[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 08. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Sajand Eesti esimese põhiseaduse sünnist
Autor: Jaak Juske, riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige
Kolmapäev, 03. juuni 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

15. juunil saab 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest Asutava Kogu poolt. Jüripäeval 1919. aastal kogunenud 120-liikmelise Asutava Kogu peamine ülesanne oli noorele Eesti riigile tema esimese põhiseaduse koostamine.

Kahe toonase mõjuka vasakpoolse partei – sotsiaaldemokraatide ja tööerakonna juhtimisel võeti see mahukas töö ette.

Juba 4. juunil 1919 võeti vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. See oli sisuliselt esimene Eesti põhiseadus. Samal ajal jätkus aga Asutava Kogu komisjonis tuline arutelu päris põhiseaduse teksti üle. Väga suuri vaidlusi tekitas presidendi institutsiooni küsimus.

Parempoolsed erakonnad panid juba lootusi Asutava Kogu laialiminemisele ning uue Riigikogu koosseisu kokkutulemisele, aga seda siiski ei juhtunud. Lõpuks üritas presidendi ideed veel uuesti tõstatada kristlik rahvaerakondlane Jaan Lattik, kes enda sõnul tuletas Asutavale Kogule meelde muinas-Eesti tavasid, kus valitud vanematele usaldati tähtsate küsimuste lahendamine. Seegi retoorika ei andnud aga mingit tulemust.

Peaministrist sai riigivanem

Küll aga meeldis saadikutele Nikolai Kanni idee kasutada traditsioonilise peaministri nimetuse asemel terminit „riigivanem". Asutav Kogu kiitis vastava komisjoni loodud põhiseaduse heaks 15. juunil 1920. aastal ning see jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhiseaduse sissejuhatuses deklareeriti, et „Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes", loetleti üles riigi koosseisu kuuluvad alad ja ulatuslikud demokraatlikud kodanikuõigused.

Põhiseadus andis parlamendile suure võimutäiuse, nägi ette riigipea puudumist ning rahva suurt osalemisvõimalust poliitilistes protsessides. Erinevate sotsiaalsete kihtide huvide rahuldamiseks garanteeris riik ühelt poolt võõrandamatu õiguse eraomandile, teisalt aga kindlustas streigivabaduse.

Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline sajaliikmeline parlament, mis sai pärast mõningaid vaidlusi nimeks Riigikogu (kaaluti ka nimesid Riigikoda, Maakoda, Riigivolikogu jt). Selle korralised valimised pidid toimuma iga kolme aasta tagant. Täidesaatvat võimu teostav Vabariigi Valitsus oli parlamendist suuresti sõltuv – Riigikogu nimetas selle ametisse ning see kandis viimase ees vastutust. Juhul kui parlament avaldas valitsusele umbusaldust, pidi see tagasi astuma. Valitsus koosnes ministritest ja riigivanemast. Viimase õigused olid valitsusjuhi omadest veidi laiemad ning ta täitis ka mõningaid riigipea funktsioone.

Võimu teostamise mehhanismid

Põhiseadus andis rahvale võimu teostamiseks neli mehhanismi. Kõige tavapärasem neist oli valimisõigus: võimalus otsustada parlamendi koosseisu üle korralistel valimistel. Teiseks kuulus rahvale õigus teostada vahetut kontrolli parlamendi tegevuse üle ja selle koosseisu erakorraliste valimiste ajal ümber kujundada. Kolmandaks oli võimalus teha rahvaalgatuse käigus ettepanekuid olemasolevate seaduste muutmiseks või tühistamiseks ning uute seaduste kehtestamiseks. Ning lõpuks võisid vähemalt 10 000 hääleõiguslikku kodanikku taotleda mõne seaduseelnõu või muu küsimuse panekut rahvahääletusele, mille otsus pidi olema parlamendi jaoks siduv.

Oluline on seegi, et põhiseadus tagas kohalikele vähemusrahvustele kultuurautonoomia õiguse, mis oli toonases maailmas väga uus asi. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti esimene põhiseadus oli kantud uutest demokraatia tuultest, käies paljuski oma ajast ees. Tööerakondlane Lui Oleks ütles põhiseaduse eelnõu arutelul peetud kõnes 28. mail 1920: „Riigivalitsus oleks nagu kohustatud rahva hea käekäigu eest paremini hoolitsema, kui teeks seda rahvas ise.

Meie põhiseadus sarnast seisukohta ei tunnista. Meie riik on rahva enese loodud, rahvas ise on näidanud, et tema ise asju ajada võib ja suudab. Sellelt seisukohalt on siis meie põhiseadus välja läinud ja seda seisukohta ka järjekindlalt kinni pidada.“ Artikli koostamisel on kasutatud: Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu, 2005 Jüri Ant. Eesti 1920. Iseseisvuse esimene rahuaasta. Tallinn, 1990.


Täna loetuimad
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (5)
Klassivennad pääsesid korraga lavakunstikooli
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (4)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (1)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (1)
Ühest rikkalikust saagist (2)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (2)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (1)
JUHTKIRI - Kui grimmi lõhn on kauneim
Cosmoskva on tagasi!
Doktriini-Eesti ja vaba Eesti
Nädala loetavuse top 5
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (38)
Mälestades vend Haljandit (4)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (18)
JUHTKIRI - Uus liiklusreaalsus (13)
Kommentaarid
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (38)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (1)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (2)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (1)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (1)
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (4)
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (5)
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Mälestades vend Haljandit (4)
Purjus mees sülitas politseinike suunas (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud