[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 09. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Kolmandasse sambasse säästmine on väljakutse inimloomusele (5)
Autor: Silver Karolin, Eesti Panga ökonomist
Esmaspäev, 13. juuli 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

USA psühholoogi Walter Mischeli läbi viidud katsed lastega [1], [2] näitasid, et vähem kui kolmandik katsealustest olid nõus ootama tulevikus saadavat kasu ja loobuma selleks kohesest hüvest. Sarnane või isegi reljeefsem tendents paistab silma, kui vaadata, kuidas koguvad Eesti täiskasvanud kolmanda samba fondidesse pensionisääste.

Rahandusministeeriumi andmetel oli 2018. aasta lõpu seisuga vabatahtliku kolmanda sambaga liitunuid pea kaheksa korda vähem kui kohustusliku teise sambaga liitunuid [3] ehk vaid 10% tööealisest elanikkonnast. Eestis ollakse silmatorkavalt loiud vabatahtlikult pensioniks säästes – suuresti eelistatakse tulevikus saadava täiendava kasu (pensioni) asemel kohest kasu (tarbimist).

Ka nende väheste puhul, kes on otsustanud vabatahtlikult kolmanda samba fondidesse investeerida, on märke lühiajalise kasu eelistusest, mis peegeldub soovis saada pärast kolmanda samba fondidesse tehtud sissemakseid võimalikult kiiresti tagasi riigipoolne tulumaksusoodustus.

Viimasel 16 aastal on kolmanda samba pensionifondidesse kogutud raha jagunenud aasta lõikes väga ebaühtlaselt: ebaproportsionaalselt suur osa sissemakseid tehakse detsembrikuus ehk vahetult enne maksuaasta lõppemist. Ajavahemikul 2003–2019 moodustasid detsembris tehtavad netosissemaksed 28% kõigist netosissemaksetest.

Kohese kasu eelistus kriisijärgsel taastumisel

Kuigi kokkuvõttes ei avalda netosissemaksete sedavõrd suur koondumine aasta lõppu väga suurt mõju kogutava vara suurusele võrreldes aasta jooksul ühtlaselt jaotunud kogumisega, on sellise käitumise korral siiski oht, et kui aasta lõpus peaksid pensioniks kogujal tekkima ettenägematud kulutused või majanduslikud raskused, siis võib ta otsustada vähem säästa.

Seetõttu kannatab tema terve konkreetse aasta säästmise maht ja lõppkokkuvõttes ka tulevikus saadava pensioni suurus.

Kui eelmise majanduskriisi alguses kahanesid nii teise kui ka kolmanda samba netosissemaksed suhtena palka peaaegu samal ajal, siis pärast kriisi, kui majandus hakkas taastuma, hakkasid netosissemaksed teise sambasse kasvama märksa varem kui maksed kolmandasse sambasse.

Kui valitsus poleks kohustusliku pensionifondi sissemakseid kriisi ajal peatanud, oleks kohustuslik pensioniks säästmine jätkunud stabiilsemalt ning erinevus vabatahtlikult kolmandasse sambasse kogumisest oleks olnud veelgi suurem. Pärast majanduskriisi kogusid inimesed vabatahtlikult pensioniks märksa tagasihoidlikumal määral ning kontrast kohese ja tulevikus saadava kasu eelistamise vahel süvenes veelgi.

Pensionisüsteemi kaudu säästetakse vähe

Kuigi vabatahtlik kolmandasse sambasse kogumine on lihtne, paindlik ja tulumaksusoodustusega viis raha säästmiseks pensionipõlveks, on lõpuks siiski inimloomus ning käitumuslikud tegurid need, mis mõjutavad, kuidas ja kui palju inimesed sinna raha varuvad.

Senine kogemus kolmanda pensionisambaga näitab, et vabatahtlikult säästavad pensionisüsteemi kaudu vähesed. Nii et teise samba võimaliku vabatahtlikuks muutmise korral võib jääda veelgi suurem hulk inimesi lootma ainult riiklikule pensionile. Vabatahtlikult kogudes ei pruugi aga inimloomusest tulenevalt jätkuda inimestel piisavalt järjepidevust ega enesedistsipliini raha pensioniks säästa. Selle tagajärg on aga märksa väiksem pension.

Sellepärast on kohustuslikul kogumisel võrreldes täielikult vabatahtliku kogumise ees eelis, mis aitab vastu astuda inimloomusest tulenevale tendentsile eelistada kohest kasu tulevikus saadava kasu asemel.

[1] Mischel, W. ja Ebbesen, E. B. (1970). Attention in delay of gratification. Journal of Personality and Social Psychology, 16(2), 329–337.
[2] Mischel, W., Ebbesen, E. B. ja Raskoff Zeiss, A. (1972). Cognitive and attentional mechanisms in delay of gratification. Journal of Personality and Social Psychology, 21(2), 204–218.
[3] Rahandusministeeriumi pensioni statistikaülevaade 2019.

8. juuli 2020, Eesti Panga blogi

Täna loetuimad
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (35)
NATO hävitajad tegid patrulllende  (9)
Ruhnus jäi naine auto alla (9)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (11)
Riigikohus ei võtnud Leedo firma kaebust menetlusse (20)
Perekondlik
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (10)
Noore vaimuliku südant kõnetas Reeküla kogudus
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (3)
Konidest valmis surfilaud (13)
Muhus leiti tükike ajalugu
Inna Ligi tunneb Muhu saart nagu oma viit sõrme (3)
Korilased augustikuu looduses
Lustiline ja sportlik päev Orissaares (3)
Kirikuteated (11)
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (23)
Päevapraadi seitse tundi päevas (23)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (11)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (7)
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (35)
Kommentaarid
Konidest valmis surfilaud (13)
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (35)
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (3)
Ruhnus jäi naine auto alla (9)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (11)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (11)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (26)
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (10)
Kirikuteated (11)
Päevapraadi seitse tundi päevas (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud