeringus visuaalsete mõjude vähendamiseks ette nähtud sotsiaalne puhver – tuulikuid ei saa planeerida lähemale 11,1 km rannikust. Osa tuuleenergeetika aladest on jäetud ka reservi.

Lisaks, et kompenseerida tuulikutest põhjustatud häiringuid, on valitsus võtnud fookusesse nn kohaliku kasu instrumendi ning omavalitsuste ja kogukondade talumishuvi teema, et selgitada välja, mille alusel oleks võimalik tuulikutest tekkivaid häiringuid kompenseerida. Eraldi kaalutluskohana saab välja tuua, et tuuleparkide rajamisest ja hilisemast hooldamisest tekib tõenäoliselt kohalikule tasandile täiesti eraldiseisev tuluallikas nii finantsressursi kui töökohtade näol.

Mis puudutab kalakasvanduste rajamist,siis ei määra mereplaneering kalakasvatuseks väga konkreetseid arendusalasid, küll aga toob selgelt välja kasvandusi välistavad alad, kuhu neid rajada ei tohi – näiteks laevateedele, varjamis-, kaadamis- (heitvee väljalaskmise) ja ankrualadele, kaitstavatele loodusobjektidele ning kalastiku jaoks tundlikele aladele. See jätab kiiretele tehnoloogiaarengutele paindlikkuse, toetab vesiviljeluse tasakaalustatud arengut ega kahjusta looduskeskkonda.

Mõjude hindamine

Planeeringu koostamisel on hinnatud merealal juba täna toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju, tegevuste mõju merekeskkonnale ja majandusele, samuti sotsiaalseid, kultuurilisi ja ka inimese tervisele avalduvaid võimalikke mõjusid laiemalt. Eksperdid on koondhinnanguna jõudnud seisukohale, et planeeringu elluviimisega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele.

Mõjude hindamises on selgemalt välja toodud eri liiki kalade kudemisalad ja kohustusena lisatud täiendavad keskkonna-uuringud, mis oleks vaja läbi viia. Samuti on selgemalt esile toodud veelindude rändekoridorid ja täpsustatud tingimusi linnustikust tulenevalt, lisatud on nahkhiirte rändekoridorid Liivi lahes, Kihnu ja Ruhnu suunal. Arvesse võetakse Saaremaal üle Sõrve sääre toimuv intensiivne nahkhiirte rändeliikumine.

Ent planeering sisaldab teisigi põnevaid teemasid – koostöös muinsuskaitseametiga kavandatakse planeeringusse säilitusala ka arheoloogilistele leidudele ehk sellistele vrakkidele, mida ei ole võimalik konserveerida ega säilitada oma algses uppumiskohas ning hoiustada ega eksponeerida muuseumis.

Näiteks võib säilitusala vajadus tekkida, kui ees ootavad hädavajalikud sadama süvendustööd, ent sadamaalal meres paiknev säilitatav alus jääb töödele ette ja see on vaja liigutada teise asukohta meres. Sellisele liigutamisele eelnevad alati allveearheoloogilsed uuringud, et selgitada välja objekti seisukord ja see, kas seda üldse teisaldada saab.

Sellised alad, kuhu kultuuriväärtuslikke vrakke teisaldatakse, asuvad näiteks Tallinna lahes ja Aegna saare läheduses. Nendes kohtades on kindlasti võimalik edendada ka sukeldumisturismi, mis on tore tulevikuväljavaade.

Avalikustamine

Mereala planeering oli viimati avalikustamisel augustis 2020, mille käigus saadi hinnalist tagasisidet. Mitmeid osapoolte ettepanekuid on analüüsitud ja planeeringusse sisse viidud. Näiteks tõusetusid muuhulgas piiriüleses koostöös rahvusvahelise laevaliiklusega seotud küsimused. Nii on planeering täienenud ja on nüüd koos mõjude hindamisega küps.

Avalikustamise eesmärk on anda huvigruppidele võimalus täiendatud materjalidega tutvuda ja vajadusel oma ettepanekuid esitada. Arvamusi planeeringu lahendusele ning selle mõjude hindamisele saab 18. juunini esitada e-posti aadressile info@fin.ee. Küsimused ja lisainfo: eleri.kautlenbach@fin.ee. Kõigile laekunud arvamustele ja ettepanekutele vastatakse pärast avalikustamise perioodi lõppu kirjalikult.

Mereala planeerimine puudutab seega paljusid, kel merega kokkupuude. Teema nõuab laiapõhjalist arutelu ning kõiki oodatud lahendusele kaasa rääkima. Materjalidega saab tutvuda mereala portaalis, samas saab selgitavast videost vaadata, millised on olulisemad täpsustused pärast viimast avalikustamist 2020. aastal.

Planeeringu kehtestab valitsus ning see on tulevikus aluseks mereala kasutamise otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele.

Täna loetuimad
Nasva laevatehasel vahetub juht (3)
Nädal tõi politseile autode lõhkumisi ja peksmiseid
Mart Maastik valiti Isamaa eestseisusesse (6)
Kuressaares avatakse Norra-Eesti suhetele pühendatud välinäitus (2)
Veesõidukeid saab vaadata e-teenindusest
Saaremaa pälvis hõbedase märgi
Homsest kaob ruumitäitumuse piirang  (2)
Nädala loetavuse top 5
Jaanituled 2021 (6)
Nasva laevatehasel vahetub juht (3)
Nädal tõi politseile autode lõhkumisi ja peksmiseid
Vormis nuhk ja väsinud poliitik
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (12)
Kommentaarid
Kauba tänava remont toodab äridele miinust (34)
Nasva laevatehasel vahetub juht (3)
JUHTKIRI - Lasteaia hind (27)
MTÜ Saarte Kalandus sai uue juhatuse (22)
Salme Konsum avati kaks korda (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (144)
Ringkonnakohus vaeb Saaremaa surmaavarii süüasja juuni lõpus (5)
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (12)
Mart Maastik valiti Isamaa eestseisusesse (6)
Ott Tänak jätkab MM-i jaanipäeval Aafrikas (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud