Kolm aastat käsunduslepingu alusel erivajadusega lastele toeks olnud, neid iga nädal Pärnusse ja tagasi sõidutanud tugiisik oli hämmingus. See, et eelmise aasta lõpuni kehtinud leping jäi Saaremaa vallavalitsusega pikendamata, tuli talle ootamatult. Seda enam, et leping lõpetati selgitusteta.

Tavaliselt on lepingupartneri vahetamisel põhjuseks raha või teenuse kvaliteet, antud juhul siis ajagraafikust kinnipidamine ja lastega toimetulek. Viimases ebaõnnestumist oleks vist kolm aastat järjest raske varjata ja kas laste vanematelt hinnangut küsitud on, pole teada. Aga teada on, et vallavalitsus sõlmis uue lepingu oma sotsiaaltransporditeenuse hankepartneriga. Ilmnes, et hankepartneri puhul kaetakse suurem osa teenuse kulust projektirahaga, pisendades väidetavalt omakorda valla kulutusi teenusele.

Seega, ikkagi raha. Kas tõesti on omavalitsusel sedavõrd peenike pihus, et kokku tuleb hoida isegi tugiisiku pealt, kellega lapsed on aastate vältel harjunud?