[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 20. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Valgevenest idamal*
Autor: Peeter Olesk
Kolmapäev, 30. september 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Valgevene rahvuslus on mitmekihilisem kui Eesti oma. Eestit ümbritseb kahest küljest meri, Valgevene Vabariigi lähinaabriteks on kokku viis riiki ja üks ajalooline piirkond: Leedu, Läti, Vene Föderatsioon (täpsemalt Edela-Venemaa ehk Smolensk), Ukraina, Poola ja Ida-Preisimaa ehk Königsberg ehk Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblast.

Neist kuulub Smolenski oblast Venemaa Keskföderaalsesse ringkonda, Kaliningradi oblast Loode Föderaalringkonda. Kirdest ja idast on Valgevene piiratud Nemunase ja Dnipro ülemjooksudega, lõunas Belovežje ürgmetsaga Valgevene ning Poola piiril. Tartule on lähimad meresadamad Tallinnas, Muugal ja Pärnus, Menskile Klaipeda ja Gdansk ja Odessa hoopis teiste riikide rannikul.

Samas on Valgevenes rahvastik keeleliselt tugevasti venestunud, nii et valgevenelane võib olla pisut kohmetunud, kui sa räägid temaga tema keeles (valgevenes ei öelda mitte „tere päevast!“, vaid „tere ennelõunat!“). Teisalt ulatub Valgevene diasporaa eriti Ukrainast ja Doni-äärsete kasakate juurest märksa rohkem itta kui eestlastel. Alati ei ole muide lihtne aru saada, kellega on konkreetselt tegu – kas etniliste valgevenelastega või Valgevenest pärit ristitud juutidega või poolakatega. Nad on sinna küüditatud või ümberasustatud, nõnda et nüüdne Valgevene on neile peaaegu täiesti võõras ja kujunes selliseks juba enne Esimest, eriti aga pärast Teist maailmasõda.

Et Eestis jälgitakse seda, mis toimub Valgevenes praegu, eeskätt kaalutledes meie julgeolekut, on arusaadav ning põhjendatud. Tunduvalt vähem on pööratud tähelepanu olukorrale Valgevene majanduses, ehkki võiks olla enam kui selge, et Valgevene sõjavägi ja nn siseväed, mis kahtlemata moodustavad isesuguse eliidi, nõuavad väga suuri väljaminekuid ning kuskilt peab see raha tulema.

Laen ei ole sissetulek

Venemaa laen Valgevene Vabariigile suurusjärgus 1,5 miljardit dollarit ei ole sissetulek, vaid ikkagi laen, mille tingimusi me veel ei tea. Ja Valgevene kaubanduspartnereid ei ole lõpmatuseni palju. Raskemasinaehituses on nendeks ennekõike Vene Föderatsioon ja Hiina Rahvavabariik. Seejuures ei ole ei Venemaa ega Hiina etniliselt kaugeltki mitte üherahvuselised üliriigid ning mõlemad on piirkondlikult tugevasti liigendatud. Ühest liigendatuse sõlmpunktist olen ma juba siin-seal kirjutanud.

See on Kesk-Aasia ja mitte ainult kui suur regioon vastu Kesk-Ida, vaid ka kui regioon Hiina Rahvavabariigi kui mitte just kõrval, siis läheduses ometi. Hiina, see on siinkohal kapital ja tugev keskvõim. Usuliselt on pilt Kesk-Aasias teistsugune, sest selles vallas võib olla määrav hoopiski islam kas koos vene õigeusuga Moskva moodi või läbisegi. Etnilis-keeleliselt avaneb sealne pilt jällegi teist-kolmat-moodi, kuna kõrvuti võivad elada turgi, pärsia ja mongoli hõimude järeltulijad.

Ometi oleks eksitav arvata, et sealsed venelased ning venekeelsed inimesed moodustavad mingi jagamatu terviku. Venelased ise teevad üsna selget vahet küsimuses, kust kandi inimesi sa oled – kas Moskvast või Peterburist või Põhja-Venemaalt või Uuralitest või Krasnojarskist või Siberist. Siberlane Uurali taga ei taha sugugi igas asjas elada Moskva Kremli järgi.

Nikita välispoliitiline võit

Et selles veenduda, maksab uurida värskemaid uudised kohaliku omavalitsuse valimistest Venemaal. Tegin sissevaate kolme punkti, nimelt Irkutski oblastis, Novosibirski linnas ja Tomski linnas samanimelises oblastis. Neist on eestlastele vahest kõige tuntum Tomsk, sest eestlasi küüditati ka sinna. Novosibirsk on nimekas sealse teaduskeskuse järgi, mida hakati rajama 1957-1958. See on üks Venemaa füüsika pealinnu, teada koht eriti elementaarosakeste füüsikas, kiirendite ehitamises ja matemaatilises modelleerimises.

Rahvusvahelises poliitikas on Novosibirsk läinud ajalukku kui linn, kus president Urho K. Kekkonen ja Nõukogude Liidu faktiline juht Nikita Hrushtshev aastal 1961 leppisid sisuliselt kokku, et sõjaväelised asjaolud jäetakse kahe riigi omavahelistest suhetest väljaspoole ning mõlemad pooled on rahul, kui edaspidi eksisteeritakse rahumeeli koos.

Mõnikord on seda Novosibirski kohtumist peetud Kekkose isiklikuks võiduks Moskva toetusel, kuid seda võib pidada Nikita (nagu on saanud omamehelikuks kombeks Eestis öelda) välispoliitiliseks võiduks otse enne Kariibi kriisi. Irkustkit mäletab iga vanem teatrisõber, kes nägi „Vanemuises“ nüüd juba 60 aastat tagasi omal ajal väga populaarse näitekirjaniku Aleksei Arbuzovi (1908-1986) teatritükki „Irkutski lugu“ või on kuulanud Eesti Raadioteatris sama teksti põhjal seatud kuuldemängu.

Irkutski oblasti etteotsa valiti ülekaalukalt sisevägede kõrgem ohvitser, kindralpolkovnik Igor Kobzev, kellel on kogemusi eliitvägede operatiivjuhtimises, kuid ka töös koos president Vladimir Putiniga. Ta ei ole kohalik, mis võib tähendada, et ta on teistest vähem korrumpeerunud. Tomski Linnaduumasse (meie mõistes volikokku valiti putinlane), niisiis „Ühtse Venemaa“ aktivist.

Suurriiklikest huvidest lahus

Novosibirski Linnaduumasse valiti paar liiget valimisliidust „Novosibirsk 2020“. Nende programmist väärib tähelepanu neli punkti. Esiteks tasuta linnasisene ühistransport, seesama, mida meil on kõige järjekindlamalt pooldanud Keskerakond Tallinnas. Teiseks igamehe voli otsustada oma raha, pension ilmselt kaasa arvatud, üle ise.

Järelikult tahavad nad seal sama, mida meil on otsustanud viia läbi erakond „Isamaa“, kelle vastavat sammu pean mina liberaalseks. Kolmandaks tahaks valimisliit „Novosibirsk 2020“ saavutada senisest märksa tõhusamat hoonete energiasäästlikkust – eesmärk, mille Eestis püsitas Juhan Parts. Ning neljandaks soovib mainitud valimisliit väga, et hariduskorraldus oleks läbipaistev.

Kuna Novosibirskist on kujunenud suur väliskapitali investeeringute keskus, siis võib sellest punktist lugeda välja, et kohapeal oodatakse riigipoolse osaku kasvatamist hariduse mistahes astmel. Just riigipoolsete, seega keskvõimude poolt kontrollitavate vahendite kaudu.

Eespool-kirjutatut kokku võttes ütleksin, et Kaug-Ida järel käärib ka Siber, ent mitte ühes, vaid mitmes suunas. Mitte niivõrd kes, vaid mis paneb ennast seal maksma? Vene-Valgevene ühisest sõjaväest, täpsemalt ühisest juhtimiskorraldusest on vähe, sest kogu Euraasia ulatuses on see siiski regionaalne probleem.

See, kui ühtne on Venemaa edaspidi, sõltub ühelt poolt Hiinast ja teiselt poolt islamimaailmast, aga probleemil on muidki külgi nagu Ameerika Ühendriigid ja kolmandate riikide investeeringud kas otse Venemaale või piirkondadesse Venemaa läheduses. Ses suhtes on põhjendatud kasutada olukorra kirjeldamiseks idapoolsete slaavlaste asualal mõistet, millega me ei ole harjunud, kuigi sel mõistel on Eestis oma ajalugu. See on „separatism“ ehk oma asjade ajamine suurriiklikest huvidest lahus.

Pikka aega on „separatismi“ abil püütud kirjeldada pingeid Iirimaa ja Inglismaa vahel ning kõik muu surutakse rahvusluse ehk natsionalismi alla. Praeguses Valgevenes on separatism minu arvates siiski olulisem kui natsionalism, sest kui viimane on mitmekihiline, siis esimene on selgesti idasuunaline: kas koos Venemaaga või sellest iseseisvalt? Kui koos Venemaaga, siis kellega Venemaalt, kui iseseisvalt, siis kellega koos üldse?

Vastus ei saa olla lühike ja selge ei ole ta ammugi mitte.

*Ida pool – „Tegu, keel ja head sõnad”, Sirp 16.03.2018


Täna loetuimad
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (18)
Novara puidutööstuses süttis saepuru
Selgusid maakonna õpioskuste parimad (4)
Visit Saaremaa alustab sotsiaalmeedia kampaaniat (5)
Minister Raul Siem külastas Saaremaa ettevõtteid (3)
Nädala loetavuse top 5
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (22)
Kuressaare haiglal hulk uusi plaane (4)
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (18)
Novara puidutööstuses süttis saepuru
Kommentaarid
Liiva kaupluse juurde soovitakse prügimaja (3)
Visit Saaremaa alustab sotsiaalmeedia kampaaniat (5)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (22)
Liberaalid versus konservatiivid (7)
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (18)
Sinimeremajanduse edendaja arendab kolme mereala kompleksi (14)
Maris Uussaar: „Varbad on mulle alati meeldinud!” (7)
Saaremaa Aasta ettevõte 2020 on Incap (5)
Minister Raul Siem külastas Saaremaa ettevõtteid (3)
Selgusid maakonna õpioskuste parimad (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud