[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 02. detsember 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Ametialane ebakompetentsus piiras epideemiatõrje tõhusust (1)
Autor: Jaak Uibu, meditsiinidoktor
Kolmapäev, 06. mai 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Mingem ajas tagasi üheksakümnendatesse, mil häälestasin end arstiteaduse ja tervishoiu põhivaldkondade parendamisele. Kogu tervishoiu jagasin kaheks – rahvaterviseks ja kliiniliseks praktikaks. Tänases teadmises asendaksin kliinilise praktika suupärasema ravimeditsiiniga.

Soostusin toona sellega, et tervishoid hõlmab nii hügieenilist kui ravimeditsiini, kuna arusaam oli nõukogulikus igapäevaelus sügavalt juurdunud. Rahvatervise jagasin tervisedenduseks, tervisekaitseks ja ennetuseks. Tervishoius käsitleti sel ajal professionaalidena veel arste, niisiis arstide ettevalmistus ja nende erialad pidid katma kõiki põhivaldkondi.

Vaidlesime kolleegide ja ametnikega palju, lõpuks nõustusid erinevad komisjonid, sotsiaalministeerium ja riigikogu eelkirjeldatud mõtteviisiga, tehes omapoolseid muudatusi seaduse tekstides. Suurim võit oli, et riigikogu võttis kasutusele termini „rahvatervis“. Lühike ja sisukas termin, mida soovitas prof Mauri Isokoski soome „kansanterveys“ eeskujul. Paraku pidas see mõtteviis vastu 5–6 aastat, pärast seda murdis sotsiaalminister Eiki Nestor terminil „rahvatervis“ kaela, kõrvaldades tervisekaitsearstid arstlike erialade nimekirjast, kuna ei tajunud mittemeedikuna oma teo tagajärgi, nagu ka tema nõuandjad ilmselt ei tunnetanud tervisekaitse kui süsteemi vajalikkust.

Siitpeale tuleb rääkida tervisekaitseteenistuse likvideerimisest Eestis. Aastal 2000 alustati Tartu ülikoolis küll rahvatervishoiu magistriõppega (esimestel aastatel tervisekaitse eriala), kuid see ei toimunud enam arstiõppe alusel. Sotsiaalministeeriumi tookordset likvidaatorlust tuleks kvalifitseerida absoluutse asjatundmatuse või ametiseisundi kuritarvitamisena, sest professionaalsetest epidemioloogidest loobumisega kõrvaldati üks oluline tõke tulevaste epideemiate teel.

Ametiseisundi kuritarvitamine

Pärast seda fataalset sammu ilmus oma initsiatiiviga areenile justiitsminister Rein Lang, kes andis 2006. aasta suve hakul riigikogule üle „Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 931 SE“. Selle seletuskirjas on: „Kõige olulisemad muudatused eelnõus seisnevad kahe ametialase kuriteo üldkoosseisu, s.o ametiseisundi kuritarvitamine (KarS § 289) ning ametialane lohakus (KarS § 290), kehtetuks tunnistamises. Eelnõuga tehakse ettepanek asendada üldkoosseisud konkreetsete erikoosseisudega varavastaste, ametialaste, õigusemõistmisevastaste ja majandusalaste süütegude peatükkides. Nende koosseisude puhul on nii teoorias kui praktikas juhitud tähelepanu vastuolule põhiseaduses sisalduvate määratletuse ja õigusselguse põhimõtetega. Eesmärk saavutatakse nii olemasolevate süüteokoosseisude muutmise ja täiendamise kui ka täiesti uute koosseisude lisamise teel.“

Muudatus tundus olevat õige ning õilis ja igati põhiseadusega kooskõlas. Kuid kas ikka oli? Lihtsustame seletuskirja teksti: üldkoosseis pihustatakse ca kaheksaks erikoosseisuks ja üldkoosseisu üldpreventiivne mõte lahustub – see muudetakse kehtetuks, st visatakse lihtsalt mittevajaliku prahina minema. Seega tekitati õiguslik ametnike vastutust välistav seadusemuudatus õigussüsteemi teadlikult ja tahtlikult ametnike endi poolt nende endi naha päästmiseks. Alles jäi hägune poliitiline vastutus ja seegi pole enam seaduses kirjas.

Mida see seadusemuudatus laiemalt kaasa tõi? Kõigepealt naeruvääristas austatud õiguskantslerit Allar Jõksi, kes aastal 2005 pakkus rahvale välja loetelu, millistel juhtudel võiks pöörduda õiguskantsleri poole. Nimekirjas oli ka ametialane lohakus, mis kadus 2007. aasta algul karistusseadustiku uuendamisel. Naeruvääristas kohtuid. Kui justiitsministeeriumi enda statistikas oli ametialase lohakuse kriminaalasju kohtutes aastate kaupa: 2003 – 16; 2004 – 27; 2005 – 25; 2006 – 15; 2007 – 4 juhtu, kadudes seejärel seadusest üldse, mistõttu hääbus võimalus meie õiguspraktikas ametnikke kuritegeliku lohakuse-hooletuse korral kriminaalvastutusele võtta. Valitsemissüsteemi roiskumine

Siinkohal vilunud juristi hinnang: „Karistusseadustikust § 289 ja 290 väljavõtmine on sisuliselt põhistamata ehk tegemist on otsese justiitsministeeriumi ametnike poolse ametiseisundi kuritarvitamisega tagamaks olukorda, kus ametnik pärast seaduse tühistamist teeb mida tahab, tõsi küll, väikeste piirangutega teistes karistusseadustiku §-des. Siit saab alguse kogu riigivalitsemissüsteemi roiskumine, mis lõppude lõpuks võib viia terve riigi ja ühiskonna kui mitte varalise, siis moraalse pankrotini.“

Venemaa kriminaalkoodeksis on mõiste, mis vastab meie kunagisele paragrahv 290-le, nimelt „halatnost“. Ilmneb, et vene mõisnikud ja ametnikud kasutasid koduses riietuses halatte, mis ühtlasi sümboliseeris mugavat ja laiska eluviisi. XIX sajandi neljakümnendatel aastatel lisandus kirjanike kaasabil omadussõnalisele „halatnõi“ negatiivne tähendusvarjund „kui hooletu, lohakas ja hoolimatu suhtumine oma töösse ja teenistusse“.

Selle mõiste semantilises evolutsioonis on tähtis roll Nikolai Gogolil, kes andis sõnale iroonilise varjundi, mis seondub koduse rahu ja laiskusega. Nii sai mugavast ja süütust koduse ihukatte kandmisest õigustermin „halatnost“, mis eestikeelses tõlkes tähendab „lohakus, hoolimatus, ükskõiksus, käegalöömine, minnalaskmine“, ja selle sisu avas vastav kriminaalkoodeksi paragrahv.

Lohakus on inimese halvem külg, mis teda kõikjal saadab ning reeglina avaldub tegevusetuses. Naiivne on loota, et selle sõna kõrvaldamine seaduskeelest lohakust vähendab. Lohakus on taunitav, aga ta taastab end ikka ja jälle nagu paeluss. Andes lootust helgemale tulevikule, on seadusandja siiski püüdnud lohakust ametiisikutel ohjata ametnike distsiplinaarvastutuse kehtestamisega, samuti mõne erikoosseisu kehtestamisega karistusseadustikus.

Juhtivtöötajate võhiklus

Luuletuses “Vaimsuse hoidmine elukohustusena” kirjutab Hando Runnel: “Mustus on isetekkeline, puhtust peame looma alatasa. Puhtuse loomist meis enestes, eriti meie hinges, nimetame vaimsuse hoidmiseks. Maailm on must, aga me kõik, me oleme sündinud puhtusse.” Nii kergelt seda puhtust ei loo ega hoia, kui ametialase lohakuse mõiste käibelt maha võtame. Paragrahvi 290, mis tuleks võimalikult ruttu ennistada, kõrvaldamist tuleb hinnata ametiseisundi kuritarvitamisena.

Tuleme nüüd koroonaepideemia juurde. Häda hõikas tulles, aga seda ei kuulatud ega kuuldud, kuna Eestis oli hävitatud nakkushaiguste ennetuse ja tervisekaitse eest vastutav teenistus. Õieti ei pannud keegi selle vaikset likvideerimist tähele, sest olemasolevad spetsialistid hajutati ametite vahel

Täpselt sama loogikaga pihustati ametialane lohakus teiste paragrahvide vahele. Üks järeleandmine toob kaasa teise – tervisekaitsearstide väljaarvamisega arstlike erialade nimekirjast kaasnes see, et neid ei valmistatud enam ette Tartu ülikoolis arstiõppe alusel ning spetsialistid ei saanud teadmisi inimorganismist, mida epidemioloogilise protsessi mõistmine eeldab.

Ei maksa arvata, et tugev epidemioloog kasvab isetekkeliselt nagu umbrohi põllul. Selleks, et saada mastimändi, peab olema mets. Ka väljaõppest ei piisa, vaja on kogemust, mis kujuneb aastatepikkuses kutsetöös. Sellestki jääb väheseks, kuna üksiku meediku-spetsialisti arvamus võidakse suruda ametnike poolt otsustusprotsessis tahaplaanile. Vaja on arstiteadusele kui kunstile anda riiklikus hierarhias vastav positsioon. Seda kõike on vaja kavandada täna, sest uued epideemiad on, paraku, reaalsus, mis meid ees võib oodata.

Terviseameti juhtivtöötajate võhiklus viitab avaliku teenistuse tippjuhtide valimiskomisjoni võhiklikele otsustele, kust kõik alguse saab. Tippjuhtide valimiskomisjoni koosseisu määrab aga vabariigi valitsus. Vaat, kuhu välja jõudsime!

Kokkuvõttes: praegune valitsus näeb vaeva võitluses koroonaepideemiaga, paraku endiste valitsuskoosseisude fataalsete vigade tõttu, mis tulid ilmsiks nüüd, kriisisituatsioonis. Kodanike ja juristide kohus on aidata valitsust uute vigade ennetamisel.


Täna loetuimad
Andres Tinno soovib reklaamimaksu kogumise lõpetamist (8)
Riigikogu eraldab Saare maakonnale katuseraha (15)
Pildikesi Mustjala kihelkonnast
Thule Kino pääses Europa Cinemas võrgustikku (7)
Keskerakondlased soovivad looduskaitseseaduse muutmist (1)
JUHTKIRI - Kus põrsas, kus pörsas (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (7)
Poliitika avakäikude aeg
Aasta parim mahejook on Õun Drinksi rabarberi-kuuse jook (11)
Ouman loob eeldusi konkurentsis püsimiseks ja valgustab noori (3)
Nädala loetavuse top 5
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (10)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (15)
Lisandus üks nakatunu (8)
Maailma popkultuuri pärl Kuressaares müügil (7)
Viis roolijoodikut ja kuus metsaloomale otsasõitu (2)
Kommentaarid
Aasta parim mahejook on Õun Drinksi rabarberi-kuuse jook (11)
Ouman loob eeldusi konkurentsis püsimiseks ja valgustab noori (3)
Lugeja küsib, jurist vastab (7)
Keskerakondlased soovivad looduskaitseseaduse muutmist (1)
Riigikogu eraldab Saare maakonnale katuseraha (15)
Thule Kino pääses Europa Cinemas võrgustikku (7)
Imre Sooäär pääses asendusliikmena Riigikokku (21)
Maakonna bussiliiklus viiakse üle suvisele sõiduplaanile (7)
Andres Tinno soovib reklaamimaksu kogumise lõpetamist (8)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud