[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 27. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Mida teha, kui tööandja on kadunud? (5)
Autor: Sandra Kuus, Eesti Tööinspektsiooni nõustamisjurist
Kolmapäev, 21. oktoober 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuidas käituda juhul, kui tööandja palub töötajal uute tellimusteni oodata, ent pole enam kui kuu aja jooksul maksnud ei töötasu ega kutsunud tööle tagasi, ei vasta telefonikõnedele ega e-kirjadele ning ettevõtte ruumid on tühjaks kolitud ja suletud.

Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Kui tööandja kokkulepitud tööd ei anna, kuid töötaja on töö tegemiseks valmis, peab tööandja TLS § 35 järgi maksma töötajale selle aja eest keskmist töötasu.

Kõigepealt tuleks alustada tööandjale kirjaliku hoiatuse saatmisest, kus töötaja toob välja tööandja rikkumised ja annab tähtaja (mõistliku aja) rikkumiste kõrvaldamiseks. Oluline on viidata, et kui tähtajaks rikkumisi ei kõrvaldata, ehk antud juhul tööd ja töötasu ei tagata ning tööandja hoiatusele ei reageeri, võib töötaja töösuhte erakorraliselt üles öelda.

Tingimata kirjalikult ja taasesitamisviisil

Nii hoiatus kui ülesütlemisavaldus tuleks kindlasti esitada kirjalikult, et hiljem saaks nende esitamist vajadusel tõendada (nt väljavõttena e-kirjast, tähitud kirja väljastamist või väärkirja saatmist tõendavate dokumentidega). Tööandja ametlikud kontaktandmed on leitavad äriregistrist (https://ariregister.rik.ee/). Kui töösuhe on töötaja avalduse alusel lõppenud, kuid tööandja lõpparvet ära ei maksa, saab töötaja pöörduda rahalise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Jõustunud töövaidlusorgani otsusega saab pöörduda kohtutäituri poole, kes alustab täitemenetlust.

Paraku ei pruugi ka see anda soovitud tulemust, kui ettevõttel enam raha ei ole. Äriühingu juhatuse kohustus on esitada maksejõuetuse ilmnemisel kohtule pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse tööandja suhtes saavad esitada ka töötajad. Kui tööandja on maksejõuetu, ehk ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see pole tööandja majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, saab kohus alustada pankrotimenetlust.

Esiteks tasub uurida, kas mõni teine võlausaldaja ei ole juba tööandja vastu pankrotimenetlust alustanud, sest siis saaksid ka töötajad oma nõuded otse pankrotihaldurile esitada. Vastav teave avaldatakse Ametlike Teadaannete väljaande veebilehele (https://www.ametlikudteadaanded.ee/). Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu (pankrotiseaduse § 10 lg 1).

Arvestada tuleb pankrotimenetluse kuludega

Töötaja või mitu töötajat ühiselt peavad kohtule esitatavas avalduses selgelt välja tooma ja põhjendama, et esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: tööandja ei ole tasunud töötajale töötasu ja/või lõpparvet 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist ning töötaja on ettevõtet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettevõte ei ole ka pärast seda 10 päeva jooksul oma võlgnevusi tasunud; ettevõtte suhtes käib juba täitemenetlus, kuid selle käigus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu suudetud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et ettevõttel ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; ettevõte hävitab, peidab või kulutab (sealhulgas n-ö kandib teise ettevõttesse) teadlikult oma vara või ettevõtte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel on ettevõte muutunud maksejõuetuks; tööandja on ise teatanud (vähemalt e-kirjaga) töötajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; tööandja ettevõtte juhatuse liige (või liikmed) on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.

Kui aga peaks selguma, et pankrotiavalduse esitanud töötaja teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab ta hüvitama ettevõttele sellega tekitatud kahju. Arvestada tuleb ka pankrotimenetluse kuludega. Riigilõivuseaduse kohaselt tuleb töötaja poolt tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Lisaks võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

Pankrotihüvitise taotlemine töötukassast

Kui töötajatest võlausaldajatel ei ole võimalik deposiiti tasuda, siis saab kohus jätta ajutise pankrotihalduri nimetamata, mis annab ka õiguse taotleda pankrotihüvitist töötukassast. Selleks peab töötaja olema kohtule esitanud piisavalt põhistatud pankrotiavalduse ja oma nõude olemasolu tõendanud. Nõuet saab tõendada näiteks vastava jõustunud töövaidlusorgani otsusega.

Tööandja maksejõuetuks tunnistamine ehk pankroti väljakuulutamine või ka pankroti raugemine annab töötajatele võimaluse saada oma töösuhtest tulenevate nõuete osas hüvitist vähemalt osaliselt Eesti Töötukassa vahenditest. Töötajal on õigus pankrotihüvitist taotleda, kui tal puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ja kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata või pankrotiavalduse läbi vaatamata.

Hüvitise summadel on ülempiirid

Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on järgnevad ülempiirid: saamata jäänud töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; saamata jäänud puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis; töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Juhul, kui töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.

Kokkuvõtteks: kui töötajatel ei õnnestu tööandja käest lõpparvet sisse nõuda, on töötajatel võimalik peale tööandja maksejõuetuks tunnistamist töötukassast hüvitist taotleda.


Täna loetuimad
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone (7)
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat  (10)
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo  (5)
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises  (8)
Käsitööst naudingut tundva abielupaari rõõmud ja mured (3)
Orissaare spordijuhataja konkurss luhtus (3)
SAK tunnustas maakonna parimaid kodanikuühendusi (5)
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid (7)
Perekondlik (2)
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu (5)
Kahele saarlasele kodanikupäeva aumärgid
Muusik Margus Vaher naudib elus uusi väljakutseid
Miks ainult naised on nõiad (11)
Hille Hansole välisministeeriumi tänukiri
JUHTKIRI - Ääremaa valikud (4)
Nädala loetavuse top 5
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (42)
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (17)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (14)
Tõllule saab vähem reisijaid (5)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (24)
Kommentaarid
Liival ületab kiirust iga seitsmes autojuht (31)
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises  (8)
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu (5)
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid (7)
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone (7)
JUHTKIRI - Ääremaa valikud (4)
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat  (10)
Miks ainult naised on nõiad (11)
Perekondlik (2)
JUHTKIRI - Polegi õieti teist (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud