[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 24. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Koroonaviiruse haigus COVID-19 maailmas ja Eestis (7)
Autor: Jaak Uibu, Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Reede, 20. november 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

See haigus on meil nii uus, et isegi korraliku lühikest nime pole Eestis tema jaoks veel välja mõeldud. Siiski on ta meie elu jõudnud segi paisata, maailmast rääkimata.

President, Riigikogu esimees ja peaminister pöördusid äsja ühekoos rahva poole sõnadega: „Proovime seekord nii, et keelde ja käske oleks võimalikult vähe. Proovime nii, et riiki ei pea lukku panema. Proovime nii, et koolid oleks avatud, töökohad püsiks, oluline osa me igapäevasest elust toimiks. Selleks on vaja me kõigi ühist pingutust. Meie kõigi, ka sinu!”.

Kõik paistab korduvat

Pole põhjust kahelda – hirm koroona ees on meie riigijuhte ühendanud. Algul paistis, et viirus ründab üksnes eakaid, aga nüüd, novembris, suureneb Eestis haigestumus ka koolilaste ja sõjaväelaste hulgas. Antud kirjutises püüame mõnes asjas, eriti haiguse levikus, selgust juurde tuua rahvusvahelise koroonakogemuse alusel. Põhiline andmeallikas on USA John Hopkinsi Ülikooli koroonakeskuse avalik teave. Muidugi kasutasin ka teisi internetimaterjale, sealhulgas Joel Kotkini poolt väljaantavat demograafia ja urbanistika võrguväljaannet www.newgeography.com.

Kui vaadata John Hopkinsi Ülikooli koroonakeskuse andmegraafikuid, siis paistab silma koroonasse haigestumise vähenemine USA osariikides sotsiaalset distantsi suurendavate otsuste vastuvõtmisel. Mõnda aega – kuu või paar – on haigestumus madal. See innustab võime piiranguid maha võtma või leevendama, millele järgneb haigestumise tõus varasemast tasemest kõrgemale. Jälle järgnevad piirangud ja kõik paistab korduvat, üksnes drastilisemal kujul.

Kokkupuuteaeg koroonahaigega

Piiranguotsuste kehtestamise ja leevendamise märkimine graafikutel kalendaarselt on otstarbekas, sest võimaldab pilguga haarata piirangute efektiivsust. Omaette küsimus on, kui palju ja kui radikaalselt on USA kui kõigi võimaluste ja vabaduste maa neid rakendanud. Õigemini – kui palju on õnnestunud piiranguid rakendada, sest eks vastuseis on ka olnud Ameerika vääriline. Et piirangud pole tõhusad, see selgub koroonastatistikast – kümne ja poole miljoni inimeste haigestumine, mis on kõrgeim maailmas. Surmajuhtumeid 252 tuhat.

Soodustava asjaoluna koroonaviiruse levikul etendab oma osa elanikkonna asustustihedus USA suurlinnades. Sellest sõltuvalt võib suremus koroonahaigusse varieeruda peaaegu kümme korda. Üllatav on Manhattani elanike madalam suremus võrreldes Bronxi ja Brookliniga. Seda seletatakse Manhattani elanike suurema sissetuleku ja lühema tööleminekuajaga – lühem füüsiline kontaktaeg kokkupuutes koroonahaigetega. Ebasoodsates oludes elavate mustanahaliste ameeriklaste suremus on oluliselt suurem kui lubab arvata nende osakaal rahvastikus.

Eestis haigusjuhte enam kui Hiinas

Koroona levikut soodustavaid ja tõkestavaid tegureid on palju ja väga ootamatuid. Taudidevastaste karantiininõuete väljatöötamisega alustati juba keskajal. Arvesse tuleb võtta viiruse muutlikkust ja vaktsiinide puudumist. Kui immunoloogia isa Edward Jenner 1798. aastal üksinda kasutas rõugete vastu (need tapsid kümnendiku elanikkonnast) lehmarõugete haavandite lima, siis nüüd rakendavad riigid suuri teaduskollektiive tõhusate vaktsiinide väljatöötamiseks. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu leiab, et igaks juhuks tuleb kõikjalt maailmast sõlmida lepinguid erinevate vaktsiinitarnijatega. Kui lõpuks vaktsiinid välja töötatakse ja kohale tuuakse, kasutatakse neist Iisraelis vaid tõhusamaid. Enne seda uudist levitati sõnumit, et vene vaktsiini ei tohiks ka vaenlane kasutada.

Haigestumisega koroonaviirusesse järgnevad USA-le India (8,7 mln), Brasiilia (5,8 mln), Prantsusmaa (1,9 mln) ja viiendana Venemaa 1,8 miljoni juhuga. Võrdluseks Hiina Rahvavabariik, kust pandeemia alguse sai, on suutnud hoida koroonajuhte tänaseks vaid 92 tuhande juhu juures. Viimase kuu aja jooksul on seal leitud veidi üle 900 juhu ja vaid kolm surmajuhtumit. Eestiski on viimasel kuul neid haigusjuhte avastatud kolm korda enam kui Hiinas, samuti surmajuhte.

Suletud piirid ja karmid trahvid

Milles on asi, miks on Eestis koroonajuhte enam kui suures Hiinas? Aga ega Hiina Rahvavabariik üksinda ei ole edukas koroonatõrjes. Seda on ka 26 miljoni inimesega Austraalia, kes peale neljakuulist ranget karantiini võib end koroonavabaks pidada. Illustreerime seda faktidega: kokku 27,5 tuhat haigusjuhtu ja 900 surma, suvel üle 700 juhu päevas, nüüd, novembri keskel vaid pool tosinat haigusjuhtu päevas.

Ajalehe Washington Post arvates, aga sellele tugineb Nezavissimaja Gazeta kolumnist, peitub Austraalia edu koheses piiride sulgemises, mida Euroopas ei tehtud. Austraalias rakendati ka karme trahve. Peamiseks põhjuseks oli hoolimata ideoloogilistest erinevustest riigijuhtide oskus veenda elanikkonda loobuma ajutiselt kodanikuvabadustest. Küsitluste põhjal soostus elanikkond karmide abinõudega. Seda soodustas minu arvates Austraalia elanike varasem traagiline kogemus hiigeltulekahjudega toimetulekul.

Analoogiline edulugu on ka Singapuris, Taivanil, Uus-Meremaal ja vähem Lõuna Koreas. Nende elanikkonna haigestumise näitajate otsimisrõõmu jätame lugejale.

Euroopa maades on viimasel ajal üsna ühtlane koroonasse haigestumuse tõus.

Kollektiivse immuunsuse tee

Rootsi on läinud oma teed ja lootnud vaid väheste piirangutega kollektiivse immuunsuse kujunemisele teise laine eel. Viimased teated Rootsist viitavad taolise poliitika läbikukkumisele. Haigestumise kõrgpunkt saabus 10. novembril 15,8 tuhande haigusjuhuga päevas. Eestil on siin sarnasus Rootsiga – ka meil oli haigestumuse kõrgpunkt 12. novembril 373 haigusjuhuga. Võib ka võrrelda – Eesti pehmedki piirangud on osutunud tõhusamaks kui Rootsi soovituslikud. Koroonahaigusega hospitaliseeritute arv kasvab Rootsis kiiremini kui mujal Euroopas. Peterburis sureb koroonasse haigestunutest kaks korda enam kui Moskvas. Selle põhjuseid saadeti uurima Venemaa tervishoiuministeeriumi kõrge delegatsioon, aga tulemused pole veel teada. Oletatakse Peeter Suure poolt rajatud linna halba kliimat.

Lõpuks tahaks mõtiskleda karmide meetmete rakendatavusest koroonahaiguse ohjamisel erinevate riikide spetsiifika ja kogemuste alusel. Kordame, Hiina Rahvavabariigis on õnnestunud koroonat kontrolli all hoida. Selle riiklik režiim on kahtlemata autoritaarne, mis rakendas koroonatõrjes kahtlemata diktaatorlikke, aga tuleb tunnistada, efektiivseid meetmeid.

Tähtsam kui teiste inimeste elud

Enamikus maailma demokraatlikest riikidest, kus arvestatakse inimõigusi ja vabadusi, aga kohustused maha vaikitakse, pole see õnnestunud. On ju hästi tuntud rahvarahutused Euroopas koroonapiirangute vastu. Tänavatele tulevad noored ja terved inimesed, kes ei tunne end ohustatuna ja kes nõrkade suhtes ei paista silma kaastunde poolest, vaid nõuavad endale õigusi. Tähtsamad kui teiste inimeste elud on ikka lõbustused, meelelahutus ja alkohol. Nii on see Euroopas kui Ameerikas.

Pool aastat tagasi avaldatud artiklis küsisin: „Kas koroonaviiruse epideemilises levikus on ka midagi positiivset? On küll, see annab kainestava hoobi globalismile ja naudingutele suunatud eluviisile ning toob otsustajate teadvusse asjaolu, et Eesti vajab ka tänapäevase koolitusega arste-epidemiolooge“. Madala suremuse puhul koroonasse on tunda Tartu Ülikooli hea koolitusega arstide kätt, aga levimuses annab tunda arstiõppe alusel arst-epidemioloogide ettevalmistuse puudumine. Ehk oligi sanitaar-epidemioloogiajaamade võrgustiku likvideerimine suur viga.

Meile on muutunud endastmõistetavaks ja ainuõigeks demokraatlik riik, kes rakendab või ei rakenda piiranguid ohu vastu. Parem, kui ei rakenda. Siiski paistab, et demokraatia ei tööta ohtude puhul, liiatigi kui rahva kriitiliselt tähtsal osal puudub empaatiavõime – arvestada nõrgematega. Näib, et meil tuleb õppida Austraalialt kui teisteltki, kes on suutnud ohjata koroonat ja rikastada demokraatiat empaatiaga.

Inimkohustused on sama tähtsad kui inimõigused.


Täna loetuimad
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (1)
Kaamerapilt näitab talveks valmistuvaid hirvesid
Kuuele kohale 26 nominenti
Karola Soe liitub uuel aastal Woffordi tiimiga
Romud saab lasta tasuta ära viia
Nädala loetavuse top 5
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (12)
Tõllule saab vähem reisijaid (4)
Nädalavahetusel lisandus kolm koroona positiivset (6)
Restoranid Eesti parimate hulgas (4)
Rahvarallitajad Eesti parimad (4)
Kommentaarid
Raielube võib hakata väljastama maastikuarhitekt (3)
Meedialiidu avalik pöördumine peaministri poole (2)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (1)
UUS! Homsest hakkavad kehtima maski kandmise kohustus ja 2+2 reegel (12)
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (12)
Viikingite lõplik koht selgub eeloleval laupäeval (4)
Rahvarallitajad Eesti parimad (4)
Olulist infot põllumajandusvaldkonnas tegutsejatele (3)
Nädalavahetusel lisandus kolm koroona positiivset (6)
Restoranid Eesti parimate hulgas (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud