Meie ühiskond ja väärtushinnangud on ajaloo kiireimas vägivallatus muutumises. Mõisted ja arusaamad, mis tundusid loomulikud, on muutumises. Viimasel ajal on ühiskonda lõhestanud arutelu abielu mõiste muutmisest − kas abielu mõistet peaks saama laiendada ka samasooliste paaride registreeritud kooselule.

Imporditud probleemid

Oleme jõudnud oma ühiskonna arengus etappi, kus suure osa inimeste identiteet ei põhine enam rahvusel, usul, maailmavaatel, saavutustel või tööl, vaid seksuaalsel sättumusel. Hoogsa „kogu maa seksualiseerimise” põhjuseks on lääne heaoluühiskond, kus on saavutatud teatud heaolu tase, suured võitlused ühiskonnas, nagu näiteks naiste poliitilised õigused, on võideldud ja poliitikutel on silma paistmiseks vaja uusi vastanduvaid võitlusi.

Meie heaolutase pole küll veel lääneriikidele järele jõudnud, kuid samasooliste paaride koos- ja abiellumise küsimused ei tulnud meil päevakorda mitte samasoolistelt paaridelt, vaid poliitaktivistidelt, kes selle läänes end juba tõestanud mudeli abil soovivad võita endale tähelepanu ja populaarsust. Selleks, et mõista, kas sellisel tegevusel on ühiskonnale pikemaajalised sotsiaalsed mõjud ehk kas perekonna ja ühiskonna hoiakud (sh n-ö homopropaganda) saavad mõjutada inimeste seksuaalset sättumust või valikut hetero- või homoseksuaalse suhte kasuks, tuleb esmalt leida vastus küsimusele, kas inimese seksuaalne sättumus on bioloogiline ehk kaasasündinud ja absoluutne.

Esiteks tooks välja, et teadlaste enamus on veendunud, et täiskasvanu seksuaalne sättumus ei ole valik. Samas ei ole seni leitud veel ühtegi tegurit, mis ainsana põhjustaks inimese seksuaalset sättumust. Seega valitsevaks on oletus, et seksuaalse sättumuse määrab bioloogiliste ja keskkonnategurite kombinatsioon. Bioloogiliste teguritena tuuakse enamasti välja geneetilisi tegureid, varast sünnieelset keskkonda ja aju struktuuri.

Keskkonnateguritena on osa uuringuid sidunud laste kasvatamise viisi, vanemate mitte-heteroseksuaalsuse või perekondliku keskkonna laste bi- või homoseksuaalsusega.

Seksuaalne sättumus ei ole valik, kuid ei ole ka absoluutne. Klassikaliselt võetakse seksuaalse sättumuse mõõdupuuks Kinsey skaala: 0) täielikult heteroseksuaalne, 1) peaaegu täielikult heteroseksuaalne, 2) enamjaolt heteroseksuaalne, 3) biseksuaalne, 4) enamjaolt homoseksuaalne, 5) peaaegu täielikult homoseksuaalne, 6) täielikult homoseksuaalne ja x) aseksuaalne.

Kinsey skaala äärmusi ühiskonna hoiakud ilmselgelt oluliselt ei mõjuta, kuid skaala keskosas paiknevate inimeste käitumisele on ühiskonna hoiakutel oluline mõju. Siinjuures tuleb arvestada, et lisaks seksuaalsele sättumusele mõjutavad indiviidi valikuid hetero- või homoseksuaalse suhte kasuks ka ühiskonna hoiakud, eeskujud ning individuaalsed sümpaatiad.

Kui ühiskond väärtustab heterosuhteid ning ei väärtusta homosuhteid, siis Kinsey skaala keskel asuv mõjutatav osa kaldub eelistama pigem heterosuhteid. Homosuhteid propageerivas ühiskonnas on seega ka samasooliste suhteid rohkem. Lisades siia laste kasvatuse mõju, saame väita, et perekonna ja ühiskonna hoiakud mõjutavad osa inimeste valikut hetero- või homoseksuaalse suhte kasuks.