[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 28. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Arvamus

Hommik on õhtust targem (8)
Autor: Jaanis Prii
Kolmapäev, 08. aprill 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Keegi ei mäleta täpselt, millal me uinusime. Isegi selle une laad on meile mõistetamatu. See on tükati nagu pooluni, milles suikudes kostavad vahel kõrvu reaalse maailma hääled, lõhnad ja muud tajud.

Mõni meist on vahepeal üsna ärkvel ja jutustab oma kaemust päris maailmast. Need läbi une sõnumid päris maailmast ei ole väga head ja parem on edasi magada. Unenäod on märksa meeldivamad – puhkus palmisaarel, niisama mugav äraolemine – ja kui selles amneesias põrkumegi kokku ebamugavustega, siis saab neid lihtsalt ignoreerida.

See unenägu oli veel kuu aega tagasi reaalne elu. Või oli reaalne elu unenägu. Need kõik on nagu läbisegi, sest meie ümber on nii palju hoomamatut, unenäosarnast.

Ärkamise hommikul

Siis tuli kuri koroonaviirus ja äratas meid, unesegaseid, praegu veel uneilma ja pärisilma vahel vaakuvaid, pohmellijärgse hommiku inimesi. Ärganuna ei ole me veel võimelised kõike adekvaatselt tajuma ja sellekohaselt tegutsema.

Suudame keskenduda esmalt väiksematele ülesannetele. Esimene on haigusega võitlemine. See toimub instinktiivselt, sest tuleb esile liigi alalhoiuinstinkt. See on automaatne tegevus, nagu hommikune hammaste pesu.

Teine samm on lonks vett, et oleks kergem. Sellega laskusime vajaduste püramiidis sammu allapoole. Riik peab pakkuma tuge ja lohutust neile, kes tööst ilma on jäänud, kellel on juba või üsna pea raskusi toimetulekuga. Olgu üksikisiku või firma tasandil.

Aga see on praegu alles siiski unesegasus. Tund-tunnilt virgume ja hakkame toimetama. Hapra tasakaalu reaalsus jõuab impulsside haaval ajusse. Pilt selgineb ja liigume igapäevaste toimetuste juurde.

Päevaplaan

Ka kõige optimistlikumate stsenaariumite järgi kestab kriis kaua ja sunnib meid paljusid asju ümber hindama. Sellest viimasest aga natuke hiljem.

Riigil on kasvamas ainult kulutused. Sissetulekud aga kahanevad nagu kevadine lumi. Nüüd oleme siis laskunud isegi opositsiooni heakskiidul sellesse, millest varem oleme paaniliselt hoidunud – laenamine igapäevaste ja jooksvate kulutuste katteks.

Seda võib heaks kiita kui paratamatust. Mida ei saa aga heaks kiita, on aeglane ärkamine. Hambapesu, klaas vett, hommikukohv… Kui vaenlane laagrit ründab, siis peab äratama end pange külma veega – pea peab saama selgeks ja hommik peab olema targem.

Olen nõus, et hommikul, esmalt ja hädaolukorras tuleb seda teha, aga päeva jooksul peab asjad ümber vaatama. Juba täna, sest homme on seda teha valusam. Tuleb harjuda mõttega, et riik peab end mitte koomale, vaid kokku tõmbama. Kui suur osa erasektori töötajatest on puhkusel, palgata puhkusel või sootuks tööta, siis ei ole mõeldav, et avalik sektor saaks jätkata endiselt. Seni veninud ja vindunud riigireform mängib end kätte, aga hoopis teisiti, kui unes arvasime.

Lõunalauas kõik koos

Füüsiliselt me lõunalauas praegu kokku ei saa, mentaalselt aga küll. Peame suutma seal ühiskonnana üksteisele otsa vaadata. See tähendab solidaarsust ja kogukondlikkust.

Ma ei näe võimalust, et kogu käesolev kriis lahendada pelgalt laenuraha arvelt. Seda enam, et see ei ole õiglane. Koroonakriisis ei ole süüdi ei bussijuht, poemüüja, õpetaja ega omavalitsuse või riigiametnik. Me ei saa luua olukorda, kus ühed saavad valusalt pihta, riigisektor aga jätkab samal moel.

Seepärast tuleb ka avaliku sektori palgakulu kärpida, nagu seda tehti 2008. aastal. Mitte vähem, kui erasektor seda praegu teeb. Juba solidaarsusest peaks see kärbe olema kuni 30%. Õigluse olemasolu on stabiilsuse alustugi.

