[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 31. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Arvamus

Kui kõva tuleb Putini uus mandaat? (9)
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Kolmapäev, 01. juuli 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Nagu teada, olid sündmused Venemaal sel aastal sätitud nii, et rahval tulnuks esmalt ehk 22. aprillil anda heakskiit president Putini algatatud muudatustele põhiseaduses ja seejärel pidada Suures isamaasõjas saavutatud võidu 75. aastapäeva pidu võiduparaadi ja „surematu polgu“ marssimisega 9. mail.

Koroonaviirus tegi aga korrektiivid ja esmalt ehk 24. juunil peeti võiduparaad ja järgmisest päevast algas kuni 1. juulini käiv rahvahääletus.

Saab öelda, et paraad ja Putini kõne Punasel väljakul kukkusid mõjukalt välja. Jagus mineviku nostalgiat, ent ka tänased marssijad, eriti naerusuised Katjuušad olid ju kenad, sõjatehnika võimas ja oli ka kümmekond väliskülalist. Õhtul toimus aga võimas saluudi- ja tulepidu.

Putin ise pidas lihtsa kõne Venemaa ja teistele nende kõrval sõdinud rahvastele. See oli jutt julma sõja võitnud sõduritele. Täpsemalt öeldes aga kõne nende mälestuseks, kelle järglased peavad kinnitama muudatused Venemaa põhiseadusesse, eeskätt muidugi Putini tagasivalimise võimaluse, ent ka Kremli ajalootõe ja Venemaa territooriumi igavese püsimise/kestvuse jmt.

Muidugi oli lühikeses kõnes kõik läbi mõeldud ja sõja kolm põhitulemust kõlasid nii: „Suutsime oma maad kaitsta, jätkasime võitlust, vabastasime anastajatest Euroopa riigid, tegime lõpu hirmsale holokausti tragöödiale, päästsime saksa rahva natsismist, tema surmavast ideoloogiast. Mis saanuks maailmast, kui tema kaitsele poleks asunud Punaarmee. Tema sõduritele polnud vaja sõda ega teisi riike.“

Inimarengut pärssiv eksperiment

Muu maailma ärritumine oli paratamatu, sest kui Punaarmee sõduritele polnud tõesti vaja teisi riike, oli neid vaja Nõukogude Liidu juhtkonnale ja kominternile ning nii saigi vabastamisest vallutusretk, kust uued anastajad saadi välja alles 45 aasta pärast. Ida-Euroopale tähendas see kaks inimpõlve kannatusi ja mahajäämust, mida Eesti näite põhjal on lihtne selgitada.

1939.–1940. aastal oli Eesti sotsiaalmajanduslik arengutase võrdne või isegi Soomest ees, ent täna peame jätkuvalt üritama neile järelejõudmist. Põhjus lihtne – nemad olid vabad, meil aga tuli läbi teha inimarengut pärssiv eksperiment. Sestap on ikka solvav küll, kui Putin järjekordselt väidab, et Venemaast lahkulöönuid olla okupatsiooniajal kõvasti aidatud – aidati küll, ent peamises valesti ja valedes valdkondades. Moraalsest ajupesust rääkimata.

Venemaa puhul võib küll tunduda, et rahvahääletuse tulemus on n-ö ette ära otsustatud. Täna see päriselt nii pole ja seis selgelt mitteharjumuspärane. Venemaal on ju pikalt räägitud opositsioonist üksnes seotult teatud üksikisikute (Nemtsov, Kasjanov, Hodorkovski, Kasparov, Navalnõi jt) ja erakondadega (Jabloko). Nagu teada, pole neist kellelgi – neile välismaal osutatud tähelepanust hoolimata – õnnestunud tegusid teha. Peale 2011.– 2012. aasta meeleavalduste.

Sedapuhku tuleb jälgida hoopis Venemaa kommunistliku partei käitumist. Neil on 43 saadikut (450-liikmelises) riigiduumas, kes kõik hääletasid Putini volitusi puudutava paranduse vastu ja jäid kogu paketi hääletamisel erapooletuks, veel 24 saadikut jätsid hoopis hääletamata. Moskva ja Peterburi linnaduumades anti parandustele vastavalt 11 ja neli vastuhäält nn süsteemse opositsiooni poolt.

Föderatsiooninõukogus andis ainsa vastuhääle Burjaatia OMON-i eksjuht Vjatšeslav Marhajev, kolme erapooletuks jäänu hulgas oli Anatoli Sobtšaki lesk Ludmilla Narusova ja kaks kommunisti. Jakuutias aga loobus Mõraan Sulustana pärast vastuhääletamist protestiks koguni saadiku kohast. Põnev seis tekkis samuti Ingusheetias, kus kohalikud hõimupealikud teatasid Moskvale, et kuna viimane lahendas VF põhiseadusele viidates piirivaidluse tšetšeenidega viimaste kasuks ja vastav säte jääb kehtima, siis hõimud boikoteerivad rahvahääletust. 4. juunil teatas Venemaa kompartei juhtkond, et ei pea õigeks rahvahääletuse boikoteerimist (mida propageerib Navalnõi), küll aga loodab, et iga partei liige hääletab vastavalt oma südametunnistusele.

Kohene poliitjärg septembris

Huvitaval kombel oli Kreml veel veebruaris seda meelt, et 60–65%-line osalus rahvahääletusel on normaalne, ent nüüd on hakatud närvitsema. Juhul kui kompartei ja kohapealsete rahvuslaste valitud taktika töötab, võib tekkida seis, kus põhiseaduse paranduste taga on kokkuvõttes vaid napilt pool Venemaa valimisõiguslikust elanikkonnast. See aga on võimule prestiiži küsimus ja nii juurutati käigult uuendus, mis lubab hääletamist kontrollida ja mõjutada. Kuna Venemaa territooriumi eri osad kuuluvad erinevatesse ajavöönditesse, kehtis siiani reegel avaldada kõik valimistulemused korraga. Nüüd aga otsustati avaldada iga subjekti hääletustulemus niipea, kui see on kindlaks tehtud. Praktikas tähendab see seda, et Peterburis ja Kaliningradis hääletama minejad juba teavad, mismoodi hääletas Kaug-Ida ja pool Siberit.

Selge see, et põhiseaduse parandused kiidetakse igal juhul heaks. Samas annavad kõik vastuhääled ja rikutud valimissedelid julgust juurde neile kodanikele, kes 13. septembril toimuval nn ühtsel valimispäeval – valitakse 18 kuberneri ja 11 oblastiduumat pluss viis riigiduuma saadikut – kavatsevad toetada mitte võimupartei Jedinaja Rossija kandidaate. Teisisõnu – praegusel rahvahääletusel on kohene poliitjärg septembris ja juba aasta pärast toimuvad uued riigiduuma valimised.

Täna loetuimad
UUS! Traagilisele liiklusõnnetusele eelnes joomaperiood  (14)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (15)
Vald lükkab uue valgusti soetamise kogukonna kaela (18)
Perekondlik (3)
Juss Lindmäe: teen kõike kire ja põlemisega (3)
Aina Tomson hindab oma tööd ja inimesi
Kihelkonna kapsel sisaldas tornikuuli saamislugu
Valjala alevikku künniseid ei tule (5)
Kahest tervisele kasulikust taimest
Riigigümnaasiumi hoone sai nurgakivi (9)
Otseülekanne Kuressaarest avab näituse
Pseudoprobleemid takistavad riigi põhiseadusliku põhikohustuse täitmist (4)
Naine langes Facebookis libakuulutuse ohvriks (2)
Lõhkumata ühiskonda, kirikut ja üksteist (2)
Kuressaare linnusest valmis pronksist makett
Nädala loetavuse top 5
UUS! Traagilisele liiklusõnnetusele eelnes joomaperiood  (14)
Parkimiskohtade põud sundis elektroonikapoe kesklinnast lahkuma (27)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (15)
Kristlikud matused paganlike kommetega  (6)
Valla sotsiaaltöö peaspetsialistiks saab Karoliina Roomets (16)
Kommentaarid
Vald lükkab uue valgusti soetamise kogukonna kaela (18)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhataja lahkub töölt (15)
Naine langes Facebookis libakuulutuse ohvriks (2)
Riigigümnaasiumi hoone sai nurgakivi (9)
UUS! Traagilisele liiklusõnnetusele eelnes joomaperiood  (14)
Valjala alevikku künniseid ei tule (5)
Põllumeeste niigi nirus konkurentsiolukorras lubatud riigituge ei tule (18)
Saarlaste ja hiidlaste lemmikauto on Škoda  (13)
JUHTKIRI - Kobame pimeduses (2)
Valla sotsiaaltöö peaspetsialistiks saab Karoliina Roomets (16)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud