[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 09. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Arvamus

Doktriini-Eesti ja vaba Eesti
Autor: Peeter Olesk
Kolmapäev, 08. juuli 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Oskussõnal „doktriin“ on eesti keeles mitu vastet. Minust vanemad inimesed mäletavad veel mõistet „Hallsteini doktriin“, mis Saksa maa Liitvabariigis tähistas selle autori järgi Lääne-Saksamaa välispoliitilist orientatsiooni ja mitte üksikute artiklitena, vaid õpetuse ning tegevusjuhina.

 Kristlik demokraat Walter Hallstein (1901-1982) oli Saksamaa Liitvabariigi välisministeeriumi pikaaegne kantsler, aktiivne eurointegratsiooni ja iseseisva Iisraeli riigi pooldaja, kellele omistatav käsitlus Saksamaast nägi ette Saksa Demokraatliku Vabariigi rahvusvahelise isoleerimise, mis äraseletatult tähendas eitavat suhtumist nn idablokki ning sakslaste esindatust rahvusvahelistes suhetes üksnes liitvabariigi kaudu.

Doktriini autor ei olnud Hallstein ise, selle lõid hoopis teised inimesed, kuid Hallsteini käes olid hoovad doktriini rakendamiseks.

Sillariik ja vabaturumajandus

Mõistes alamal doktriini kui riigi rahvusvahelise poliitilise asendi ja suundumuse määratlemise alust, jään ma Eestis hätta nende aluste autorite nimetamisega, aga vahest ei eksi väga palju, kui arvan, et selliseid doktriine on olnud mitu.
Üks seisnes 1980. aastate lõpul selles, et Eestis ei tohi elada Moskva järgi ja Moskva Kremli moodi. XX sajandi algul nimetas Mulgimaa abjalane, karikaturist ja kirjanik Karl August Hindrey seda mitte rahvusluseks, vaid separatismiks. 1990. aastate algul polnud ei Soome Vabariik ega põhjamaine heaoluühiskond Eestis (enam) mingi üleüldine ideaal, nagu polnud seda ka nn lausliberalism.

Ideaaliks või umbisikuliseks doktriiniks sai sillariik või Põhjamaade Hongkong ja ühele osale poliitikuist/ärimeestest ka vabaturumajandus. Neist on kõige kestvam olnud sillariigi-doktriin, ehkki see eeldab uutmoodi majandussuhteid Venemaa ja Venemaa-taguse Hiinaga, kuna kõige lühinägelikumaks on osutunud kujutlus Põhjamaade Hongkongist Tallinnas.

Mis puutub aga lausliberalismi, siis see sõna võeti kasutusele vaimuvaesusest olukorras, kus omandireform oli alles oma algjärgus ning temast tingitud ühiskondliku kihistumisega ei tegeldud õieti rohkem kui loosungi „riik on halb peremees!“ piires. Seejärel seati päevakorda jõudmine viie rikkaima riigi hulka, justkui see oleks puhtalt raamatupidamislik operatsioon.

Nüüd on siis püstitatud eesmärgiks muutuda Põhjamaade Hongkongist Läänemere Šveitsiks – andmata endale pisutki aru, et Šveitsi ümbritsevad Prantsusmaa, Saksamaa, Liechtenstein, Austria ja Itaalia igaüks omapoolse liigendatusega, Baierimaa koos tema regionaalse isepäisusega, Põhja-Itaalia ühes sealse separatismi ja Prantsuse Alsace, mis pärast Teist maailmasõda on tugevasti prantsustunud, ent tunnustab saksa keelt eriti hariduskeelena.

Eesti naabrid on hoopis teised, kuid mis peaasi, me ei asu ei Euroopa ega Põhja-Euroopa südames ja kui maailma läänepoolkera rahvastele võib Švetsi tutvustada tema endana, siis Eestit tuleb tutvustada Soome lahe ja Soome Vabariigi kaudu. See oleks geograafiline määratlus.

Poliitilise määratluse tingivad välispidiselt naaberriigid, millest Šveitsi suhtes on Prantsusmaa tuumariik ja ÜRO julgeolekunõukogu veto-õigusega suurriik, Saksamaa on osalt okupeeritud ja jääb selleks ka USA ekspeditsioonikorpuse radikaalse vähendamise järel, Austria on kokkuleppeliselt neutraalne ning Põhja-Itaalia separatism ei ole kuskile kadunud.

Seevastu Eesti Vabariigi naabriteks on mandril „ainult“ Vene Föderatsioon ja Läti Vabariik, Läänemere ääres lisaks neile ka Leedu Vabariik, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome (jätan nende riikide ajaloolised maakonnad siin kõrvale). Kui nn suur raha otsib kohta „kus sa saad“, siis vaatab ta Saksamaale ja Venemaale, mitte aga Pärnusse või Sillamäele – kuigi mõlemas linnas on sadamad rahvusvahelised.

Kellad, juust ja pangasaladused

Milles avalduksid Eesti kui Läänemere Šveitsi eelised? Kui selleks on tugev kohalik omavalitsus, siis paberil võib-olla küll, kuid mitte looduses, sest inimkonna sotsiaalantropoloogiline ajalugu kinnitab ikka ja jälle: rahvastiku asustustihedus kasvab sedamööda, kuidas inimesed koonduvad rannikule.