Õiglus selles mõttes, et hinnata tuleb nii algpositsiooni kui ka panust. Algpositsiooni selles mõttes, et miinimumpalka kärpida ei saa. Meditsiinitöötajatest peab kärbe arusaadavalt mööda minema või hoopis nende tasu kasvatama. Koduõppega maadlevad õpetajad peaksid saama pihta vähem kui ametnikud, kes praegugi veel hauvad plaane ja regulatsioone, kuidas jagada ümber olematut raha. Mõistan väga hästi seda loogikat, mida valitsus silmas peab. Tarbimist tuleb üleval hoida. On see ju majanduse vereringe. Seda vereringet võib ju laenude varal hoida, aga niikuinii on majanduse veri vaesem ja süda pumpab aeglasemalt. Tegelikult ju majandus reguleerib end ka ise. Kui ringe kiirus taastub, siis on olukord juba parem. Kriisiajal niikuinii hinnad langevad. See leevendab veidi ka kärpeid. Me ei peaks rahaga taastama tarbimispidu, vaid suunama riigi ja ka inimesed keskkonnasäästliku investeerimise rööpale.

Punase kuke äratus

Juba räägitakse, et kui viirus taandub, taastub majandus kiiresti ja teeb tasa kõik vahepeal kaotatu.

Tasub olla valvas. Hiljuti käis läbi uudis, et tänu koroonaviirusele on õhusaaste vähenemisega hoitud inimelusid rohkem, kui on viiruse läbi hukkunuid.

Viirus oli punane kukk, mis meid täna hommikul äratas ja meelde tuletas, et inimkond ei ole kõikvõimas. Äratuseks oli see isegi leebe ja ehk ka piisavalt varajane.

Koroona õpetas, et me oleme unes. Ka siin rääkisid teadlased, mis juhtuma hakkab, aga meie unekurdid kõrvad ei kuulanud.

Väikest viirust me näeme, suurt „elevanti” aga ei taha näha. Täna võitleme viirusega, homme oluliste kliimakriisi tagajärgedega. Üks on loodetavasti lühiajaline sõda, teine pikaajaline.

Homme on taas päev

Loodame, et tänase päeva lõpuks, olgu selleks maikuu, kesksuvi või suve lõpp, oleme viiruse ohjesse saanud. See aga ei tähenda, et võime taas suikuda unustuse unne.

Pean õigeks, et laenu võib võtta ja peab võtma. Seda tuleb võtta mitte kasvamiseks, et teedel saaks vurada olulisemalt rohkem autosid, et tarbimisühiskond saaks taas tuure juurde, et koostame plaane ja arengukavu, mis homme on makulatuur. Seda tuleb võtta selleks, et Eesti oleks valmis seisma silmitsi järgmiste kriisidega, mil nafta hind enam mitte ei lange, vaid tõuseb, mil saastekvoodi hind läheb lakke ja oleme lõhkise küna ees.

Meil on vaja luua mitte ainult uus pensionifond ja hoolekandekindlustus, vaid ka kodanikukindlustus. Selleks ei pea me laenuraha tuulde paiskama, vaid laenurahaga tuult püüdma. Varem või hiljem tuleb kriis, mis on seotud keskkonna ja energiaga. See juba hüüab tulles.

Veskid jahvatavad meile raha ka siis, kui oleme karantiinis või silmitsi mis iganes muu probleemiga. Need tagavad meile autonoomsuse ja ühiskonnaga toimetuleku.

Tuulikud (tuulegeneraatorid), millele viitan, on vaid sümbol. Kui pärast kriisi peidame kliimalepped kalevi alla ja jätkame nagu praegu, siis pole me homme tänasest hommikust midagi õppinud.

Eesmärk pole mitte kasv, vaid areng

Majanduses on kasv nagu kümnevõistluse maailmarekord. Seda püütakse taas ja taas lüüa. See ei ole paha. See motiveerib ja sunnib enamaks. Maailmarekord on aga vaid varieesmärk. Tegelik eesmärk on tugevam ja tervem inimene. Maailmarekordit lööb üks, trenni teevad selle nimel tuhanded.

Majanduses kasvatame me praegu koos muu kasulikuga ka kasvajat. Selle olemasolu oli pikalt teadmata. Nüüd, mil ta on avastatud ja me teame, et kasvaja paneb meie elukeskkonna hääbuma, tuleks kohe pärast ja parimal juhul isegi koos ühe haigusega keskenduda järgmisele.


Täna loetuimad
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla
Reformierakond kesklinna sulgemise eelnõu tagasi ei võta (1)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (1)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune
Õpilastele jätkub veel toidupakke
Vilsandi soetas loomade ja kauba veoks pargase
Kevadjooksu võitsid Eliise Hoogand ja Kalev Õisnurm
Võidutule toovad tänavu Rando Nõmm ja Andrei Tšernobrovkin
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (50)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (13)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (5)
Kommentaarid
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (1)
Reformierakond kesklinna sulgemise eelnõu tagasi ei võta (1)
Uus vallavanem valitakse kultuurikeskuses (7)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (31)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (50)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (10)
UUS! Orissaare Konsum avab homme uksed (4)
UUS! Maakonnas on tehtud ligi 4000 koroonatesti (6)
Politsei tabas metallivarga ja purjus mopeedijuhi (5)
Valesti paigutatud koorem viis auto teelt välja (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud