Astma on sageli esinev hingamisteede krooniline haigus, mida Eestis põeb hinnanguliselt ligikaudu 5–8% täiskasvanud elanikkonnast. Astma tüüpilised kaebused on vilistav hingamine, hingeldus, pinge- või raskustunne rindkeres ning hooti esinev köha.

Kui astma sümptomeid esineb sageli, ei suuda inimene seetõttu aktiivselt töötada, ta ei talu füüsilist koormust ning pärast hingamisraskuse tõttu magamata ööd on ta ka järgmisel päeval töövõimetu. Raskete astma ägenemiste korral võib patsient vajada isegi kiirabivisiite või lausa haiglaravi. Tihti sagenevad astma kaebused just kevadel ja seetõttu on väga oluline astma märkamisele ja õigele ravile praegusel hooajal suuremat tähelepanu pöörata.

Astmat on võimalik kontrolli all hoida

Astmat ravitakse sissehingatavate astmaravimite ehk inhalaatoritega. Need jaotatakse püsiravimiteks ja hooravimiteks. Püsiravi eesmärk on astmat põhjustatava hingamisteede põletiku kontrolli all hoidmine ning kroonilisest põletikust tekkivate kahjulike muutuste pidurdamine. Hooravimid lõõgastavad hingamisteid ja annavad astmasümptomite korral lühiajalise leevenduse, kuid need ei ravi haigust ja neid kasutatakse vaid vajadusel.

Astma kontrolli alla saamine tähendab seda, et inimesel ei esine päevasel ajal astma sümptomeid ega astma tõttu öist ärkamist, tema päevane aktiivsus ei ole haiguse tõttu piiratud ja ta ei vaja lisaks igapäevasele astmaravile hoopiipu.

Millal raske astma kahtlusega pöörduda arsti poole

Vähem kui 10%-l kõigist astmahaigetest ei õnnestu igapäevase arsti poolt määratud astmaraviga haiguse sümptomeid alla suruda. Sellist haigusvormi nimetatakse raskeks astmaks. Raske astma kahtlusega tuleb perearsti poole pöörduda siis, kui püsiravimeid võetakse iga päev, aga astma sümptomid on ikka alles ning lisaks tavaravile vajatakse sageli hoopiipu või esineb astma ägenemisi.

Raske astma diagnoosimiseks on vaja teha täpsustavad uuringud, kuna õhupuudus võib tekkida erinevatel põhjustel. Selleks suunab perearst raske astma kahtlusega patsiendi edasi pulmonoloogi ehk kopsuarsti vastuvõtule. Kopsuarstid vaatavad üle patsiendi raviskeemi ja inhalaatorite kasutamise, uurivad, ega patsiendil ole kaasnevaid haigusi või kokkupuudet erinevate teguritega, mis võiksid astmat ägestada (allergeenid, tubakasuits, võimalikud töökeskkonnas olevad ärritavad ained jne). Vajadusel suunavad nad patsiendi ka teiste eriarstide konsultatsioonile.

Uued võimalused raske astma raviks

Viimasel aastakümnel on tulnud raske astma ravis kasutusele uued ravimid. Need ravimid, mida nimetatakse bioloogiliseks raviks, on suunatud hingamisteedes põletikku põhjustavate mehhanismide allasurumisele. Tänu sellele on võimalik kaasaegse igapäevase astmaraviga saavutada enamikul haigetel astma üle täielik kontroll, säilitada elukvaliteet ja töövõime. Ka Eestis on need ravimid juba aastaid kasutusel olnud. Harvad ei ole juhud, kui inimene, kes oli enne õhupuuduse tõttu täiesti töövõimetu, saab pärast ravi alustamist elada peaaegu täisväärtuslikku elu, tegeleda oma hobidega ja osaleda jälle aktiivselt töö- ja pereelus.

Veel kümmekond aastat tagasi olid astmaga patsientide ravivõimalused väga piiratud, kuid tänaseks on olukord paranenud. Tähtis on meeles pidada, et astmat ja ka rasket astmat saab kaasaegse raviga edukalt kontrolli all hoida ning patsiendid saavad tänu ravile elada täisväärtuslikku elu.

Ülemaailmset astmapäeva tähistatakse alates 1998. aastast igal astal maikuu esimesel teisipäeval. Astmapäeva eesmärk on teadvustada inimestele astmat kui haigusseisundit ja anda edasi teadmisi selle märkamiseks, et tagada õigeaegne ravi.

Maikuus tähistatakse astma ja allergia teadlikkuse kuud.

Artikli valmimist toetas GlaxoSmithKline Eesti OÜ.