Meri annab alati suurema liikumisvabaduse kui sisemaa. Jah, helveetslastel on kellad, juust ja pangasaladused ning Vatikanis oma kaardivägi, aga nii lähedal Euroopa südamele, kui Šveits asubki, oleks eksitus unustada, et pärast BREXIT-it muutub Euroopas poliitiliste jõudude tasakaal kolmnurga asemel sirgjooneliseks, kusjuures lisanduvad uued tegurid – Saksamaal väga mõjukas islamistlikkus ja Saksamaal-Prantsusmaal sõltuvus Venemaa-poolsest energeetilise ressursi ekspordist.

Vaadelgem sotsiaalmajanduslikke arenguid Šveitsi ümber pisut süvemalt. Saksamaa on olnud väga pikka aega riik sotsiaalse turumajanduse alusel (oli seda äärmuslikus vormis juba enne Teist maailmasõda).

Põhja-Itaalia ei ole kunagi tahtnud subsideerida Itaalia lõunaosa, pigem vastupidi. Prantsusmaa suuremastaabiline majandus põhineb alates XVII sajandist protektsionismil, inglise koloniaalmajandus on olnud muu Euroopa suhtes isolatsionistlik.

Madalmaad on endine koloniaalimpeerium, Taanis on andnud tooni vasakpoolsus. Ükski neist riikidest ei ole tahtnud eksisteerida nagu Ameerika Ühendriigid või Hiina Rahvavabariik või Vabaduse saar nimega Kuuba või Kanada või Austraalia.

Muidugi võib unistamisi oletada, kuidas just Šveits oma rahvusvaheliselt tunnustatud neutraliteediga tasakaalustab ümbruskaudsete riikide erihuve, aga Eesti Vabariik ei tasakaalustaks kunagi Vene Föderatsiooni erihuve ja teiseks ei saa Eesti Vabariik üksinda dikteerida oma erihuve väljaspool Euroopa Liitu ning bilateraalseid suhteid nende riikidega, mis Euroopa Liitu (veel) ei kuulu. Nendest on Eestile kõige tähtsamad Ühendkuningriigid, Kanada, USA, Jaapan ja Hiina meist kaugemal ja Ukraina, Gruusia ja Türgi meile lähemal. Seejuures võivad need suhted olla vägagi dünaamilised – kui mõelda näiteks Kaspia-taguste alade energeetilisele ressursile.

Säästupoliitika paberil

Kõike seda arvestades püstitaksin ma lähemate aastakümnete põhiprobleemi hoopis teisiti kui selle järgi, missugune riik võiks olla Eestile poliitiliseks eeskujuks. Küsiksin nimelt, millisesse vahekorda jäävad muutuvas Euroopas integratiivsed ja regionaalsed asjaolud?

Omalt poolt arvan, et regionaalsed tegurid muutuvad aeglasemalt kui integratiivsed, aga mitte nõnda, nagu oleksid regionaalsed tegurid üle Euroopa ühetaolised, vaid hoopis nii, et regionaalseid tegureid jaotab ümber esmajoones energeetiline ressurss ehk täpsemalt see asjaolu, kui suur osa sellest ressursist tuleb Euroopasse idast ja kui pikaks ajaks kehtib Euroopas energeetiline säästupoliitika.

Jällegi, puhtalt paberi peal võib toda säästupoliitikat käsitleda ka kui gaasipedaali õhtumaise ühiskonna tehnoloogilises arengus, ent ma vaataksin ka siin asjale teisest otsast: et säästupoliitika võib toimida „vabalt“ kui integratiivne tegur alles siis, kui ressurssi jääb üle (nagu ka siis, kui teda tuleb juurde osta), on vaja nii säästu kui ka poliitikat. Kui pole ei üht ega teist, on meil ainult vaesus.

See on probleem, mitte uuema rahvalaulu värsside „Missugused ajad? Millised inimesed need küll on/, kui Narva elab Eesti moodi“ ümbertegemine sõnadele „Meie elame nagu maal sel, kus valitseb meid Wilhelm Tell“.

Täna loetuimad
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (35)
NATO hävitajad tegid patrulllende  (9)
Ruhnus jäi naine auto alla (10)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (11)
Riigikohus ei võtnud Leedo firma kaebust menetlusse (20)
Perekondlik
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (10)
Noore vaimuliku südant kõnetas Reeküla kogudus
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (3)
Konidest valmis surfilaud (13)
Muhus leiti tükike ajalugu
Inna Ligi tunneb Muhu saart nagu oma viit sõrme (3)
Korilased augustikuu looduses
Lustiline ja sportlik päev Orissaares (3)
Kirikuteated (11)
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (23)
Päevapraadi seitse tundi päevas (23)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (11)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (7)
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (35)
Kommentaarid
Ruhnus jäi naine auto alla (10)
Konidest valmis surfilaud (13)
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (35)
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (3)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (11)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (11)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (26)
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (10)
Kirikuteated (11)
Päevapraadi seitse tundi päevas (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud