[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 08. juuli 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Arvamus

Eestis nii Huawei kui Kremli mehed
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Esmaspäev, 25. mai 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Möödunud teisipäeval arutati riigikogus Eesti välispoliitika arengukava aastani 2030. See oli tõesti ajalooline ettevõtmine, sest oma välispoliitilise kontseptsiooni koostamine oli päevakorras 1990–1999, ent ei sündinud kohe kuidagi ja lahenes ühel hetkel sääraselt, et otsustati lähtuda Euroopa Liidu ja NATO vastavatest dokumentidest.

Arengukava tänane sünd väärib kiitust, sest seekordne üleilmne kriis puudutas majanduse-rahanduse asemel esimest korda selgelt inimelusid. Kui ilmnes, et Euroopa Liidu ühishange maskide tellimiseks Hiinast muutus farsiks, hakkas iga riik end ise päästma. Tehes teiste suhtes vaid solidaarsuse žeste – ka maskide osas.

Kuna pandeemia alles möllab ja rahvusvaheline suhtlus on sassis, siis olnuks loogiline oodata teatud selgust enne arengukava kinnitamist. Paraku oli riigikogu töö aluseks olev Exceli tabel karm. Kui oli otsustatud kava kinnitada, siis seda ka tehti, et öelda – väike Eesti on oma välispoliitiliste väljaütlemiste kehtivuses järgmiseks kümneks aastaks nii kindel, et tegi seda esimesena pandeemiat üle elavas ja parasjagu nõutus maailmas.

Tuleb olla pildil

Mõistagi on pisikese Eesti ütlemiste kaal suures poliitikas olematu, ent kuna Eesti kuulub ÜRO julgeolekunõukogusse, siis tuleb olla pildil ja see ka saavutati. Ehkki midagi üllatavalt uut riigikogu kõnepuldist ei kõlanud. Suhtumine maailmapoliitika kolme vaala näeb välisminister Urmas Reinsalu sõnutsi välja nii: „läbiv eesmärk on kõikehõlmav ja süvendatud koostöö Ameerika Ühendriikidega“, vaja on „mõjutada Venemaad loobuma oma agressiivsest poliitikast“ ja „meie välispoliitikat mõjutavad suhted Hiinaga“.

Neist esimene saab vaat et igapäevast praktilist kinnitust (kas või ühinemine usuvabaduse alliansiga), teine tähendab kõikvõimalike avalduste tegemist ja samas ka vaikimist (ka kõnealuse arutelu käigus ei kõlanud ühtegi Venemaa-teemalist küsimust). Hiina suhtes konstateeritud „tarkuse“ taga aga on viimase aja suurim ja praktiline muutus Eesti välispoliitikas, mida lahati nii riigikogu tribüünil kui ka meedias ning mis on olnud kuum teema ajakirjanduses veebruarikuust saati.

Tuletaks meelde, et siis sisenesid Toompea lossi ja Stenbocki majja endised ministrid Marko Pomerants ja Janek Mäggi ning seda koos Hiina kontserni Huawei esindajatega. Probleemiks aga see, et eeskätt Ameerika Ühendriigid ei soovi antud kompanii toodete laskmist oma ja Euroopa turule, kuna seda saavat kasutada luuramiseks.

Huawei partei

Mööngem – esimest korda ajaloos esinesid Eesti eksministrid (nende pundiga liitus ka kolmas eksminister Andres Anvelt) kolmanda riigi huvide vahendajate rollis ehk toimisid lobbina, nagu selle kohta öeldakse. Kiirustaksin neid tituleerima ka Hiina parteiks ja seda 18. sajandi Rootsi eeskujul, millest olen piisavalt kirjutanud. Seal toimisid toona avalikult Prantsuse partei ja Moskoovia oma, kusjuures esimesed kandsid kübaraid ja teised karvamütse. Elik – kõik oli kõigile selge.

Eesti Vabariigis, kus ühel opositsiooniparteil (nüüd võimu-) oli aastaid koostööleping Venemaa võimuparteiga ja kus kas või Ukraina-teemalistel hääletustel osa saadikutest kas hääletab vastu või loobub hääletamisest, on siiani välditud kedagi ametlikult Vene-parteiks kuulutamast. Nüüd siis saime vähemalt Huawei-partei.

Edasi läks nii, et kaitsepolitsei aastaraamat hoiatas selle eest, et Hiina otsib endale mõjuisikuid Eestis ehk oligi läinud nii, nagu tõdeti. Läks veel nädalaid ja siis hakkasid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse mehed (S. Sakkov, K. Stoicescu) ja europarlamendi saadik, endine välisminister Urmas Paet tegema selgeks, et Eestil tuleks otsesuhtlus Hiinaga lõpetada ja rääkida n-ö üheskoos Euroopa Liiduga. Paet aga soovitab Taivani otsetoetamist. Elik – tekkinud on seis, kus meie erakondade välispoliitikad juba selgelt eristuvad üksteisest.

EL topeltpoliitika

Põhimõtteliselt pole see halb ja samas on ka platvorm, mille sisu mõistmine aitaks kõigil vaieldes ühisosa leida. Jutt on Hiina algatusel loodud koostöövormist Ida-Euroopa ja Balkani riikidega (17+1), mis toimib eraldi Hiina – Euroopa Liidu koostööst.

Uus formaat sündis aastal 2012 ehk pärast seda, kui Lääne-Euroopa suurriigid vaatasid pealt Venemaa agressiooni Gruusias, sest ehitasid samal ajal koos Moskvaga gaasitrassi Nord Stream 1. Aastal 2013 ehk just siis, kui Ukraina tuliseks läks, alustati Nord Stream 2 ehitamist. Kuna EL ladvik ajas selgelt topeltpoliitikat, millega Ida-Euroopa riigid ei saanud rahul olla ja Brüssel oli hüljanud ka Balkani riigid, siis Hiina tuli lihtsalt kohale ja pakkus Ida-Euroopale ja Balkanile täiendavaid koostöövõimalusi. Ehk Hiina tulekut soosis Brüsseli ladviku vale poliitika tagajärjega.

Eesti opositsioonil on mõistagi kerge kuulutada, et tuleme 17+1-st ära. Tülliminek superriigiga on mõeldamatu ehk see, mis on jõukohane Trumpile, pole mõeldav ja tark ühelegi Eesti valitsusele. Pigem tuleks Hiina kohaletulekut Ida-Euroopas võtta kui täiendavat võimalust ja kui vastukaalu Venemaa katsetele oma mõju seal laiendada. Pealgi kostab sassiaetud rahvusvahelises suhtluses hetkel selgelt vaid üks jutt – kõik suurriigid räägivad taas oma mõjupiirkondadest.

Kui nii, siis tuleb sama teha ka väiksematel riikidel ja saab vaid tervitada, et praegune Eesti valitsus orienteerub selgelt kogu Ida-Euroopa regionaalsele koostööle. Kuna Hiina on ka sellest huvitatud, pole põhjust teda vältida. Küll aga kogu aeg kontrollida, nagu Ronald Reagan omal ajal ütles.


Täna loetuimad
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (5)
Klassivennad pääsesid korraga lavakunstikooli
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (5)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (1)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (5)
Ühest rikkalikust saagist (2)
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (6)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (2)
JUHTKIRI - Kui grimmi lõhn on kauneim
Cosmoskva on tagasi!
Doktriini-Eesti ja vaba Eesti
Nädala loetavuse top 5
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (39)
Mälestades vend Haljandit (4)
Uudo Sepp teeb esimesi samme maaklerina (18)
JUHTKIRI - Uus liiklusreaalsus (13)
Kommentaarid
Valla majandus- ja haldusosakonna juhatajaks valiti Olari Vainokivi (6)
Tiitel Lääne-Eesti parim toiduaine tuli Saaremaale (5)
Liikluse sulgemine kesklinnas võidakse ümber vaadata (39)
Orissaare postkontor on tänasest taas avatud (5)
Velomatkal avastatakse tundmatuid külasid (2)
Kessus katsetatakse uudset digilahendust (1)
Salmekad soovivad jalakäijate silla likvideerimist (5)
Auto põrutas Tallinna tänaval läbi aia  (19)
Mälestades vend Haljandit (4)
Purjus mees sülitas politseinike suunas (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud