Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 23. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

Indrek II-sest ja lätlastest (3)
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Kolmapäev, 09. juuni 2021.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Pealkirjas viidatu tähendab Eesti presidendivalimiste mõttes seda, et kehtestatud suletud süsteemi arvestades on lõpuks ometi teada üks presidendikandidaat.

Paraku see, kes kaotab. Ehk siis EKRE poolt 6. juunil oma presidendikandidaadiks nimetatud Henn Põlluaas. Väidetavalt üritatakse sedapuhku president taas teha Riigikogus nagu see sündis 2011. aastal, mil Reformierakomma, IRL-i ja sotside toetatud Toomas-Hendrik Ilves sai kerge võidu sotsi Indrek Tarandi üle.

Viimase ülesseadjaks aga oli Keskerakond, kelle toonane liider Edgar Savisaar pidas niisugust alluvusmängu kolme traditsioonilise võimuparteiga võimalikuks. Täna teame, et pärast järgmisi presidendivalimisi ja Savisaare enda sundtaandumist oli sellel poliitiku laenamisel oma koht Keskerakonna parketikõlbikuks saamises. Täna on Ratase juhitud Keskerakond see, kes otsustab – kas presidendina jätkab Kersti Kaljulaid või eelistatakse kedagi teist. Võiduks Riigikogus on aga vaja vähemalt 68 häält ja kui silmas pidada Põlluaasa 19 (tegelikult vaja 21) häält, on selge, et võitja Riigikogus selgub kahevõitluses. Põlluaas võttis n-ö kohustusliku kaotaja koha sisse, ent teoreetiliselt saaks ürituse läbi viia ka vaid ühe kandidaadiga nagu see sündis 2016. aastal.

Eelistatakse poliitikuid

Selle sapise tõdemuse peale kiigakem lõunanaabreid, kus presidendi valib samuti parlament. Kui esimene neist ja üldse 5. ajaloos Guntis Ulmanis (1993–1999) oli üksnes riigi rajaja venna pojapoeg ja Vaire Vika-Freiberga (1999–2007) okupatsioonist pääsenud tunnustatud teadlane, siis järgmistest presidentidest saab vaid Raimonds Vejonist (2015–2019) pidada poliitikuks. Valdis Zatlers sai ju presidendiks (2007–2011) arstina, Andris Berzins (2011–2015) pankurina ja Egils Levits (aastast 2019) juristi ja Euroopa Kohtu kohtunikuna. Levits oli küll 1993–95 kohtuminister ja suursaadik, ent seejärel 24 aastat kohtunik ja kandideeris sellelt kohalt presidendiks veel 2015. aastal. Nagu öeldud, siis eelistati talle poliitikut.

Igal juhul on Läti parlament üldiselt valinud presidentideks selgelt mittepoliitikuid ja see on suur kontrast Eestiga, kus presidendiks tehakse eranditult poliitikuid. Üksnes tänane valik on selles mõttes erand, ehkki ka 2016 algas kõik nagu alati, sest kandideerisid (enda pakkumise järjekorras) Siim Kallas, Jaak Jõerüüt, Marina Kaljurand, Allar Jõks (eksõiguskantslerina valge vares selles rivis), Urmas Paet, Eiki Nestor, Edgar Savisaar, Mailis Reps. Kõik kõrbesid ja siis leiti Kersti Kaljulaid.

Teiseks ja selgelt mittepoliitikuks Kersti Kaljulaidi kõrval jääb akadeemik Enn Tõugu, kelle kandideerimine 1996. aastal organiseeriti peaminister Vähi korraldusel võtmaks ära hääli Arnold Rüütlilt. Vähetuntud Tõugu tulemuseks jäi viies ehk viimane koht valimiskogu esimeses voorus.

Võõrad pole oodatud

Võiks mäletada ka 2001. aast nn valimiskampaaniat, kui partei ladvikud sõitsid samuti mööda maakondi ringi ja pakkusid Siim Kallast, Toomas Savi, Märt Raski, Toomas Vilosiust, Peeter Tulvistet, Andres Tarandit ja Arnold Rüütlit ehk siis poliitikuid.

Ka praeguses valimiskampaania eelses olukorras on kõlanud vaid ühe mittepoliitiku ehk siis Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere nimi, millele poliitikud pole kohe mitte kuidagi reageerinud.

Raske on ka seda loota, kui põhiseaduse §79 annab presidendikandidaadi ülesseadmise õiguse vaid riigikogu või valimiskogu liikmetele (vähemalt viiendiku neist allkirjadega) ja kuna parteiladvikute kokkuelamine on nüüd, pärast Keskerakonna ja EKRE parketile lubamist pea täiuslik, siis pole võõrad poliitpõllul oodatud.

Parteide kujunemine Eesti vabariigis käis aga nii, et 5%-lise lävepakuga jäeti koheselt kõrvale väikesed parteid ja isegi 5007 häält kogunud Väino Viilup ei pääsenud Riigikogusse (kuhu said kümmekond 31–189 häält kogunud).

Seejärel seati uute erakondade loomisel nõudeks 1000 liiget (Lätis 400, Leedus 500) ning kogu poliitika oligi väikese grupi käes.
Teadusejärgne esimene populistide laine (Res Publica 2002–2003) tõi kaasa selge ülepolitiseerimise – mäletate veel abiministreid! – ja erakondade istutamise riigieelarvesse. Järgnes parteide liikmeskondade kiire kasv paberil, mida teadlikult ei kontrollita.

Lisaks avalik kauplemine ametikohtadega – veel 2003. aastal tekkis kiirelt seis, kus näiteks maavanemate kt-sid oli rohkem kui maavanemaid.
Eriti sümboolseks võib pidada EV 100 tähistamist ERM-is, mida juhtis direktori kt – parteide tipp näitas häbenematult seda, et teevad, mida tahavad: lepime kokku, täidame ametikoha, ei lepi – jätame täitamata. Et tänu sellele kasvas ametnike võim, on selge ütlematagi.

Seadustatud monopol

Parteide seadustatud monopol presidendi tegemisel on otse öeldes arusaamatu. Riigikogu ja president valitakse ju erineval ajal ja erinevaks ametiajaks.

Kui ikkagi silmas pidada 1993. aasta Kopenhaageni kriteeriumitega kogu Euroopa Liidule ette nähtud rotatsiooni ehk siis loota, et üks partei ei istu partnereid vahetades võimul 17 aastat järjest, vaid toimub võistlevate koalitsioonide regulaarne vaheldumine võimu juures, siis peaks EV president olema mitte hetkel võimul oleva koalitsiooni esindaja, vaid isik, kes samuti sobib järgmisele võimalikule võimukoalitsioonile. Elik ta peaks tõesti olema parteide tippude ülene kandidaat, mille lätlased on ammu ära tabanud.

Eesti poliitladviku algusest peale kavandatud salatsemise ja kokkumängimise tipuks tuleb lugeda veel 1996. aasta presidendi valimisseaduses sätestatud nõuet, et presidendikandidaat registreeritakse alles kolm päeva enne valimispäeva.

Parteidele vastu tulles on õukonnaajakirjandus algusest peale seda sätet eiranud ja korraldanud mõttetuiks osutunud kampaaniaid. Eelmiste valimiste järel lubasid kõik parteid, et valimisseadus läheb muutmisele. Varsti kuuleme sama juttu jälle, sest poliitikute sõna on selles riigis tõesti vaba.

Täna loetuimad
Nädal tõi politseile autode lõhkumisi ja peksmiseid
Nasva laevatehasel vahetub juht
Mart Maastik valiti Isamaa eestseisusesse (5)
Kuressaares avatakse Norra-Eesti suhetele pühendatud välinäitus (2)
Veesõidukeid saab vaadata e-teenindusest
Saaremaa pälvis hõbedase märgi
Homsest kaob ruumitäitumuse piirang  (1)
Nädala loetavuse top 5
Jaanituled 2021 (6)
Vormis nuhk ja väsinud poliitik
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (10)
Ilmateenistus andis teise taseme ilmahoiatuse (31)
Saaremaa sai sadamatega merele veelgi avatumaks (8)
Kommentaarid
JUHTKIRI - Lasteaia hind (9)
Ott Tänak jätkab MM-i jaanipäeval Aafrikas (2)
Mart Maastik valiti Isamaa eestseisusesse (5)
Ilmateenistus andis teise taseme ilmahoiatuse (31)
Jaanituled 2021 (6)
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (10)
Kuressaares avatakse Norra-Eesti suhetele pühendatud välinäitus (2)
Ringkonnakohus vaeb Saaremaa surmaavarii süüasja juuni lõpus (2)
Homsest kaob ruumitäitumuse piirang  (1)
Harry Raudvere asutab Põliseestlaste Rahvaerakonda (220)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud