[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 28. november 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Arvamus

Kes jääb peale – inimene või viirus, see on küsimus (15)
Autor: Urve Tiidus, riigikogu liige
Kolmapäev, 16. september 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vastus sellele küsimusele saab inimese vaates olla ainult üks – inimene loomulikult! Samme selles suunas astutakse kogu maailmas, ent kõik võtab aega. Äkki liiga kaua?

Et kogu vastasseisu paremini mõista, on hea viirustest rohkem teada. Ka neil, kelle õpingutesse ei ole kuulunud viroloogia ja epidemioloogia.
Viirus põhimõtteliselt kaaperdab inimese raku ja programmeerib selle geneetiliselt ümber, et toota endast rohkem koopiaid. Ja seejärel algab rünnak – nii kirjeldab Dr. Otto O. Yang, California Ülikooli L.A. nakkushaiguste ekspert COVID-19 nimelist haigust põhjustava viiruse tegutsemist.

September läheneb keskpaigale. Viirusest nakatunute arv maailmas on 28 miljonit. Kahjuks on üle 900 000 inimese pidanud haigusele alla vanduma. Jaanuaris teavitasid eksperdid, et süüdlane kuulub küll samasse “perekonda“ ühe teise ülemiste hingamisteede haigestumist põhjustava koroonaviirusega, kuid ninas, kurgus ja põskkoobastes tegutsemise asemel levib see hingamisteedes edasi kopsudesse. Viirus sai ajutise nime 2019-nCoV. Ametlikuks nimeks sai veebruaris SARS-CoV-2.

Alustati vaktsiini arendamist

Koroonaviiruste tundmise ajalugu ulatub 60-ndate aastate keskele. Siis tehti kindlaks esimene inimest nakatav koroonaviirus, mis põhjustab lihtsat külmetust. Vähemohtlikke inimestele levinud koroonaviiruseid on veel, vähemalt seitse. Kuid  uue viiruse nimi tuletas paljudele meelde 17 aasta taguse haiguse nimega SARS. Déjà vu – nendib ka tuntud meditsiiniajakiri „The Lancet”.

Jällegi pisut erinevast koroonaviirusest ( SARS-CoV-1) põhjustatud ebatavaline kopsupõletik  SARS nakatas alates 2002. aasta lõpust umbes 8000, surmas 770 inimest  29 riigis ja kadus siis mõistatuslikult 2003. aasta keskel. Nii kirjeldab sündmuste kulgu keskkonna mikrobioloogia professor Marilyn J. Roossinck.
„Viirused on ettearvamatud! Ranged karantiini meetmed tasusid end ära,“ lisab artikli autor, aga möönab samas, et tegelikult pole selge, miks SARS-epideemia lõppes. Vaktsiini arendamist alustati ka, kuid testida jõuti ainult loomadel.

Ütleme nii, et selles juhtumis jäi peale inimene. Miks? Ühest vastust Internetist ei leia. Siiski, 2006. aastal WHO ( Maailma Terviseorganisatsiooni) Manila keskuse avaldatud 300 lk analüüsi kokkuvõttes on mainitud, et 19. sajandi tehnikad pandeemiaga võitlemisel osutusid jätkuvalt väärtuslikuks SARS-i kontrolli alla saamisel. Autor lisab ka, et nn esimese SARS-i puhkemise ajal toimus enneolematu koostöö teadlaste ja laboratooriumide vahel üle maailma, et identifitseerida haiguse tekitaja, kaardistada selle genoom ja arendada tõhusad diagnoosimise testid. Oli tahe jagada ajakriitilist teadusinfot kiirelt. Tulemuseks oli, et süüdlane viirus identifitseeriti ja genoom kaardistati mõne nädalaga.

Uue viiruse iseloom

Uudne koroonaviirus SARS-CoV-2 võttis kohe alguses ise kiirema tempo üles. Uue viiruse iseloomu muutused pälvisid teadlaste tähelepanu juba aasta alguses, siis räägiti suuremast agressiivsusest. Juulis oli teadlastel infot, et viiruse iseloomu muutus ehk mutatsioon teeb leviku veel kiiremaks, kuid  mitte haigestumist raskemaks.

Ka teadlased kiirustavad. Pisut aimu saab selle  töö intensiivusest ja keerukusest ühe globaalse biotehnoloogia kompanii Sino Biological kodulehelt. On arendatud arvukalt reaktiive COVID-19 vajalikeks teadusuuringuteks. Neid kasutatakse sadades teadusarenduse töörühmades üle maailma, et luua vaktsiine ja antikehasid – ikka selleks, et pandeemiat ohjesse saada.

Populaarne metafoor – nähtamatud sõdalased – sobib viirustele just täpselt. Lahingus on neil suur eelis. Neid ei näe lähenemas, neid ei tunne lõhnast, ammugi ei kuule sõjakisa. Et üht COVID-19 haigust põhjustavat viirust üldse nähtavaks muuta, tuleb teda suurendada tuhandeid kordi. Kuna ühe viiruse mõõt on ca 100 nanomeetrit  ehk 0,0001 millimeetrit, siis puht matemaatiliselt saaks umbes ühe millimeetrise moodustise, kui suurendus oleks 10 000-kordne.

Elektronmikroskoobiga on see muidugi võimalik. Mikroskoopiliste mõõtude tajumiseks tuuakse vahel võrdlus – juuksekarva läbimõõt on 80 000 – 100 000 nm. Suurenduse mastaape aitab illustreerida teinegi näide – 1 cm pikkune niidijupp oleks 10 000 kordse suurenduse tagajärjel 100 meetrit pikk.

Hoomamaks paremini viiruste müsteeriumi on abiks veel mõni arv. Rohkem kui saja aasta jooksul on täpsemalt kirjeldatud umbes 5000 viirust.  Avastatud on neid väidetavalt miljoneid. Peab tunnistama, et fantaasiast jääb lihtsalt väheks! Hinnanguliselt olevat erinevaid viiruslikke ühikuid maakeral 10³¹. Kasutades valdkonna asjatundjate võrdlust, jaguks neid iga tähe jaoks universumis ja veel 100 miljonit korda rohkem.

Tulnukad meie seas

Sündmuste arengut arvestades pole sugugi ime, et maailma majandusest ja poliitikast kirjutav ajakiri „The Economist” pühendab augusti viimase nädala numbris mitu lehekülge viirustele ja nende maailma kujundavale rollile. Juhtkiri “Tulnukad meie seas“ viib paljudel mõtted muidugi kosmosele. Aga lihtne tõsiasi, mida enamik meist on bioloogiatunnis küll kuulnud, kuid tihtipeale unustanud, on see, et viiruste mikrokosmos on kujundanud kõikide elusorganismide evolutsiooni elu tekkimise algusest peale. Ja see protsess ei peatu.

„ Erinevalt kõigist elusolenditest, kellel on oma rakud, keha ja ainevahetus, on viirused tõeliselt elus üksnes teiste elusolendite rakkudes. Nad pole isegi asjad, vaid protsess. Viirusel ei ole plaane ega soove. Ta lihtsalt kopeerib ennast mis tahes viisil, kuna on teinud seda ennegi, teistes rakkudes, teistes peremeesvormides, “ öeldakse artiklis. Autor viitab ka Eckard Wimmerile, keemikule ja bioloogile, kes küsimusele, kas viirused on elusolendid, pakub vastuseks jah ja ei. Justkui Schrödingeri kassi paradoks, kui tuua võrdluseks mõtteline eksperiment kvantfüüsikast.

Küllap on just see viiruste maailma raskesti hoomatavus üks põhjusi, miks nii mõnigi inimene reageerib kõige lihtsamale  ennetusmeetmele pidada sotsiaalset distantsi enesekindla soovitusega: „Pole vaja karta seda, mida pole olemas!“

Parimad otsivad lahendusi

Muidugi  oodatakse juba ammu selles SARS-CoV-2 vallandatud pandeemias pööret. Mingisugustki lahendust. Parem juba deus ex machinat (jumal masinast) – nagu antiikdraamas. Selle asemel jõuavad iga päev meediasse üha uued teated viirusekolletest, nakatunute arvu tõusust, õnneks ka langusest mitmes maailma paigas, sekka uudised teisest lainest – olgu siis reaalsest või ähvardavast.

Ka Eestis kestab debatt piirangute taastamise või kaotamise mõttekusest, elukorralduse muutumisest palju pikemas perspektiivis. Olgu jutt koolidest, tervishoiust, transpordi- ja turismifirmadest. Kaugtööst sai kiirelt uus normaalsus. Lootus pandeemia-eelse olukorra taastumisele kasvab ja kahaneb nagu kuu taevas.

Kindlust viiruse allajäämisele annab teadmine, et parimad eksperdid üle maailma otsivad lahendusi. Üks neist – haigust ennetav vaktsiin. Keerukast katsetuste protsessist pole ükski vaktsiinikandidaat veel heakskiiduni jõudnud.  Seniks aitavad inimesel peale jääda immuunsüsteemi tugevdamine ja muidugi professionaalide nõuanded nakatumise vältimiseks.

Täna loetuimad
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone (16)
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat  (13)
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo  (6)
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises  (10)
Orissaare spordijuhataja konkurss luhtus (3)
Käsitööst naudingut tundva abielupaari rõõmud ja mured (3)
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid (8)
SAK tunnustas maakonna parimaid kodanikuühendusi (5)
Perekondlik (4)
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu (6)
Miks ainult naised on nõiad (12)
Muusik Margus Vaher naudib elus uusi väljakutseid
Kahele saarlasele kodanikupäeva aumärgid
Hille Hansole välisministeeriumi tänukiri
JUHTKIRI - Ääremaa valikud (5)
Nädala loetavuse top 5
Baaripidaja: liigume vaikselt pankroti poole (42)
Saare Ereki käive kukkus oluliselt (17)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (15)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (26)
Tõllule saab vähem reisijaid (5)
Kommentaarid
Sadamaaidast saab Kuressaare esindushoone (16)
Toiduabi pakk kaalub 15 kilo  (6)
Sotsiaalosakonna juhi kohale 12 tahtjat  (13)
Politsei tabas autoroolist 82-aastase alkoholi tarvitanud juhi (15)
Kohus lõpetas PRIAlt raha välja petmise kohta alustatud kriminaalasja (26)
Pankrotihalduril kahtlustus vara omastamises  (10)
Ruhnu volikogu on veehinna tõusu vastu (6)
Vallal ei jätku Kaitseliidu mõlema kinnistu ostuks raha (lisatud Jüri Linde kommentaar)  (9)
Saaremaakera vaidlustas öise alkoholimüügi ettekirjutuse (1)
Töötajad saavad kiita oma tööandjaid (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud