[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 26. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Mis toimub meist idamal?
Autor: Peeter Olesk
Reede, 23. oktoober 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Umbes 60 aastat tagasi hakati Tallinnas Mustamäe nõlvakust allapoole, omaaegse suusahüppetorni ja Paldiski maantee vahele rajama teaduslinnakut. See püstitati Ehitajate tee algusesse, aga mitte niisugusena, nagu tuumafüüsikakeskused Moskva lähistel, kus linnakute südameks said eritüübilised tuuma-uuringute instituudid ja kiirendid koos korrusmajadega teadlastele ning inseneridele.

Nagu kiirendikeskused Moskva lähedal, on uus Novosibirskki rajatud monofunktsionaalsena, sotsiaalse mikrostruktuurina teaduse edendamiseks. Mustamäe tema praegusel kujul oli kavandatud ja on ka teostatud avaramas mõõtkavas, osalt nagu Tallinna kesklinna magamistuba, osalt jällegi nagu siirdelinnak kesklinna ja Õismäe ning Haabersti vahel. Niisugusena sarnaneb ta rohkem Espoo linnaosale Helsingi läänepoolsel serval, suuresti muide ka seepoolest, et Espoogi on väga roheline, võrreldamatult rohelisem kui Lasnamäe kuni Maarduni.

Toon siin vastavad paralleelid esile eeskätt sel põhjusel, et Nõukogude Liidus oli elukeskkonna monofunktsionaalsus igasuguse majandusliku planeerimise üheks põhiliseks parameetriks nii asulas nagu näiteks Sangla Võrtsjärve ääres kui ka liiduvabariigis nagu see oli iseloomulik eriti Kesk-Aasias.

Vahest tuntuim säärastest monofunktsionaalsetest „vabariikidest“ oli puuvilla-NSV Ozbekistan (Usbekistan) ehk ozbekkidemaa. Etniliselt on ozbekid enam-vähem arusaadava paiknevusega rahva liikmed. Nad elavad Turaani madalikul teispool Kaspiat ehk liivastel maadel Kesk-Ida ja Kesk-Aasia vahel ning on turgistatud (teen vahet türklaste ehk Türgi Vabariigi enamusrahva ja turkide ehk indoeuroopa keelkonda kuuluvate turgi keeli kõnelevate rahvaste vahel). Niisiis võib öelda, et ozbekid elavad turkide ja pärslaste vahel. Kui pärslased asuvad peamiselt Ees-Aasias ja Kesk-Idas, siis ozbekid on pigemini üks Kesk-Aasia rahvaid koos turkmeenide ning kõrgõõzidega.

Nõukogude Liidu lagunemise käigus ja järel ei taha ükski neist rahvastest olla enam monofunktsionaalne, spetsialiseeritud vaid ühele artiklile rahvuslikust kogutoodangust ning ainult läbi NSV Liidu Plaanikomitee. Ozbekkidel on väga suured kulla-, uraani-, vase- ja hõbedavarud ning rikkalik gaasi- ja naftaressurss.

Ozbeki idapoolsem mudel

Need kõik kokku on pööranud Ozbekimaa kaubandussuhted mitte läände, nagu võiksid soovida meiesugused, vaid veelgi idamale kui Moskva, nimelt Hiinasse ja Lõuna-Koreasse. Nimetagem sellist pööramist rahvuslikuks, kuigi ozbekid ise kasutavad teist mõistet, milleks on „ozbeki mudel“. Mõned parameetrid ja eesmärgid sellest mudelist on meile tuttavad, näiteks üleminek turumajandusele või hindade liberaliseerimine ehk protektsionistliku kaubanduspoliitika vähendamine. Ozbekkide mudelisse kuulub ka kõrgem haridus kui prioriteet. Seevastu on suureks erinevuseks nende ja meie vahel ülemineku tempo, mis on seal teadlikult madalam kui meil, ehkki ka ozbekid mõõdavad majanduslikku kasvu muuhulgas sellegi põhjal, kui suur on personaalarvutite hulk ühe elaniku kohta (vastav arv ise ei ütle suurt midagi, kui ei tooda välja arvuti ja tema abil loodavate ühenduste maksumust ega mitte ka seda, kui mitmesse võrku saab Ozbekimaal üldse lülituda). Muidugi ei meeldi eespool kirjeldatud pööre Vene Föderatsioonile ning kahtlemata on ozbekkide rahvuslik pööre probleemne nii tema naabritele Kesk-Aasias kui ka Ees-Aasias ja Kesk-Idas.

See, mida ozbekid teevad, on ligikaudu seesama, mida tegid soomlased alates 1960. aastate teisest poolest, kui Soome sotsiaaldemokraadid seadsid sihiks kasvada edasi agraarselt mõtlevast ühiskonnast tööstuslikuks tehnoloogia-ühiskonnaks. Seega ei tohiks olla üllatav, kui Ozbekimaa ajab pool-avatud kaubanduspoliitikat, ainult et kui Soomes oli see esmajoones idakaubandus, siis ozbekkidel on see poliitika veelgi idapoolsem. Samal ajal on ozbekid vähendanud tööjõukulusid agraarsektoris, tõstes vastavalt tööstuse ja teenuste osutamise osakaalu.

Võtame võrdluseks turkmeenid nende naabruses. Seal on põllumajanduses rakendatud ligi pool elanikkonnast. Et ka turkmeenide nähtavasti kõige olulisemaks väliskaubanduspartneriks on Hiina, ei tohiks olla üllatav. Küll aga on üllatav, et Hiina kõrval on aktiivseks partneriks muutunud Itaalia – nagu ta on aktiivne ka Põhja-Rumeenias Musta mere looderannikul. Kes niisugusest aktiivsusest nõuab omapoolset marginaali, on kahtlemata Türgi, kuid on võimalik, et veel üht marginaali taotleb enesele terve Balkan. Kui nii, siis võiks meid panna mõtlema Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon ehk OPEC (loodud aastal 1960 Bagdadis), sest tema majanduspoliitiliste kangide jõuõlad on suurema haardega kui Euroopa Liidul.

Postsovetlik poliitiline ruum

Mis puutub siia nüüd Tallinna Mustamäe? Eesti NSV-d püüti korduvalt muuta samuti monofunktsionaalseks, olgu selle dominandiks kas põlevkivienergeetika või intensiivne põllumajandus või ookeanikalandus või masinaehitus või rõivatööstus. Et nii ei läinud, see andis Nõukogude Liidu lagunemisel Eesti Vabariigile teatava eelise – tõsi, küllalt kõrge omahinnaga ehk paljudele väga valusalt. Meist ida pool analoogilist eelist ei ole, isegi mitte nendes riikides, mille tooraine-ressurss on märksa suurem kui Eesti Vabariigil. Ettevaatlik konversioon turumajanduse kasuks ei ole üheski Kesk-Aasia riigis vähendanud sisemisi pingeid või välistanud riikidevahelisi konflikte või kiirendanud looduslike ressursside transiidiks vajalike trasside valmimist. See, mis Mustamäel oli võimalik, ei ole Kesk-Aasias realistlik. Miks? Esmajoones seetõttu, et islam ei ole Kesk-Aasias homogeenne ja näiteks turkmeenid ise võivad teha vahet selles, mis on nende usundis ning kombestikus turkmeenilik ja mis moslemlik – kuni selleni välja, et asja lähemalt tundvad orientalistid peavad võimalikuks kõnelda koguni turkmeenide islamist kui rahvuslikust religioonist postsovetlikus poliitilises ruumis. Tehnoloogiliselt väga vaesed turkmeenid on oma keele suhtes äärmiselt radikaalsed, radikaalsemad kui eestlased. Kas on keegi lähemalt uurinud, milline on Mustamäel kohalike ühiskeel ja mitu korda on sealne elanikkond vaheldunud?

Piir demokraatia ja autokraatia vahel

Olemata ise elanud Kesk-Aasia riikides niigi paljukest aega, kui seda on seal kulutanud Eesti rännumehed ja alpinistid, on eemalseisjal väga raske öelda, kust kulgeb nendes riikides piir demokraatia ja autokraatia vahel ning kuivõrd ühemõtteline on Kesk-Idas erinevus põhiseadusliku parlamentarismi ja diktatuuri vahel ning mis seda erinevust toidab. Administratiivse piiri märgivad ära jooned ja värvid maakaartidel, ent piiriülesed internetiühendused joontele ning värvidele ei allu. Küll saavad seda teha internetis kehtestatav tsensuur ja keelepoliitika, millest omakorda sõltub, kas vastav ühiskond on avatud või mitte. Kuidasmoodi konkreetne ühiskond toimib, see võib olla mõistatuslikult paradoksaalne.

Turkmeenide energeetiline ressurss otsib väljapääsu „suurele“ turule, kus avatus on möödapääsmatu, turkmeenide keelepoliitika seevastu on sealset ühiskonda kategooriliselt sulgev. Kui viimatimainitu on turkmeenide lähituleviku suhtes kõige määravam tegur, siis ei maksa imestada, kui kohalik elanikkond on autokratismi ees leplikult alandlik. Küsimus seisneb selles, kui kauaks ehk teisisõnu – kas sealne ühiskond on olemasoleval kujul lõpuni ehitatud. Erinevalt mitmest muust Tallinna linnaosast on muide meie Mustamäe ehitatud lõpuni.

Kõiki Tallinnas aktiivseid erakondi ei pruugi see uute kohalike valimiste künnisel enam rahuldada. Mustamäelane ei taha elada nagu turkmeen Kaspia mere ja ozbekkide vahel, liiati kui Mustamäe ise on rajatud väikese tarbimisühiskonnana.


Täna loetuimad
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (40)
Liival ületab kiirust iga seitsmes autojuht (20)
Saaremaa Veski läbib uuenduskuuri  (7)
Isamaa ühendnimekiri jätab teised erakonnad külmaks (23)
Transpordinõunikust saab osakonnajuhataja  (9)
Ratase kokakool (15)
Jõulud ilma lähedasteta võib olla kuritegu (4)
Haigla ei luba patsiente külastada (3)
Enim on töötukassas arvel inimesi ehitussektorist (20)
JUHTKIRI - Et nad püsima jääksid (7)
Kuressaare põlluvahimaja renoveerimise lugu on köites
Nädala loetavuse top 5
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (40)
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (17)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (13)
Tõllule saab vähem reisijaid (5)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (23)
Kommentaarid
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (40)
Ratase kokakool (15)
Jõulud ilma lähedasteta võib olla kuritegu (4)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (23)
Liival ületab kiirust iga seitsmes autojuht (20)
Isamaa ühendnimekiri jätab teised erakonnad külmaks (23)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (13)
Enim on töötukassas arvel inimesi ehitussektorist (20)
Transpordinõunikust saab osakonnajuhataja  (9)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (146)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud