Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 18. juuni 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

Tuleb kolmaski Bellingshauseni kuju, aga…
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Reede, 20. märts 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Mootorpurjekas Admiral Bellingshausen sõidust sedagi, et selle pardal parasjagu olnud olid esimesed eestlased, kes seisid 2016. a Montevideos avatud admirali esimese Lõuna-Ameerikas oleva monumendi kõrval (6. detsembril).

Koos president Kersti Kaljulaidiga olnuist said esimesed eestlased Bellingshauseni baasis Antarktikas avatud admirali teise monumendi juures. See jõuti avada 10. jaanuaril k.a tagasihoidliku tseremooniaga.

Kuju toimetas Moskvast-Peterburist kohale uurimislaev Akadeemik Fjodorov (maailma pikim monumendi vedu!) ning venelaste kõrval olid avamisel ka Uruguay ja Lõuna-Korea polaaruurijad. Uudistes märgiti, et kohe sai traditsiooniks kuju käes oleva pikksilma silitamine. Miks avamisega ei oodatud maagilise kuupäevani, 28. jaanuarini, mil olid kohal Venemaa loodusressursside minister Dmitri Kobõlev ja Eesti president Kersti Kaljulaid, ei oska kirjutaja öelda.

Antarktika avastamise päeval jagatud info tõdeb, et monument püstitati Beringi-Bellingshauseni Instituudi (IBBA, 2014. a Montevideos registreeritud MTÜ, mida juhib Venemaa telestaar Sergei Brilev koos oma Uruguay kolleegi Gerardo Lionel Bleieriga), Venemaa Antarktika ekspeditsiooni ja Uruguay Antarktika instituudi rahaga. Monumendi alus toimetati kohale Uruguayst ja silmatud uudistes märkis admirali sünnikoha ainsana ära Hispaania veeb icndiario – Lahhentagge mõisas Saaremaal! Lisagem, et IBBA jagatud info läks mööda Eesti presidendi Antarktikas käimisest.

Küll aga teatas Brilev nädal hiljem, et lõpuks on – „poliitilistest pööretest hoolimata“ – olemas lepe Rio de Janeiro linnavalitsusega Bellingshauseni monumendi avamiseks ka seal. Pealegi samal kaldanukil, mille all seisis admirali Vostok teel Antarktikasse ja tagasi.

Mis puutub IBBA eestvedamisel 2016. a Montevideos avatud monumenti, siis Venemaa laevad seal 200 aastat tagasi ei peatunud ja lihtsal põhjusel. Uruguay on end mitu korda iseseisvaks kuulutanud. Lõplikult 1825. aastal, sest eelmise kuulutamise tühistas Portugali vägede sissetung ja Uruguay kuulus Cisplatina provintsina Portugali, Brasiilia ja Algarve Ühendkuningriigi (Reino Unido de Portugal, Brasil e Algarve) koosseisu. Mässulist provintsi sai aga toona külastada üksnes pealinna, s.t Rio de Janeiro loal.

Kui nüüd admirali esimese monumendi avamise aega uuesti meenutada, siis juba 2015. a hakkas Brasiilia poliitika kalduma paremale, samas kui Uruguays läks võim vasakpoolsetelt (2004–2020) üle parempoolsetele äsja ehk 1. märtsil. (Detsembris kaotas Montevideo linnapea Daniel Martinez, kes Bellingshauseni kuju üles pani, presidendivalimised.) Brilevi jutu järgi avatakse monument Rios 2021. a ja arvata on, et sellegi taiese valmistab skulptor Aleksei Leonov.

Bellingshauseni monumentide rohkust tuleb positiivselt võtta, sest nüüd on olemas ka esimene n-ö vastumonument. Tõsi, mitte kuju näol – selle mehe välimusest pole mingit jäädvustust –, kuid suurel kivimonumendil on karm sõnum. Seal seisab: “Edward Bransfield 1785–1852… Leader of the first expedition to see and chart the Antarctic Mainland on the 30th of January 1820.“ Ehk esimesele Antarktika mandri nägijale!

See kivi avati äsja samal kuupäeval Iirimaal Corkis ja Ballinacurra külas. Avajaks viitseadmiral Mark Mellett. Kohalike hulgas seisid mitmed ajaloolased ja hobikirjamehed. Toetajate nimistus olid ka Ühendkuningriigi Antarktika Pärandifond ja Jamesoni viskitehas.

Antarktika kaarti takseerides pole raske leida Bransfieldi väina ja mäge. Ehk tegu on ühega esmaavastajatest. Bransfield kamandas laeva, mis startis detsembris 1819 Valparaiso sadamast Tšiilist ning jõudis Bellingshauseni ja Lazareviga üheaegselt silmitsi külma mandriga. Kui Bellingshausenile jäi kõhklus – kas ta ikka nägi maad? –, siis Bransfieldi komando all olnud Williamsi vahiraamatus on kirjas, et „nägime oma üllatuseks maad“. Mõistagi läks peatselt lahti vaidluseks esmanägija üle, ent Briti merevägi ei andnud Bransfieldile teist katset minna asja täpsustama ja mees lahkus veel samal aastal kuninglikust mereväest. Tema esmaavastaja õiguse eest võitlejad pole 200 aastat suutnud oma tõde kehtestada, kuid nüüd on nad oma väite ka kivvi raiunud. Seda Antarktikast väga kaugel.


Täna loetuimad
Saarlaste valge kadedus
Praamipiletid on pühadeks suuresti välja müüdud
Abrukast saab laulusaar
Salme Konsum avati kaks korda
Vald soovib kulukat kohtupidamist Pariisis
JUHTKIRI - Lasteaia hind
Kokkupõrge kõnniteel
Perekondlik
Juhtumid Valjalas tõid kaks kriminaalasja
KALMISTUPÜHAD
Orienteerumisvõistluse korraldaja on haiglas arstipraktikal
Kohvikuid-restosid nagu seeni pärast vihma
Mele Pesti esitles oma Kuressaaret
Keskkonna hoidmiseks sündisid korduvkasutatavad toidunõud
Mele Pesti – uhkelt iseseisev kosmopoliit Kuressaarest
Nädala loetavuse top 5
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Elektritõukeratastel lapsed ohutusreeglitest ei hooli (5)
Veli Kraavi kohtuasja kahjusumma ületab miljonit eurot (4)
Kelm võttis käendaja nimel laenu
Kommentaarid
Elamuskõrts Õllekoda avas uksed (13)
Päike süütas luubi abil tugitooli (12)
Valitsus lubab üritustele rohkem osalejaid (5)
Muhu ja Virtsu elanikud näevad praamiühenduses alternatiivi (8)
Juuniküüditamisest möödus esmaspäeval 80 aastat (2)
Keskkonnamet uurib tee ehitamise seaduslikkust (7)
Aprillis vaid 102 välisturisti (2)
Saaremaa maasikad on valminud ja turul (2)
JUHTKIRI - Piiritsoonis (1)
Isamaa piirkonna juhiks sai Mart Maastik (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud