Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 18. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

Didaktiline avarii (1)
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 29. märts 2021.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Olen korduvalt kirjutanud sellest kurvast tõsiasjast, et Eesti koolides ei õpetata füsioloogia aluseid. Ega need alused oleks COVID-19 viirust ja selle uusi tüvesid ära hoidnud, kuid kindlasti oleksid nad teinud selgeks, mis on ülemised hingamisteed, kuidas töötab kops, miks tekib kopsutromb ja mismoodi ta võib elu väga kiiresti surmaks pöörata.

Nõndasamuti vajavad õpetamist ka silm ning silmanägemine, istu sa kas arvuti kuvari vastas või vaata merele.

Moodsast keemiaõpikust saab inimlaps mõnesuguse ülevaate küll fotokeemilistest protsessidest ja reaktiividest nende juurde, seda peab proovima erinevate fotoaparaatidega ja harjutama objektide keskel enam-vähem samamoodi nagu harjutatakse viisipidamist või viljapuude pookimist.

Igapäevane toimetulek

Meie viimane pikem jutuajamine kindral Johannes Kerdiga näost näkku fotograafias nii põhjalikuks ei läinud. Tegevuskohaks oli Kertide maakodu Saatses, kus teistest elamistest pisut eemal asub kindrali vanaemalt päritud maamaja koos õueaiamaa ja põlismetsaga. Õhtusöögi kõrvale rääkiski kindral, kuidas ta päris noore mehena oli teeninud leiba Tartu noorte naturalistide majas nüüdses mõttes loodusfotograafide juhendajana ning muidugi siis ka ise pilte tehes.

See ei olnud kutsumus, mis andis kindralile kätte ta esimese oma fotoaparaadi ja muutis pimiku ilmutusvannis nähtavaks esimese oma tehtud ülesvõtte, see oli igapäevane toimetulek.

Igatahes jäi mulje, et kindral Kert ei olnud rändlindude loendaja ega luuranud kiskjate ja suurulukite järele; mul on täiesti võimatu kujutleda teda liikumas ringi, sõjaväelase binokkel rinna peal ja mitu fotoaparaati rihmaga üle õla. Tema tahtis olla kahekesi oma mõtetega.

Sedasi me fotograafia alusteni muidugi ei jõudnud, pealegi tundus meile, et sügise tulles – olime kindrali külalisteks kesksuvel 2020 – on meil tarvis teha kiireloomulisemaid töid. Tarvis on tõepoolest, kuid surm on veelgi kategoorilisem kui praktilised kavatsused.

Tema ei huvitu sellest, kas sa tead kedagi usaldusväärset asjatundjat, kes ütleb sulle omakasupüüdmatult, millised parameetrid on olulised niisuguse fotoaparaadi juures, millega on õige alustada, missugused mõõteriistad võivad aparaadile lisaks veel vajalikud olla, kui suure hinnaklassiga tuleb esimest fotoaparaati muretsedes üldse arvestada jne.

Alustaja oleksin ma ise vaieldamatult, kuigi olen kunagi pilte teinud ja neid ka ilmutanud ja kinnitanud. Ent loodusfotograafiks ma ei sobi, sest ma tunnen väga halvasti loomi, linde ja taimi.

See, kes mind huvitab ning on alati huvitanud, on inimene väljaspool poose, inimene nõnda, nagu ta on väljaspool rituaale, sundimatult ning seesmiselt vabana. Mis seda vabadust näitab? Võib-olla nägu, võib-olla käed, võib-olla aga hoopiski riietus. Saada see pildile – selleks imeliseks hetkeks kulub kaugelt rohkem aega kui hommikune kalapüük.

Didaktikast koduses koolis

Kirjutan käesolevaid ridu mitte niivõrd kindral Johannes Kerdi mälestuseks, kuivõrd arendamaks edasi üht mõttekäiku, milleni me temaga ei jõudnud.
Jutt käib didaktikast koduses koolis. Olgu kohe tunnistatud, et kõik, mis tänases Eestis ilmub üldise didaktika mõttelise sildi all, jätan ma teadlikult lugemata, kuna minu meelest on didaktikal kui tegevusel õpetamise kasuks mõtet ainult siis, kui ta on konkreetselt seotud mingi ainega, nägemise tasemel seega optikaga.

Silmi tuleb hoida ka kodus, kus terve kooliaasta kestel on väga suur osa kunstlikul valgustusel. Ma ei mõtle üksnes lae- või kohtvalgustust, nendest veelgi enam pean ma silmas asjaolu, et iga majapidamine on täis esemeid ja ruumikujunduse elemente, mis peegeldavad valgust erinevalt ega pruugi seda teha üldsegi mitte otse silma sisse.

Silm peab kohanema valguskeskkonnaga võrreldamatult tihedamini kui näiteks nahk temperatuuri kõikumisega. Traditsiooniline või klassikaline optika ei ole nii kulukas teadus nagu näiteks tuumauuringud, aga tema varal saab õpetada paljugi sellist, mida harjumuspärasesse kooliprogrammi ei ole enesestmõistetav lülitada.

Osa sellest on matemaatiline nagu näiteks „lineaarsus“, osa jällegi füüsika-alane nagu „lainepikkus“, osa kitsamalt trigonomeetriline nagu „siinus“ ja kui me nendest osadest ka muud ei oska välja võtta, siis seda vähemalt, kuidas kirjutatakse vastavaid oskussõnu mõnes võõras keeles. Füüsikas eristatakse niisugust valdkonda nagu „mittelineaarne optika“, prantsuse keeles optique non linéaire. See kuulub otsapidi laseriasjandusse, kus ta on vajalik peenemat sorti ehitusmeeste kutsehariduses.

Väljaspool seda, praktikast täiesti lahus, nõuab ta rohkesti eelteadmisi, mille andmiseks füüsikatunnis kodukoolis pole vististi kellelgi mahti. Lähtudes põhimõttest, et mida sa tead, tea seda korralikult, ütleksin siinkohal, et füüsikas kolmelisele õpilasele jätkub küllalt, kui ta saab aru, et valguse mittelineaarsus on seotud võnkumisega.

Kahtlemine usaldusväärsuses

Seda viimast saab ära tunda individuaalpraktikumis näiteks pendli liikumise põhjal, kuid ta on kujutatav ka paberile joonistatud lainena, aga ka siis, kui üks helilaine summutab teist. Võnkumine on üldisem, valguse levimine kitsam, valguse lainepikkus veelgi kitsam, erinevat värvi kiirguste lainepikkuse erinevus päris ahas mõiste.

Kellel on tahtmist omandada valguskiirguse omadused mänguliselt, las see lavastab olukorra, kus maa on jälgitav kosmosest. Kui suurt protsenti maast kosmoselaeval asuv detektor „näeb“ ja kui suure osa sellest, mida ta näeb, moodustab maa hüdrosfäär?

Ma ei ütleks, et Eesti õpetajad on nendes probleemides sattunud möödapääsmatusse avariisse. Eestikeelseid õpivahendeid on internetis ohtrasti, peamiseks hädaks on kahtlemine nende usaldusväärsuses, millele tuleb lisada ka praktiliste tööde vähesus. Kordamisküsimused ei käi mitte asja sisu, vaid ainult õpiteksti kui sellise kohta. Sellest ei piisa, kui laps saab aine kohta midagi uut teada õpitekstist väljaspool.

Meie päevade didaktika peab seda arvestama, sest tuleb ikka ja jälle korrata üle, et õpetaja ja õpitekst muutuvad erineva kiirusega. Sellekohaseid oskussõnu kasutades võiks öelda, et üldjuhul käituvad õpetaja ja õpitekst mittekoherentselt ja võib-olla on koguni ohtlik, kui nad käituksid teisiti ehk koherentselt, kuna siis võivad nad muutuda ka kanoonilisteks.

Mida need sõnad tähendavad, seda on paras aeg õppida ära gümnaasiumi eelviimases klassis, aga võttes ilmtingimata arvesse, et „koherents“ ei ole põrmugi mitte optika-hariduse tipp.

Täna loetuimad
Saarlaste valge kadedus
Praamipiletid on pühadeks suuresti välja müüdud
Abrukast saab laulusaar
Salme Konsum avati kaks korda
Vald soovib kulukat kohtupidamist Pariisis
JUHTKIRI - Lasteaia hind
Kokkupõrge kõnniteel
Perekondlik
Juhtumid Valjalas tõid kaks kriminaalasja
KALMISTUPÜHAD
Orienteerumisvõistluse korraldaja on haiglas arstipraktikal
Kohvikuid-restosid nagu seeni pärast vihma
Mele Pesti esitles oma Kuressaaret
Keskkonna hoidmiseks sündisid korduvkasutatavad toidunõud
Mele Pesti – uhkelt iseseisev kosmopoliit Kuressaarest
Nädala loetavuse top 5
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Elektritõukeratastel lapsed ohutusreeglitest ei hooli (5)
Veli Kraavi kohtuasja kahjusumma ületab miljonit eurot (4)
Kelm võttis käendaja nimel laenu
Kommentaarid
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Päike süütas luubi abil tugitooli (12)
Valitsus lubab üritustele rohkem osalejaid (5)
Muhu ja Virtsu elanikud näevad praamiühenduses alternatiivi (8)
Juuniküüditamisest möödus esmaspäeval 80 aastat (2)
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Aprillis vaid 102 välisturisti (2)
Saaremaa maasikad on valminud ja turul (2)
JUHTKIRI - Piiritsoonis (1)
Isamaa piirkonna juhiks sai Mart Maastik (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud