[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 29. september 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

Lõhkilöödud pann ja mõraga pada
Autor: Peeter Olesk
Kolmapäev, 05. august 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

„Lõhkilöödud pann“ pärineb muidugi Räpina mehe Hermann Julius Schmalzi (1870−1945) ühest viisistatud luuletusest (1901), ainult et mitte originaalist. Rahvaomaseks saanud redaktsioonis püüavad Miku ja Manni sauna taga väikseid konnapoegi tõepoolest lõhkilöödud panniga, kuigi autoril on selle asemel „ühe poti tükiga“. Välja teeb see tükk siiski sama, mida „mõraga pada“ Oskar Lutsul või „lõhkine küna“ üldiselt: praadimiseks või vedelike hoidmiseks need katkised riistapuud enam ei kõlba.

Näikse paraku, et Eesti poliitikas arvatakse teisiti. Lõhkilöömist on rohkem kui palju – ja ometi tahetakse, et seda oleks veelgi rohkem! Just niisugune tundmus tekkis, kui ma viimasel laupäeval lugesin kolme vastakuti esitatud seisukohta. Need olid 1) suursaadik Harri Tiidole omistatud äratundmine, et ta on palunud EV presidendil kutsuda end Soome Vabariigist tagasi põhjusel, et tal on liiga keeruline esindada meie riiki olukorras, kus EV valitsuse sammud Soome suunal tekitavad peamiselt arusaamatusi; 2) EKRE jätkab oma seda liini, mille lõppsihiks on olla järgmise korralise valitsuse põhiline moodustaja ehk saada riigikogu valimistel kõige rohkem hääli ja 3) erakond Eesti 200 tahab võimalikult kõigile heaolu-Eestit. Kuivõrd on seejuures aga mõeldud sellele, milline on iga äsja loetletud seisukoha poliitiline hind?

Soome manöövrid

Suursaadiku tagasikutsumine ei ole rahvusvahelistes suhetes midagi erakorralist, ehkki on tõsi, et see on märk suhete halvenemisest ükskõik millisel põhjusel. Kahjuks ei ole meil siinpool Soome lahte vähimatki üksikasjalisemat ülevaadet sellest, missugune on tänase päeva Soome välispoliitiline orientatsioon nii erakonniti kui ka julgeoleku- ja majanduspoliitiliselt.

Me ei ole oma Soome-käsitluses jõudnud palju kaugemale kui Kekkose-ajastu keskpaik 1960. aastate lõpul. Tollane Soome manööverdas kolmes suunas, itta ehk Venemaale, Põhja-Ameerikasse ja arengumaadesse, ennekõike Aafrikasse. Kuhu liigub nüüdne Soome? Minu küsimus ei ole retooriline, sest esiteks on kaasaegsel Soomel idas kolm partnerit/konkurenti, nimelt Vene Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik ja Jaapan ning teiseks ei ole Lääne-Euroopa Euroopa Liidu mõttes enam tervik, kuna kaubavahetus Inglismaaga saab jätkuda üksnes kahepoolsete lepete raames, mille suhtes vabakaubandus ei tarvitse sugugi olla universaalseks katuseks või alusmüüriks.

Et Arktika on Soomele lähemal kui Eestile, selle teeb silmaga nähtavaks iga pisutki suurema mõõtkavaga maakaart. Kui lähedal on Soomele aga Hiina kapital, seda kaardi järgi ei ütle, liiati, kui Hiina kaitseb kiivalt oma siseturgu, toetades samas aktiivselt Hiina kapitali ekspansiooni. Muidugi on loogiline arvata, et säärases olukorras pöördub Soome Skandinaaviast kaugemale läände, kuid ükski Soome erakond ei tee seda Eesti või kohaliku EKRE moodi, läbi kõigest ühe poliitilise suuvärgi või ainult ühe ekspordiartikli kaudu.

Selles võtmes on Harri Tiido lahkumine riiklikust diplomaatiast võrdlemisi isiklik käik. Ta ei sunni meie valitsuskoalitsiooni ainumakski välispoliitiliseks initsiatiiviks isegi mitte Euroopa Liidu ulatuses. Kuidas see olekski võimalik, kui me ei oska enam ühestki teisest riigist rääkida temast ja tema inimestest lugupidavalt? Soome igatahes mõtleb rahvusvahelisemalt kui Eesti. Potikild ei ole seesama, mis terve anum!

Mõraga padasid enam kui potte

Et saada riigikogu korralistel valimistel kõige rohkem hääli, selleks on minu arvates vaja mingit niisugust majanduspoliitilist sammu, mille otstarbekusest saaksid aru võimalikult paljud ja üsna kiiresti. Teedeehitus ja rahvusvaheliselt avatud, ent julgeoleku ja töökindluse mõttes hoolega kaitstud kommunikatsioonivõrk mitte et võiks, vaid peab olema üks lahendusi. Praegu kuulub see majandusministeeriumi töömaile ehk on Keskerakonna kureerida.

Kes tahab vastavat veohobust oma vankri ette, peab Keskerakonna mõjukust ses vallas vähendama, kuid Eestis ei leidu nii palju vabu vahendeid, et neid saaks sel, iseenesest äärmiselt kitsal eesmärgil rakendada. Kelle poole pöördub arvestavat omaosalust valdav erasektor esmajärjekorras? Riigi poole! See võib andagi tulemusi, aga näitab siis ühtlasi ka seda, et sotsiaalturumajanduslik mõtlemine koos nõudlikkusega pole põrmugi üksnes kristliku demokraatia tunnus. Pangad võivad passida, riik seda teha ei tohi. Mispärast mitte? Vastus on küllalt selge. Nn Lääs kardab kõige rohkem lõhet riikide ja inimeste vahel ehk sellist ülalpeetava mentaliteeti, mis piirneb tarbimisega ega ole kunagi loov, küll aga väärtusi ümber jagav. Olla Eestis suurim erakond – see eesmärk ei ole minusuguste jaoks samm demokraatia kasuks, kuna see eeldab üsna kategoorilist homogeensust, ole sa siis ise kas suursaadik või erapraksisega füsioterapeut või asendusõpetaja või last aitav vanaisa.

Teiseks üldmõistetavaks ja -vajalikuks majanduspoliitiliseks sammuks peab olema sotsiaalne turvalisus ehk elamine pikema perspektiiviga kui üks päev korraga või ühest skandaalist teise. Sotsiaalse turvalisuse all mõistan ma ennekõike kontrolli all hoitud tööpuudust (aga mitte selle taandamist nullini!), pensionikindlustust ja sotsiaalset hoolekannet, mis võib olla ka ajutine juhul, kui inimese toimetulek taastub.

Mida tähendab „kontrolli all hoitud tööpuudus“? Üleüldiselt seda, et õpetajatöös pole see kunagi olnud väga haruldane, aga… Ma ei kirjuta siinkohal täiendõppest või FIE (näiteks eraõpetaja või nõustaja või taastusravitseja) regulaarsest sissetulekust. Kirjutan sellest, mida tahab maakohas vajalik õpetaja veel rohkem kui palka suurusega 1500 eurot, nimelt korralikku korterit, kodule suhteliselt lähedast lasteaiakohta ja töökindlat internetiühendust. Kuni need asjad on käest ära või õieti pole käsile võetudki, seni on meie erakondadel mõraga padasid kindlasti rohkem kui häid keedupotte.

Ettekirjutuslik veavaba Eesti

Heaolu-Eesti on kas tsentristlik või koguni vasaktsentristlik ühiskondlik seisund, olukord, mis kõige rohkem meeldib tugevale keskklassile, kuna see võimaldab jõukohast tarbimist võimalikult väikese laenukoormusega. Võib öelda ka teisiti: heaoluühiskond lubab saada osa ühiskondlikest hüvedest suhteliselt kiiresti, mõõdupuuks mitte ilmtingimata isiklik auto iga täiskasvanud perekonnaliikme kohta, küll aga oma kodu kas linnaäärse eramuna või ridamaja boksina või võlavaba korterina. Oma õueaiamaa ei ole kohustuslik, ent oma suvila linnakärast kaugemal on soovitav – muidugi tingimusel, et kõik olulisemad teenused on kättesaadavad „siinsamas“, umbkaudu kilomeetri kaugusel.

Lubatagu nüüd küsida, kes või mis peaks säärast heaolu looma? Vaistlikult arvates korralik ja tagasilangematu sissetulek, aktiivne väliskaubandus ja takistusetu töökohavahetus koos vabadusega reisida. Lühidalt öeldes peaks heaolu-Eesti elustandard olema küllalt kõrge. Paarikümne aasta jooksul on see isegi mõeldav, ainult et see nõuab märksa intensiivsemat eraettevõtlust kui Eestis on reaalne.

Mul on klassiõde, kes ealdasa võiks olla juba aastaid pensionär, ent kes siiski töötab ja nimelt osaajalise väikelaste füsioterapeudina idamaise meditsiini vallas. Vormiliselt on ta FIE, sissetuleku järgi on ta iseseisev, ilmavaatelt aga neutraalne, sest teda ei huvita võim. Kui teda poliitiliselt klassifitseerida, siis on ta niisugune liberaalne demokraat, kelle jaoks on „heaolu-Eesti“ liiga ettekirjutuslik. Just selles ettekirjutuslikkuses peitubki minu meelest erakonna Eesti 200 peamine viga, kuna ta lähtub eeldusest, et heaolu-Eesti on ühtlasi ka veavaba-Eesti. Justkui oleks lõhkine küna siin Eestis välistatud! Mujal mitte, meil küll.

Suurteks projektideks peab heaoluühiskond olema pikemat aega väga jõukas. Eesti mõõtkavas on taastuvenergia kahtlemata suur projekt, kuigi vesinikuenergeetika on veelgi suurem. Ja ometi on mõlemad suhteliselt väikesed võrreldes Läänemere puhastamise ja keemiliste elementide hüdrokaevandamisega. Kuni Eesti erakondadel pole selles asjas mingit üldarusaadavat prognoosi, seni on nad kõik kui mitte just isiklike, siis ikkagi väikeste asjade parteid. Vähevõitu!


Täna loetuimad
Joonud sõidukijuhid ja kontode kaaperdamised
Mikk Tuisk: Saaremaa Valsile pidev pealemaksmine ei ole jätkusuutlik
Selgusid Aste parimad hoidised ja küpsetised (1)
Varese sadama arendaja nõuab volikogult viivituse lõpetamist (1)
Väärikate ülikool tuleb tänavu virtuaalsena
Nädala loetavuse top 5
Saarlane tõi Soomest uue koroonajuhtumi (18)
Koroona fännide huvi ralli vastu ei vähenda (8)
Jahimehed hakkavad surnud hülgeid koristama (6)
Mõni sõna tänapäeva ajakirjanduseetikast (8)
Joonud sõidukijuhid ja kontode kaaperdamised
Kommentaarid
Saarlane tõi Soomest uue koroonajuhtumi (18)
Mõni sõna tänapäeva ajakirjanduseetikast (8)
KG staadion sai ametliku avapaugu (6)
Selgusid Aste parimad hoidised ja küpsetised (1)
Varese sadama arendaja nõuab volikogult viivituse lõpetamist (1)
UUS! Tuntud Saaremaa firma kadus kahe kahtlase pankrotiga areenilt (11)
Koroona fännide huvi ralli vastu ei vähenda (8)
Koroona ajal hoogustunud maale minemise jätkumist tuleb toetada  (2)
Vald paneb Varese sadama arendusele pidurit (37)
Järgmise aasta Saarte mängud lükatakse edasi (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud