[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 22. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

EKRE Šveitsi juust (32)
Autor: Anu Toots, politoloog, Raul Malmstein, majandusekspert
Kolmapäev, 12. august 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Emmentali ehk aukudega Šveitsi juust on meeldiv: ilus kuldkollane värv, mõnus aroom ja tasakaalustatud maitse. Ja muidugi need huvitavad augud. EKRE on suve harjal pakkunud üldiseks kasutamiseks oma versiooni Šveitsi juustust. Kuigi maitse üle ei vaielda, jääb vägisi mulje, et EKRE müüb tõelise juustu pähe põhiliselt auke.

8. juunil avaldas Tallink Grupp börsiteate, et on sõlminud KredExiga laenulepingu 100 miljoni euro ulatuses, andes tagatiseks viis laeva, mis on samas juba teistele pankadele panditud ja KredEx saab hüpoteegid seada vaid kaugematele järkudele.

Pressiteade kinnitas, et Tallink Grupil ei olnud mingeid lisatagatisi võtta ja kuivõrd valitsus oli juba teinud oma poliitilise otsuse maksumaksja raha igal juhul Tallinki suunata, siis reaalsetest tagatistest ei hoolitud ja ehkki formaalselt tegi laenuotsuse küll KredEx, andis Tallinkile tagamata laenu sisuliselt riik.

Vastuteeneks meediakanal

Üldiselt pole kahtlusi, et kõik helded riigiabi-laenud on seotud mingite vastuteenete või muu meeleheaga, mis kaarega peaksid erakonnale või erakondadele tagasi tulema. Iseasi, kuidas see raha “koju” tuua? Keskerakonna 50 000 euro seiklus on veel kõigil silmade ees, varasematest jamadest rääkimata.

Vaadates kogu seda suurt ponnistust anda Tallinkile raha, maksku mis maksab, kerkib paratamatult küsimus, et kuidas otsustajaid väärikalt tänatakse? Läbi erakonna eelarve on raha suuremas mahus sisse võtta keeruline.

Võimalikule lahendusele viitas Martin Helme oma intervjuus ajakirjanik Kärt Anveldile, lubades tuua telemaastikule EKRE oma Fox News-i. Tegemist pole kindlasti odava projektiga, aga seda ei pea ju rahastama läbi erakonna eelarve.
Samas ei keelaks praegune erakonnaseadus teha näiteks Infortar/Tallink/EKRE meediakanalit. Või kuidas?

Järgmine auk EKRE Šveitsi juustus on rahapesu trahvid, täpsemalt Eesti Finantsinspektsiooni ja teiste riikide järelevalveorganite poolt tehtud trahvid ning Ameerika advokaadibüroo kõrgeprofiililine palkamine rahandusministri Mart Helme poolt. Ministri peamine argument on, et advokaat aitab tuua osa trahviraha Eestisse tagasi, mis korvab kuhjaga büroo palkamise kulud. Raske uskuda.

Ja veel, rahandusministeerium on riigihangete korrektse teostamise üle kontrolli teostav institutsioon, aga tundub, et suures rahapesu vastase võitluse entusiasmis ununes Martin Helmel advokaadibüroo palkamise juures vajadus teha kolme miljoni eurose teenuse ostmiseks riigihange. Ent kes peaks kontrollima kontrollijat? Riigikontroll või prokuratuur?

Danske mainekahju

Martin Helmele meeldib rõhutada, et Eesti on rahapesu skandaalis olnud suur kahjukannataja. Muidugi on. Samas tuleks endalt küsida, mida tegi Eesti riik, et seda mainekahju poleks saanud tekkida?

Finantsinspektsioon on aastast 2001 rõhutanud vajadust rakendada finantssektoris kõrgemaid trahvimäärasid. See põrkus aga justiitsministeeriumi ja seda juhtinud poliitikute (viimased olid enamuses reformipartei ridadest) dogmatismile, et pole õige rakendada sektoraalselt erinevaid trahvimäärasid. Kuni käis Danske-pauk.

Deutsche Bank, kes oli Danske põhiline korrespondentpank ja kelle kontodelt käis läbi ca 160 miljardit USD Danske Eesti kaudu liikunud raha kogusummas üle 200 miljardi USD sai USA-s trahvi 150 miljonit, kuigi patte oli Deutschel rohkemgi (Epsteini kaasus).

Kas Eestil on lootus sellest 150 miljonist midagi endale saada? Enam kui kaheldav, et USA valitsus U.S. Treasury näol oleks valmis meie kurbade silmade eest saatma siiapoole teele rahalaeva ükskõik millise summaga.
Hetkel pole ühtegi viidet selle kohta, et Danske Eesti USA sanktsioonidest mööda hiilis ja lihtsat juriidilist teed suure USA trahvini ei ole.
Suur on pigem tõenäosus, et Danske puhul jääb peamiseks trahviks juba tasutud neli miljardit DEK-i, mille määras Taani finantsjärelevalve.

Siseriiklik šõu

Niisiis, süveneb tunne, et reaalset teed USA suure trahvirahani ei ole ja kogu see trall on vaid šõu siseriiklikuks tarbimiseks. Meenub juba legendiks saanud Savisaare-Mutli-Sarapuu trummilöömine Nõmme staadionil, mida tehti maksumaksja raha eest ja mille kohta on nüüd juba jõustunud ka kohtuotsus. Mille poolest üks teisest erineb, oleks küsimus ERJK-le (erakondade rahastamise järelevalve komisjon).

Martin Helme poolt manatud kuvand Eestist kui Läänemere Šveitsist on muidugi muinasjutuline.

Samas liiga ilus, et seda oleks võimalik reaalses elus teostada. Lisaks on ka Šveitsil oma varjuküljed. Šveits on tuntud oma neutraalsuse poolest. Isegi ÜRO liikmeks sai ta alles 2002. aastal. Kas Eesti puhul oleks siis vaikimisi eeldus Eexit ja NATO asendamine USA otsese sõjalise abiga?

Ei tundu liiga ahvatlev. Eesti on nii väike riik, et unilateraalsuse asendamine bilateraalsusega oleks hukutav.

Majandusarengu kohta pole EKRE-l selget visiooni peale kohaliku ärieliidi otsese eelistamise. 1990ndate alguses tegi Eesti panuse avatusele ja rahvusvahelise kapitali kaasamisele.

See tõi meile edu lätlaste ja leedulaste ees. Lätlased maadlevad siiani Vene ja kohalike oligarhide mõjudega, leedulased liikusid ekreliku rahvusromantilise majandusmudeli raames, mille tulemuseks on aeglasem majanduskasv ning klientilismi paine.

Vene raha ahvatleb

Läänemere Šveitsi narratiivi ajas omal ajal (2011-2012) ka Finance Estonia algatajate rühm. Nii oli nende äriplaanis expressis verbis üsna kesksel kohal soov teenindada suurt Vene raha, anda selle najal hoogu Eesti finantssektorile ja tekitada huvilistele tugevat rahavoogu. EAS palus Finance Estonia rahataotlusele ekspertarvamus kirjutada. See tuli kriitiline, sest raske oli ette kujutada, kuidas suudetakse tõhusalt vahet teha puhtal ja mustal Vene rahal.
Kuna rahandusministeerium soovitas tungivalt Finance Estoniat rahastada, siis EAS muidugi ka raha andis. See juhtum näitab, et soov Vene raha pealt hästi teenida tundus paljudele ahvatlev olevat.

Šveits oma pangasaladuse kiiva hoidmise traditsiooniga sobib tõepoolest hästi siin etaloniks. Eks seetõttu on paljude rikaste ja ilusate raha sinna ka pargitud.
“Money talks” – selline pragmaatiline vaade sobiks EKRE maailmapilti muidugi hästi. Kas mitte see pole üks põhjusi, miks Martin Helme on sügavalt eitav Põhjala narratiivi osas?

Põhjala riigid on maailmas tuntud kui läbipaistva valitsemise ja väga madala korruptsioonitasemega ühiskonnad. Igasugune susserdamine maksumaksja rahadega on taunitav mitte ainult järelevalve, vaid ka avaliku arvamuse poolt.
Rootsi asepeaminister Mona Sahlini rikkus oma poliitilise karjääri totaalselt 90ndate keskpaigas, kui krediitkaardid sassi ajas. Ta maksis küll 50 000 SEK-i tagasi koos 15 000 SEK-ise trahviga ja vabandas avalikult, aga karjäär oli läbi.

Soome hiljutine rahandusminister Katri Kulmuni pidi ministriportfelli käest panama, kui selgus, et tema esinemiskoolitustele oli kulunud üle 50 000 EUR-i. Kulmuni on võtnud pangalaenu, et riigile tekitatud ebamõistlikud kulud korvata. Seda kõike Helme maailmas ei tundu olevat. EKRE kumiiriks on soolo-tegija Donald Trump, mis sest, et ta on alalistes pahandustes maksuameti ja kohtusüsteemiga.

Kokkuvõttes on Martin Helme Šveitsi juust siiski kahtlase maigu ja liiga paljude aukudega, et seda oleks võimalik toetada.

Autorite loal refereeritud blogist Sharpminder. Loe täismahus www.sharpminder.com

Täna loetuimad
Muhus põrkasid kolm autot kokku (15)
Ettevõtjad näevad valla ettekirjutustes kiusu ajamist (28)
Valla sotsiaalosakonna juhataja lahkub töölt (40)
Vald plaanib lähiaastail 15 kilomeetrit kergliiklusteid (5)
Jaan Leivategija: näpuga ei ole kellelegi näidata (8)
Päevakeskuse juurdeehituse rajavad kaks firmat (5)
Vald hakkab maksma Saaremaal alustavale arstile ühekordset toetust (7)
Sotsiaalmaja elaniku pussitajale miinimumkaristus  (1)
Nädala loetavuse top 5
Muhus põrkasid kolm autot kokku (15)
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Tiina Luksist saab Kärla teenuskeskuse juhataja (15)
Kelm tüssas internetis kauplejat (6)
Bussifirma ootab reisijatelt maskide kandmist (23)
Kommentaarid
Parim maaraamatukoguhoidja on Helle Kesküla (10)
Päevakeskuse juurdeehituse rajavad kaks firmat (5)
Valla sotsiaalosakonna juhataja lahkub töölt (40)
Muhus põrkasid kolm autot kokku (15)
Vald plaanib lähiaastail 15 kilomeetrit kergliiklusteid (5)
Jaan Leivategija: näpuga ei ole kellelegi näidata (8)
Ettevõtjad näevad valla ettekirjutustes kiusu ajamist (28)
Vald hakkab maksma Saaremaal alustavale arstile ühekordset toetust (7)
Maris Uussaar: „Varbad on mulle alati meeldinud!” (8)
Maakonna bussiliiklus viiakse üle suvisele sõiduplaanile (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud