Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 08. mai 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
mai 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Ühe kõne anatoomia (14)
Autor: Peeter Olesk
Kolmapäev, 28. aprill 2021.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Nüüdses Venemaale kuuluvas Hrabrobos asub polüfunktsionaalne rahvusvaheline lennuväli. Lennuväli, mis asub Königsbergist mõnekümne kilomeetri kaugusel, on ligikaudu niisama suur kui kunagine raskepommitajate lennuväli Tartus Raadil, nii et sinna saavad maanduda ja sealt tõusta õhku Venemaa Kaitseministeeriumile alluvad õhujõud, Venemaa eriolukordade Ministeeriumi väeosad, Föderaalse Julgeolekuteenistuse lennumasinad ja föderaalse rahvuskaardi rühmitused.

Lühidalt öeldes eliitväed ja õhudessantväelased ning militaarne raskerelvastus.

Venemaa patriotismi avaldus

2019. aasta videosalvestises pidas Venemaa Sõjalaevastiku kuuluva Läänemere laevastiku staabiülem viitseadmiral Igor Muhametshin (1963) ülesrivistatud mereteenistuslastele kõne teemal, kelle nime peaks lennuväli kandma.

Isikunime andmine sellele lennuväljale otsustati rahvaküsitluse põhjal. Kandidaatide hulgast oli maailmas kõige tuntum kahtlemata Königsbergi ülikooli kunagine filosoofiaprofessor Immanuel Kant (1724-1804).

Ta oli ka eelküsitlustes populaarseim, kuni viitseadmiral võttis sõna ja luges paberilt maha mitte kurja, vaid sõna otseses mõttes vihakõne nii Kanti isiku kui ka tema tööde kohta. Oma komandörihäälega oli ta veendunud, et ükski tema ette rivistatud mereväelastest pole Kanti teoseid seni lugenud ega hakka seda ilmaski ka tegema. Äärmiselt raske on arvata, mida filosoofiast oli see viitseadmiral ise lugenud, kuid ma olen kindel, et ta võis anda oma sõnadele voli nagu mõni teine teeb seda rusikatega üksnes veendumuses, et keegi ei võta talt sõna ära ega hakka tema peale ka Vene Föderatsiooni sõjalaevastiku peamajja raportit kirjutama.

Kõne oli nii arutu, et mul tekkis järgmine küsimus: kui Venemaa patriotism avaldubki just nõndamoodi, siis missuguste sõnadega saadetakse Lõuna-Venemaal praegu, aastal 2021, Ukraina poole lahinguvalmiduses mitte tuhanded, vaid sajad tuhanded sõjamehed, sealhulgas siis ka õhudessant- ja merejalaväelased, kokku umbes 150 tuhat võitlejat (andmed on võetud Ukraina, Vene ja Euroopa Liidu ametlikest allikatest)? Nad ei saa sinna minna käsuta, järelikult peavad nende ette püstitatud ülesanded olema motiveeritud.

Julgeolekupoliitilistel kaalutlustel

Mõnikord kasutatakse poliitiliste kõnede iseloomustamiseks sõna „retoorika“. See ei ole kõnepruuk ega „kõnepidamise kunst“. Halvustavas mõttes öeldakse „retoorika“ nende pikemate sõnavõttude kohta, mida võiks võrrelda tühja tünni kõminaga, kuna nad on seest tühjad, ilma sisuta.
Venemaa presidendi Vladimir Putini kõne 21. aprillil 2021 Moskvas Föderatsiooninõukogu istungil ei olnud sisutühi, vastuoksa, see oli jõukohaselt profileeritud.

Ta ei rääkinud seal praktiliselt üldse Aasiast, Aafrikast ega Lõuna-Ameerikast, vaid kogu kõne käsitles Läänt, Euroopa mõnda tahku ja Valge Maja poliitilist joont. Tema esinemine kutsus esile korduvaid aplause ja elevust saalis, kus kaameramehed ei tüdinenud näitamast muhelevaid nägusid. Kõik see sarnanes väga Moskva koosolekutele 1960.–1980. aastatel, mil odavad naljad kuulusid kõnepidamise juurde.

Kuid seekord ei plaksutanud ükski, kui Vladimir Putin kõneles nüüdse Venemaa regionaalpoliitikast, mille kõige suuremaks kuluartikliks hakkab lähimas tulevikus olema kiirtee Kaasanist läbi soome-ugrilaste asuala ja Tatarimaa Jekaterinburgi Uraalides. Seda on kokku 1000 km.

Miks just sinna? Reaalselt on terve see ala poliitiliselt võrdlemisi rahutu ja kuna Kasahhimaa ei varjagi oma iseseisvust – muide ka keelepoliitikas – siis igapäevaselt pääseb Moskva poolt Lääne-Siberisse kas raudteel liikudes või õhu kaudu. Uut kiirteed vajab Venemaa peaasjalikult julgeolekupoliitilistel kaalutlustel.

Ent Vladimir Putini kõne taustale kuulub veel üks asjaolu, nimelt otsus taastada Vene Föderatsiooni kõrghariduses ohvitserikoolitus. Olemasolevatest relvajõududest järelikult ei piisa, aga ei ole usutav, et uue põlvkonna tärnikandjad oleksid kõik nn üldvägede nooremohvitserid.

Mingist osast nende hulgas kasvatatakse hübriidsõja mundrimehed, kes oma ettevalmistuse piires on kahtlemata professionaalsemad kui vana tüüpi jalaväelased.

Prioriteediks saab seega eliitväelane ühes kõigega, mida niisuguse vormishoidmine nõuab, niisiis ka pidevad kordusõppused aparaatide keskel kas maastikul või polügonil. Teiste sõnadega öeldes muudab Venemaa oma sõjalis-poliitilist käitumist ja Euroopa riigid ning NATO peavad tegema sedasama – mitte sümmeetrilistel põhjustel, vaid omaenese huvide kaitseks. Vastata president Vladimir Putini kõnele ja föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi esinemistele samasuguse „retoorikaga“ nagu nemad endile lubavad on minu meelest viljatu käik.

Idamaine kapital ja tehnoloogia

Mis oleks alternatiiv? Nii suurt väekontingenti nagu ümber Ukraina praegu on, ei saa lõpmatuseni õppuste nime all koos hoida. Ukraina äralõikamine Mustast merest viib sõjani otsekohe, kuid see poleks siis enam kahepoolne sõda. Mitmepoolseks sõjaks kogu Lääne vastu ei ole Venemaa majanduslikult jälle valmis.

Minu vastus püstitatud küsimusele võib tunduda küll paradoksaalsena, on aga sellegipoolest läbimõeldud: konfrontatsiooni vähendamine Ukrainas sõltub suuresti sellest, kuidas käitub Venemaa suhtes Hiina Rahvavabariik ja mitte üksnes ÜRO julgeolekunõukogus.

Hiinale on vaja lõunas ja läänes seotud Venemaad, ent missugused riigid on sel juhul Hiina liitlased? Majandussidemete kaudu on sellisteks mitu väga suure rahvastikukontsentratsiooniga moslemiriiki. Lugemata kõiki neid siin üles, osutaksin, kuidas just nemad koos Hiinaga ei ole omapoolseid vahendeid kaugeltki mitte ammendanud. Jutt ei käi Hiinas toodetud kaupadest, jutuks tulevad võtta idamaine kapital, energeetiline ressurss ja tehnoloogiline tase, mis ei jaotu maakeral põrmugi ühtlaselt.

Otsi kokku tõmmates arvan ma nõnda siis seda, et rahvusvaheline diplomaatia ei jää pealtvaatajate pingile istuma, vaid sekkub kas sedamoodi, nagu see toimus 1962. aastal Kariibi merel või selliselt, nagu kujunes väljakurnamispoliitika Nõukogude Liidu suhtes 1980. aastail.

Rahumeelne see mäletatavasti ei olnud, kuid impeerium ei pidanud vastu. Kujutlus võiduka sõja möödapääsmatusest tähendaks minusugusele seda, et maailm on ennast minetanud.

Täna loetuimad
Vallavanem ei näe tagasiastumiseks põhjust (17)
Võtmed koju unustanud laps jäi trepikotta magama (7)
UUS! Saaremaa valla sotsiaalosakonna juhataja lahkub ametist (15)
Saaremaa vajab lasteaiakohti juurde (4)
Teehöövel silus Ninaranna pinnasteed (12)
Kuressaares on peagi jälle muusikapood (1)
Kartulipanek
Poistelaulu lauluvõistlus seekord üle videosilla
Politsei uurib WOW keskuse ehitamise tagamaid (7)
Elle Mäe — naine, kes on südamega rabas, Koigi rabas
Restoranid ja kohvikud avavad väliterrasse (10)
Tules hävis elumaja koos koduloomadega
Perekondlik
Igale lapsele on ema see kõige kallim (1)
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Vallavanem ei näe tagasiastumiseks põhjust (17)
Onni lõke süütas metsaaluse (3)
Võtmed koju unustanud laps jäi trepikotta magama (7)
UUS! Saaremaa valla sotsiaalosakonna juhataja lahkub ametist (15)
Kaitseminister Laanet väisas Saaremaad (16)
Kommentaarid
UUS! Saaremaa valla sotsiaalosakonna juhataja lahkub ametist (15)
Teehöövel silus Ninaranna pinnasteed (12)
Võtmed koju unustanud laps jäi trepikotta magama (7)
Päevakeskuse viltuse katusega lisahoones käis sarikapidu (5)
Vallavanem ei näe tagasiastumiseks põhjust (17)
Saaremaa vajab lasteaiakohti juurde (4)
Restoranid ja kohvikud avavad väliterrasse (10)
Esimene murumäng lõppes 0:4 kaotusega (2)
Tsensuurivabalt 4.05.21 (11)
Kuressaares on peagi jälle muusikapood (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud