[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 20. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Naised jalul, ajalugu ja poliitikud mitte
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Kolmapäev, 23. september 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Mulle meeldib Aivar Simsoni skulptuur Puise rannas esimesest nägemishetkest peale ja kohe sündis ka pealkirja esimene pool – räägitakse ju sõjal jalus olemisest ja piiririigirahvana on eestlased seda alati olnud.

 See naine kivi otsas seisab aga kindlalt jalul keset sõjamöllu ja mere ääres 1944. aastal – ta teab, keda karta ja mida karta ning ta on otsustanud vabaduse kasuks. Tal on kaasas kohver ehk siis ta lahkub kodumaad ja ka järeltulijat kaasa võttes. Nad on kahekesi ja seegi on sõnum – edasine sõltub naistest.

Paat ei tulnud

Mis seal salata, peatselt sobitasin mõttes samale kohale oma ema, kes septembris 1944 seisis Kiideva rannas, 2- ja 4-aastased käe kõrval. Meie paat jäi tulemata ja ühel hetkel läksime tagasi kodutallu. Ema pajatas hiljem korduvalt, mis tal kaasas oli, ent mulle tuletab see kohver naise käes meelde isal alati kaasas olnud kohverkirjutusmasinat, mis tema vangistamise järel küüni
vundamendi alla maeti ja 1955. aastal sealt välja kaevati.

Heitsin pilgu ka Vabaduse väljakul seisnud installatsioonile ”Pisaratepaat”. Ootasin muud ja seda ilmselt ka vähesed samal ajal väljapanekut uudistanud väljamaalased, kes püüdsid sõnumile pihta saada. Raske uskuda, et said.

Lühidalt öeldes oli stendidel kirjas, et 1944. aasta sügisel lahkus Eestist paatidel 7000-9000 inimest Soome, 27000-29000 Rootsi ja 42000-45000 Saksamaale. Samas seisvat paati silmates pidi vähegi kujutlusvõimet oleval inimesel tekkima kahtlus, kas niisuguse vahendiga sõja ajal ikka nii kaugele sai minna.

Teisisõnu – koguarvu tagaajamine ei tulnud sõnumi edastamisele kasuks, nagu seda oli ja on ka kolme sihtmaa võrdne kasutamine. Vahe oli siiski suur, sest Rootsi oli neutraalne riik ja siirdumine sinna oli selge lahkumine sõjast ja hinnang sõdijatele, kelle valitsemiskultuuri oli tulnud maitsta.

Ei maksa unustada jätkuvat propagandasõda Teise maailmasõja asjus, mille raames mullu ja sel aastal korraldati Moskvas nn vabastamissaluute teiste riikide pealinnadele.

Eesti, Läti ja Leedu välisministrid protestisid mullu suvel ja 22. septembril 2019. aastal toimus New Yorgis pidulik vastuvõtt, kus olid kohal Eesti peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu, Leedu rahandusminister ja Läti suursaadik, et üheskoos tähistada suure paadipõgenemise 75. aastapäeva. Ehk siis sai rahvusvaheliselt kuulutatud, et tegu on olulise ajaloolise ja poliitilise sündmusega Euroopas.

Eesti eristub selles selgelt oma lõunanaabritest tänu saartele, mis suurendas meresõiduoskustega isikute arvu ja teha pärast ühe ja teise tapleva poole okupatsiooni äratundmist valik kolmanda ja demokraatliku kasuks, oli julge otsus. Rääkimata sellest, et otsus tähendas minekut paatidega (Soome ja Saksamaale mindi ju ka suuremate alustega) üle sügistormise mere.

Ligi 30000 inimese hulljulge minek neutraalsesse Rootsi oli ja jäi unikaalseks juhtumiks kogu Teise maailmasõja ajaloos. Tänu sellele saavad eestlased tõesti öelda, et nad ei soovinud teistkordset Nõukogude okupatsiooni ehk siis üldine jutt Nõukogude armee vabastusmissioonist väljaspool Venemaa territooriumi vajab Eesti puhul vähemalt lisaselgitust.

See on aga meie endi teha ja kirjutada. Pealegi on selleks tagumine aeg, sest kui lüüa arvutisse märksõna ”paadipõgenikud”, siis annab Vikipeedia selle all infot Vietnami sõjajärgsetest paadipõgenikest ja praegu Aafrikast Euroopasse pürgivast kirjust seltskonnast.

Võrdlus Valgevenega

Samas tuletab kindlalt jalul seisev naine meelde praegu rulluvaid sündmusi Valgevenes, kus ju ka esitegijateks naised. Isegi niivõrd suurte tegijatena, et võimust kinnihoidev Batka Lukašenka pidas vajalikuks eraldi kokku võtta teda toetavad naised. 17. septembril toimus staadioniüritus ”Naised Valgevene eest”, kus kõnelejate hulgas oli ka nunnakloostri abtsiss Gavriila, kes ründas raevukalt Läänest tulevaid ”lapsevanem nr. 1 ja nr 2.” jmt. uuendusi. Opositsioonist rääkides võib tunnuslikuks pidada seda, et kui võimud sulgesid kolm Koordinatsiooninõukogu liiget autosse ja saatsid sundkorras Poola piiri suunas, siis kaks meest sinna läksidki, kolmas – Maria Kalesnikava, aga kiskus talle tagastatud passi puruks ja ronis autoaknast välja, et jääda kodumaale ja võidelda edasi. Tõsi, praegu vangikongist.

Naiste esilekerkimine Valgevenes oli ootamatu, ent seaduspärane – kuna võim jälitas pikalt mehi, oli aeg naiste etteasteks. Ja praegu lähebki nii – laupäeviti naiste demonstratsioonid, pühapäeviti n-ö ühised.

Kuna režiim oli otsustanud vastupanu laiali peksta, siis paljastus tema metsik ja närune olemus kohe – esimesed vastuhakkajad olid ju naised. Ometi on nad tulnud ikka ja jälle välja ning ikka valges. Tõesti huvitav – millal Euroopa võimukoridorides naiste peksmisest Valgevenes midagi ka järeldatakse.

Täna loetuimad
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (18)
Novara puidutööstuses süttis saepuru
Selgusid maakonna õpioskuste parimad (4)
Visit Saaremaa alustab sotsiaalmeedia kampaaniat (5)
Minister Raul Siem külastas Saaremaa ettevõtteid (3)
Nädala loetavuse top 5
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (22)
Kuressaare haiglal hulk uusi plaane (4)
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (18)
Novara puidutööstuses süttis saepuru
Kommentaarid
Liiva kaupluse juurde soovitakse prügimaja (3)
Visit Saaremaa alustab sotsiaalmeedia kampaaniat (5)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (22)
Liberaalid versus konservatiivid (7)
Lõhutud jahipukk ja roolijoodik (18)
Sinimeremajanduse edendaja arendab kolme mereala kompleksi (14)
Maris Uussaar: „Varbad on mulle alati meeldinud!” (7)
Saaremaa Aasta ettevõte 2020 on Incap (5)
Minister Raul Siem külastas Saaremaa ettevõtteid (3)
Selgusid maakonna õpioskuste parimad (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud