Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 25. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

Nägu ja tegu
Autor: Peeter Olesk
Kolmapäev, 12. mai 2021.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Arvan endiselt, et ole sa kas koalitsioonis või opositsioonis või üldse mitte keegi, alati tuleb kasuks, kui sa kuulad ära ka vastaspoole, käitugu see pool pealegi nii matslikult kui vähegi annab.

Jüri Ratase tegevust vaadeldes on jäänud mulle mulje, nagu hoiaks tema sisemist poliitilist kompassi õiges suunas säärane virtuaalne vedru, mis pingutab teda kõik see aeg näitama, et „minagi olen mees meeste keskel“. Umbes nõnda, et „teie arvates pole ma kestvamat kui episood, ent tehke silmad lahti: tegelikult tulen ma toime ka suuremate rollidega kui käimine kandikuga üle läve!“.

Sellise jutuga ei tõesta sa midagi, sest niiviisi pole võimalik sõnastada ainsatki poliitilist doktriini ega teha ühtegi rahvusvaheliselt arvestatavat diplomaatilist käiku. Esimene eeldab väga avarat vaimsust, teine iseseisvat ettenägelikkust suures mõõtkavas. Jüri Ratas tunneb korvpalli, ent ilmselt ei tunne malemängu kaht äärmiselt olulist manöövrit, nimelt kahimist ja vangerdamist. Kui kanda mõlemad käigud poliitikasse üle, siis võiks öelda, et nii ühe kui ka teise eesmärgiks on suurendada vigurite vabadust ei muuks, kui et vältida kaotust. Kaldun arvama, et Jüri Ratase kujutluses saab malet mängida ka ilma kahingu ja vangerduseta. Ei saa!

Neli viiendikku kavandatust

Peaminister Kaja Kallase töid ning tegemisi hakkasin ma tähelepanelikumalt jälgima alates tollest hetkest, mil ta korrapärast ettepanekut valitsuse moodustamiseks minu arusaamise kohaselt ei saanudki. Võib-olla kahtlustati tema kogenematust, võib-olla kardeti tema enda asemel tema isa varju, võib-olla ei tahetud, et jäme ots koalitsioonis kuuluks liberaalile, võib-olla oli ta ise arglik ega teadnudki, mis asi on poliitiline kadalipp. Kadalipp ei ole seismine parlamendiopositsiooniga vastamisi, see on hoobid vasakult ja paremalt, mida sa saad vältida üksnes siis, kui sa ei eksi.

Eksimuseks pean ma näiteks seda, kui peaminister hakkab ise oma valitsusele hindeid panema ning kuulutab üle platsi, kuidas koalitsioon on 100 päevaga täitnud kavandatust umbkaudu neli viiendikku (87 %).
Meenus otsekohe perestroika-aegne programm „500 päeva“, millest ei realiseerunud kõige vähematki. Päevade arvu järgi võivad mõelda intensiivravi arstid ja ka kliinilised patoloogid või isegi veeldatud hapniku tootjad, aga kui sõjaväelased ning kriisipolitseinikud peavad mõtlema päevast kiiremini, siis poliitikul tuleb kaalutleda aastate ja aastakümnete lõikes. Veeldatud hapnikku suudab väiksemas laboris töötav seade toota 18 kuupmeetrit tunnis ehk 72 balloonitäit ööpäevas puhtuseastmel 95 %. Tänavarahutusi reguleerival kriisipolitseinikul nii palju aega ei ole, tema aeg jookseb ülimalt kümnetes minutites.

Mis on 500 päeva? See pole isegi mitte ühe aasta riigieelarve täistsükkel! Ja mis on 100 päeva? Selle ajaga ei õpi tundma kolleege ka siis, kui selleks oleks valitsuse ning erakonna päevakorras varutud omaette aeg. Tegelikult toimetab peaminister Kaja Kallas olukorras, kus tal on juba puhtajaliselt võimatu kontrollida, mida võib võim inimestega teha ja milline on demokraatia poliitiline anatoomia.

Demokraatia arvelt

Paraku ei ole demokraatia ainult rahva enamuse tahe vanade roomlaste senati moodi. Ühtlasi on demokraatia aegade algusest peale olnud ka nivelleeriv ehk ühtlustav, mis muide tähendab sedagi, et nüüdses Eesti Vabariigis asuvad just liberaalid enam kui paradoksaalses seisus. Nad rõhutavad individuaalsuse tähtsust, aga see on mõeldav üksnes demokraatia arvelt. Millest see arve tekib? Kodusest argipäevast väljaspool etiketti ja iseendaks-jäämisest. Tugev peaminister ei tohi olla ennast täis, küll aga peab ta olema tema ise.

