[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 27. september 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

Kes jääb peale – inimene või viirus, see on küsimus (15)
Autor: Urve Tiidus, riigikogu liige
Kolmapäev, 16. september 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vastus sellele küsimusele saab inimese vaates olla ainult üks – inimene loomulikult! Samme selles suunas astutakse kogu maailmas, ent kõik võtab aega. Äkki liiga kaua?

Et kogu vastasseisu paremini mõista, on hea viirustest rohkem teada. Ka neil, kelle õpingutesse ei ole kuulunud viroloogia ja epidemioloogia.
Viirus põhimõtteliselt kaaperdab inimese raku ja programmeerib selle geneetiliselt ümber, et toota endast rohkem koopiaid. Ja seejärel algab rünnak – nii kirjeldab Dr. Otto O. Yang, California Ülikooli L.A. nakkushaiguste ekspert COVID-19 nimelist haigust põhjustava viiruse tegutsemist.

September läheneb keskpaigale. Viirusest nakatunute arv maailmas on 28 miljonit. Kahjuks on üle 900 000 inimese pidanud haigusele alla vanduma. Jaanuaris teavitasid eksperdid, et süüdlane kuulub küll samasse “perekonda“ ühe teise ülemiste hingamisteede haigestumist põhjustava koroonaviirusega, kuid ninas, kurgus ja põskkoobastes tegutsemise asemel levib see hingamisteedes edasi kopsudesse. Viirus sai ajutise nime 2019-nCoV. Ametlikuks nimeks sai veebruaris SARS-CoV-2.

Alustati vaktsiini arendamist

Koroonaviiruste tundmise ajalugu ulatub 60-ndate aastate keskele. Siis tehti kindlaks esimene inimest nakatav koroonaviirus, mis põhjustab lihtsat külmetust. Vähemohtlikke inimestele levinud koroonaviiruseid on veel, vähemalt seitse. Kuid  uue viiruse nimi tuletas paljudele meelde 17 aasta taguse haiguse nimega SARS. Déjà vu – nendib ka tuntud meditsiiniajakiri „The Lancet”.

Jällegi pisut erinevast koroonaviirusest ( SARS-CoV-1) põhjustatud ebatavaline kopsupõletik  SARS nakatas alates 2002. aasta lõpust umbes 8000, surmas 770 inimest  29 riigis ja kadus siis mõistatuslikult 2003. aasta keskel. Nii kirjeldab sündmuste kulgu keskkonna mikrobioloogia professor Marilyn J. Roossinck.
„Viirused on ettearvamatud! Ranged karantiini meetmed tasusid end ära,“ lisab artikli autor, aga möönab samas, et tegelikult pole selge, miks SARS-epideemia lõppes. Vaktsiini arendamist alustati ka, kuid testida jõuti ainult loomadel.

Ütleme nii, et selles juhtumis jäi peale inimene. Miks? Ühest vastust Internetist ei leia. Siiski, 2006. aastal WHO ( Maailma Terviseorganisatsiooni) Manila keskuse avaldatud 300 lk analüüsi kokkuvõttes on mainitud, et 19. sajandi tehnikad pandeemiaga võitlemisel osutusid jätkuvalt väärtuslikuks SARS-i kontrolli alla saamisel. Autor lisab ka, et nn esimese SARS-i puhkemise ajal toimus enneolematu koostöö teadlaste ja laboratooriumide vahel üle maailma, et identifitseerida haiguse tekitaja, kaardistada selle genoom ja arendada tõhusad diagnoosimise testid. Oli tahe jagada ajakriitilist teadusinfot kiirelt. Tulemuseks oli, et süüdlane viirus identifitseeriti ja genoom kaardistati mõne nädalaga.

Uue viiruse iseloom

Uudne koroonaviirus SARS-CoV-2 võttis kohe alguses ise kiirema tempo üles. Uue viiruse iseloomu muutused pälvisid teadlaste tähelepanu juba aasta alguses, siis räägiti suuremast agressiivsusest. Juulis oli teadlastel infot, et viiruse iseloomu muutus ehk mutatsioon teeb leviku veel kiiremaks, kuid  mitte haigestumist raskemaks.

Ka teadlased kiirustavad. Pisut aimu saab selle  töö intensiivusest ja keerukusest ühe globaalse biotehnoloogia kompanii Sino Biological kodulehelt. On arendatud arvukalt reaktiive COVID-19 vajalikeks teadusuuringuteks. Neid kasutatakse sadades teadusarenduse töörühmades üle maailma, et luua vaktsiine ja antikehasid – ikka selleks, et pandeemiat ohjesse saada.

Populaarne metafoor – nähtamatud sõdalased – sobib viirustele just täpselt. Lahingus on neil suur eelis. Neid ei näe lähenemas, neid ei tunne lõhnast, ammugi ei kuule sõjakisa. Et üht COVID-19 haigust põhjustavat viirust üldse nähtavaks muuta, tuleb teda suurendada tuhandeid kordi. Kuna ühe viiruse mõõt on ca 100 nanomeetrit  ehk 0,0001 millimeetrit, siis puht matemaatiliselt saaks umbes ühe millimeetrise moodustise, kui suurendus oleks 10 000-kordne.

Elektronmikroskoobiga on see muidugi võimalik. Mikroskoopiliste mõõtude tajumiseks tuuakse vahel võrdlus – juuksekarva läbimõõt on 80 000 – 100 000 nm. Suurenduse mastaape aitab illustreerida teinegi näide – 1 cm pikkune niidijupp oleks 10 000 kordse suurenduse tagajärjel 100 meetrit pikk.

Hoomamaks paremini viiruste müsteeriumi on abiks veel mõni arv. Rohkem kui saja aasta jooksul on täpsemalt kirjeldatud umbes 5000 viirust.  Avastatud on neid väidetavalt miljoneid. Peab tunnistama, et fantaasiast jääb lihtsalt väheks! Hinnanguliselt olevat erinevaid viiruslikke ühikuid maakeral 10³¹. Kasutades valdkonna asjatundjate võrdlust, jaguks neid iga tähe jaoks universumis ja veel 100 miljonit korda rohkem.

Tulnukad meie seas

Sündmuste arengut arvestades pole sugugi ime, et maailma majandusest ja poliitikast kirjutav ajakiri „The Economist” pühendab augusti viimase nädala numbris mitu lehekülge viirustele ja nende maailma kujundavale rollile. Juhtkiri “Tulnukad meie seas“ viib paljudel mõtted muidugi kosmosele. Aga lihtne tõsiasi, mida enamik meist on bioloogiatunnis küll kuulnud, kuid tihtipeale unustanud, on see, et viiruste mikrokosmos on kujundanud kõikide elusorganismide evolutsiooni elu tekkimise algusest peale. Ja see protsess ei peatu.

„ Erinevalt kõigist elusolenditest, kellel on oma rakud, keha ja ainevahetus, on viirused tõeliselt elus üksnes teiste elusolendite rakkudes. Nad pole isegi asjad, vaid protsess. Viirusel ei ole plaane ega soove. Ta lihtsalt kopeerib ennast mis tahes viisil, kuna on teinud seda ennegi, teistes rakkudes, teistes peremeesvormides, “ öeldakse artiklis. Autor viitab ka Eckard Wimmerile, keemikule ja bioloogile, kes küsimusele, kas viirused on elusolendid, pakub vastuseks jah ja ei. Justkui Schrödingeri kassi paradoks, kui tuua võrdluseks mõtteline eksperiment kvantfüüsikast.

Küllap on just see viiruste maailma raskesti hoomatavus üks põhjusi, miks nii mõnigi inimene reageerib kõige lihtsamale  ennetusmeetmele pidada sotsiaalset distantsi enesekindla soovitusega: „Pole vaja karta seda, mida pole olemas!“

Parimad otsivad lahendusi

Muidugi  oodatakse juba ammu selles SARS-CoV-2 vallandatud pandeemias pööret. Mingisugustki lahendust. Parem juba deus ex machinat (jumal masinast) – nagu antiikdraamas. Selle asemel jõuavad iga päev meediasse üha uued teated viirusekolletest, nakatunute arvu tõusust, õnneks ka langusest mitmes maailma paigas, sekka uudised teisest lainest – olgu siis reaalsest või ähvardavast.

Ka Eestis kestab debatt piirangute taastamise või kaotamise mõttekusest, elukorralduse muutumisest palju pikemas perspektiivis. Olgu jutt koolidest, tervishoiust, transpordi- ja turismifirmadest. Kaugtööst sai kiirelt uus normaalsus. Lootus pandeemia-eelse olukorra taastumisele kasvab ja kahaneb nagu kuu taevas.

Kindlust viiruse allajäämisele annab teadmine, et parimad eksperdid üle maailma otsivad lahendusi. Üks neist – haigust ennetav vaktsiin. Keerukast katsetuste protsessist pole ükski vaktsiinikandidaat veel heakskiiduni jõudnud.  Seniks aitavad inimesel peale jääda immuunsüsteemi tugevdamine ja muidugi professionaalide nõuanded nakatumise vältimiseks.

Täna loetuimad
Saarlanna juhib teisel pool maakera autorongi (19)
UUS! Tuntud Saaremaa firma kadus kahe kahtlase pankrotiga areenilt (8)
Vald paneb Varese sadama arendusele pidurit (35)
Helle Kesküla hüppas vetelpäästest kultuuri (3)
Perekondlik
Pensionipõlves loodud ilu
Jõuad veel, Kusti!
Linnakeskus on üks EMLi aastapreemia nominente  (20)
Haiglal vajalik riidekraam koos (2)
Kuidas sünnivad läbimurded? (12)
Prantsuse suursaadik külastab Saaremaad (2)
JUHTKIRI - Mille jaoks jätkub?
Loomade ja lindude koerustükid
Mihklikuised puisniidulilled
Muusikapäeval hing helisema! (3)
Nädala loetavuse top 5
Ärandati buss (9)
Saarlanna juhib teisel pool maakera autorongi (19)
Saaremaa valla koduteenus läheb tasuliseks (28)
Peod ja kogunemised tuleks ära jätta (36)
UUS! Tuntud Saaremaa firma kadus kahe kahtlase pankrotiga areenilt (8)
Kommentaarid
Saarlanna juhib teisel pool maakera autorongi (19)
UUS! Tuntud Saaremaa firma kadus kahe kahtlase pankrotiga areenilt (8)
Vald tänavu maale elama ei kutsu  (4)
Linnakeskus on üks EMLi aastapreemia nominente  (20)
Vald paneb Varese sadama arendusele pidurit (35)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (127)
Ärandati buss (9)
Peod ja kogunemised tuleks ära jätta (36)
Aitame noort ema Karinat! (15)
UUS! Saaremaale lisandus koroonapositiivne  (34)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud