Autor:
Maire Forsel, arvajaLaupäev, 29. veebruar 2020.
Loe kommentaare |
KommenteeriEestlaste oskus ennetustööd teha on pehmelt öeldes kummaline. Kunagi 90-ndate alguses pakkusid rootslased Eestile välja narkomaania- ja aidsiennetusprogrammi. Suhtlesin tookord mitme institutsiooniga ja püüdsin selgitada, et ennetus on vajalik, aga igalt poolt sain vastuseks, et meil siin pole mingit narkomaaniat ega aidsi ja pole vaja mingit ennetustööd teha. Läks vaid paar aastat ja Eestis hakkas HIV levima nagu kulutuli, samamoodi nagu narkomaania. Mingit ennetustööd ei tehtud ja hakati tegelema tagajärgedega, kui probleem oli käes.Täna tunnen seoses koroonaviirusega täpselt sama. Ootame ja vaatame, midagi hullu ju veel ei ole. Ehk siis ennetavalt tegelikult mitte midagi ei tehta ja oodatakse, et haigus hakkaks rohkem levima, sest siis oleks nagu põhjust midagi ette võtta.
Minu arvates on täiesti mõttetu soovitada, et kui tulete Itaaliast või Tenerifelt, olge siis igaks juhuks kaks nädalat kodus. Kui see on vabatahtlik, siis läheb ikka osa kooli ja tööle ja on üsna selge, et viirus hakkab levima. Praeguseks on WHO juba hoiatanud, et riikidel tuleb valmis olla pandeemiaks, aga meie ootame ikka, millal haigusjuhtumeid rohkem saab, sest siis oleks nagu rohkem põhjust reageerida.
Kõige iroonilisem tundub mulle seejuures, et meie võrkpallureid Itaaliasse sõita ei lubatud, aga itaallased on kahel käel oodatud siia, Kuressaarde võistlema. Justkui meie võistkonna Itaalias olemine oleks ohtlikum kui itaallaste siia sõitmine. Ometi on needsamad itaallased haiguskoldes viibinud palju rohkem päevi kui meie võistkond Itaalias oleks jõudnud olla. Lisaks sõidab ju alati kaasa ka suur hulk itaallastest fänne ja meie spordiinimesed õhkavad suurest rõõmust, et mõtle milline võimalus, nii kõrge liiga mängud tulevad koju kätte! Mu jumal, kui irooniline see kõik tundub!
Aga ei, ma pole mingi paanikamutt, ma olen realist. Tervel inimesel, kes arvab, et koroona üle võib nalja visata, pole õrna aimugi, kuidas tunneb end näiteks vähihaige, kelle immuunsus on nõrk ja kes päriselt peab end koroona eest kaugele eemale hoidma.
Mart Helme on muidugi omaette tase, tema arvates on tegemist tavalise külmetusega. Koroona ei ole tavaline gripp ja koroonasse suremise protsent on tunduvalt kõrgem kui tavalistesse gripiviirustesse. Seda just minusugustel, kes kuuluvad riskigruppi.
Ma ei ole mingi paanikakülvaja, aga selline kergekäeline suhtumine koroonasse läheb meile veel kalliks maksma. Palju odavam oleks ennetada, aga seda me ju ei oska. Me peame laskma viirusel enne korralikult levida ja siis alles reageerime. Täpselt nagu 90-ndatel, kui keegi Eestis ei suutnud uskuda, et aids võiks Eestis üldse mingiks probleemiks kujuneda.