Esimesena uuema aja Eesti poliitikutest osutas reetmisele kui suure poliitika pahupoolele Mart Laar. Äsja märkis sedasama „Isamaa“ praegune esimees Helir-Valdor Seeder. On, nagu oleks peaminister Kaja Kallas reetmisteks rohkem valmis kui truuduseks.

Nii võib kantseleis leiba teenida, kuid see on leivatükk enesele, mitte leib lauas jagamiseks. Kas Kaja Kallasel on lähemat aimu sellest, missugune on leib laual Eesti alama keskklassi ulualuses? Kui on, siis ei ole häbiasi sellest rääkida, ent kui pole, siis esimestena eksivad kõik need, kelle asjaks on hoolitseda, et peaminister seda teaks.

Lähemate aastakümnete põhiprobleemiks Eestimaal on ju konflikt klassivahede, toimetulekuvõimaluste ja heaolu vahel, seda isegi ühe omavalitsusüksuse piires. Nagu on imemuinasjutulised kõik pajatused korruptsioonivabast Eestist, nõnda on pidetud ka igasugused mõtisklused klassiülesest heaoluühiskonnast meie kandis, kus kõik ei saa olla ühesugused omanikuseisuse esindajad ja ühetaolised maksumaksjad.

Inimene, kellel oleks 40 ha hooldatud raieküpset okaspuumetsa, ei võigi olla võrdne inimesega, kellel on kraes tarbimislaen suuremas summas kui järelmaks moodsa koduarvuti soetamiseks.  Kuidas kõnetada nii eripalgelisi inimesi ühte moodi, seda koalitsioonilepingusse kirja ei pane. Mitte ühegi nipiga.

Vajadus manööverdamiseks

Eelarvestrateegiat on vaja igaühele ja igasse perre. Kodudes ei tarvitse see olla juriidiliseks probleemiks, aga riigi ja rahvusvaheliste suhete ulatuses on see õiguslik probleem nii tormisel merel kui ka tuulevaiksel ajal. Siinkohal sõnastan ma selle järgmiselt: kas eelarvestrateegia on riigieelarve seaduse suhtes kõrgem või madalam akt? Minu arust on ta viimast, kuna ta saab fikseerida ainult poliitilist tahet – või siis kaotab riigieelarve igasuguse iseseisva tähenduse ja me saame selle, mida pole põrmugi vaja, nimelt fiskaalse kaose. Kui strateegiat pole, võivad paljud asjad joosta kinni suvalises asutuses, kus on möödapääsmatu oma väljaminekuid planeerida, ent teisalt ei rahuldanud teda Kaja Kallase juhitud valitsuse poolt pakutud eelarvestrateegia projekt, sest see ei näinud ette vajadust investeeringutega manööverdamiseks. Viimane on paratamatu näiteks kõikjal, kus tootmises tekib konflikt inertsi, konversiooni ja mobiilsuse vahel.

Kiirabibrigaadi ning perearsti eest on võimatu varjata, kuidas sa elad. Vabariigi valitsusel ei ole oma kiirabi ega kõikidele liikmetele ühist perearsti, aga ikkagi ei ole ta ka nii puhtaks viksitav, et seal midagi kohendama ei peaks. Kui peaminister on nähtav laiuti, siis seisab viga selles, et ta pole nähtav sügavuti.

Täna loetuimad
Nasva laevatehasel vahetub juht (3)
Nädal tõi politseile autode lõhkumisi ja peksmiseid  (2)
Mart Maastik valiti Isamaa eestseisusesse (6)
Kuressaares avatakse Norra-Eesti suhetele pühendatud välinäitus (2)
Veesõidukeid saab vaadata e-teenindusest
Saaremaa pälvis hõbedase märgi
Homsest kaob ruumitäitumuse piirang  (2)
Nädala loetavuse top 5
Jaanituled 2021 (6)
Nasva laevatehasel vahetub juht (3)
Nädal tõi politseile autode lõhkumisi ja peksmiseid  (2)
Vormis nuhk ja väsinud poliitik
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (12)
Kommentaarid
Nädal tõi politseile autode lõhkumisi ja peksmiseid  (2)
MTÜ Saarte Kalandus sai uue juhatuse (23)
Kauba tänava remont toodab äridele miinust (34)
Nasva laevatehasel vahetub juht (3)
JUHTKIRI - Lasteaia hind (27)
Salme Konsum avati kaks korda (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (144)
Ringkonnakohus vaeb Saaremaa surmaavarii süüasja juuni lõpus (5)
Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhatajaks valiti Kristel Peel (12)
Mart Maastik valiti Isamaa eestseisusesse (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud