[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 18. september 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Arvamus

Eesti-Vene piirilepingu tegemisest (3)
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Reede, 28. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Olen aeg-ajalt meelde tuletanud, et 18. sajandi keskel ehk pärast Põhjasõda toimetasid Rootsi poliitpõllul Moskoovia partei ja Prantsuse parteid, kelle liikmeist kandsid esimesed karvamütse ja teised kaabusid. Nii oli ülejäänutel lihtne aru saada, kes kumma suurvõimu huve kiduraks jäänud Rootsis esindas.

Praegu tahaks kangesti sama eristumist välja pakkuda Eesti parteide suhtes, sest on raske taibata, kelle asju aetakse. Kui vaagida vaid nõudmist, et riigi teine mees tuleb ametist maha võtta, sest esitab territoriaalseid nõudmisi Venemaale. Mõistagi sümboliseerib ametiisik asutust, mida ta juhib, ent esiteks kuulub Eesti Euroopa Liitu ja NATO-sse, kellel on hulganisti pretensioone Venemaale, millest hr Põlluaasa nimetet on ilmselt üks väiksemaid.

Teiseks – on tagumine aeg märgata seda, et nn tõejärgsel ajastul ei hoita ka kunagi väga väljapeetud ja viisakates seltskondades keelt hammaste taga isegi oma presidendi tõrvamisel (pean mõistagi silmas USA Kongressi esinaise Nancy Pelosi arvamisi president Trumpi aadressil).

Kolmandaks lasi Eestis sõna vabaks Põlluaasast kõrgem isik, mistõttu väliskomisjoni kogunemine selle nimel, et riigikogu räägiks ühel häälel, oli pigem variserlik kui nutikas ettevõtmine. Vähemalt 15 aastat juba, kui pidada rehnutit ühe erakonna koostöölepingust Ühtse Venemaaga, mida kõik taunivad, ent millega samas kõik lepivad!? Ka avaldus „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“ võetakse riigikogus vastu häälteenamusega ja seda tuleb võtta paratamatusena. Et otsus oleks otsus, tagatakse sellega, et poolthääli olgu kaks kolmandikku.

Mis aga puutub Moskvasse, kelle kritiseerimist mõni ja ikka muule maailmale viidates kardab, siis piisab Venemaa välisministeeriumi kõneisiku 30. jaanuari avalduse meenutamisest, kus Tartu rahu kuulutati olematuks ja pakuti meile täiesti uus ajalugu välja. Pakuvad nemad üle, võib seda ka mõni meie tegelane teha. Kuniks teatud protsessid pole lõpule viidud ja just nende hulka kuulub Eesti-Venemaa piirileping.

Reaalsus on tõesti see, et kuni pole uut lepingut, kehtib Tartu rahu järgne piir!? Mõistagi saavad kõik aru, et piir on seal, kuhu Venemaa ta lükkas 1944–1945 ja kus Eesti nüüd ise oma piiri maha märgib. Ent kuniks piirileping on vormistamata, on propagandistlikud avaldused siit ja sealt poolt paratamatud. Samas teavad kõik, et välispoliitikas on kannapöörded igapäevased nähtused ja saab vaid kadestada neid, kel ükskord, kui Eesti-Vene piirilepingud ratifitseeritakse, on võimalus näha, mida räägivad siis praegused lepingu vastu hõikajad.

Otse öeldes on Eesti-Vene piirilepingu senine tee olnud Eestile piisavalt ebameeldiv. Kui lõpust alustada, siis algasid kõnelused 2012. a taas ja lõppesid lepingu uue allkirjastamisega Moskvas Urmas Paeti ja Sergei Lavrovi poolt 18. veebruaril 2014. Maailma reageering oli positiivne ja just seda oligi Moskval vaja, sest kaks päeva hiljem ilmusid Krimmi kõikidesse tähtsatesse kohtadesse relvis „rohelised mehikesed“. Alles 22. veebruaril toimus Kiievis see, mida Kreml nüüd kuulutab kontrrevolutsiooniliseks riigipöördeks, mida siis Krimmis n-ö ennetati!?

Teisisõnu – Moskva kasutas piirilepingu tegemist Eestiga osavalt ära selleks, et varjutada oma kava uute piiride kehtestamiseks teise naabri suhtes. Riigikogu seda nagu ei tajunudki, sest 16. aprillil ehk pärast Krimmi annekteerimist ja Donbassi „vabariikide“ loomist kiideti piirileping esimesel lugemisel heaks, Vene Riigiduuma aga ei liigutanud lillegi. Sestap pole aus nüüd viidata Isamaa volikogu 2013. a avaldatud toetusele piirilepingule – siis oli üks seis, 2014. a ja täna sootuks teine.

Pea samamoodi läks piirilepingu tegemine 2004.-2005. a, millal Venemaa tegi üheaegselt piirilepinguid Jaapani, Hiina, Kasahstani, Läti ja Eestiga ning vastandas julgelt viimaseid teineteisele. Fakt on see, et märtsis-aprillis 2005 ei lubatud Eestile midagi, ehkki toonane lühiajaline välisminister Rein Lang ponnistas kõvasti. Siis aga astus Juhan Partsi valitsus tagasi ja Andrus Ansipi moodustatud uude koalitsiooni (13. aprillil 2005) võeti Res Publica asemel Keskerakond. Räägiti sellestki, et viimane saab välisministri portfelli.

Kaks nädalat hiljem, kui oli kindel, et Läti president Vaire Vike-Freiberga läheb Moskvasse 9. mai paraadi vaatama ja Arnold Rüütel ei lähe, ütles Moskva „ei“ lepingule Lätiga ja kutsus Moskvasse hoopis meie värske välisministri Urmas Paeti. Leping sõlmiti 18. mail 2005 ja jäi mõne aja möödudes nagu õhku rippuma, sest Moskva võttis Lavrovi antud allkirja tagasi. Diplomaatia ajaloos enneolematu käik, mille põhjusena Moskva nimetas riigikogu poolt lepingu ratifitseerimisel lisatud preambulis olevat viidet Tartu rahule.

Nagu öeldud, kuulutas Moskva 30. aprillil Tartu rahu olematuks. Kui jällegi ajas tagasi minna, siis sai Venemaa enne novembris 1996 toimunud välisministrite Siim Kallase ja Jevgeni Primakovi kohtumist teada Eesti nõustumisest jätta Tartu rahu piirilepingus mainimata. Venemaa ainus reageering sellele oli 11 nõuet Eesti sisepoliitika muutmiseks. Siim Kallas vabastati küll päevapealt ametist, ent ega’s Venemaa välispoliitika sellest muutunud – nõudmiste esitamine jätkub. Ja tuletaks meelde, et sedapuhku on piirilepingute ratifitseerimise juurde asumise eeltingimuseks Lavrovi sõnul „russofoobia“ lõpetamine Eestis.

Sestap on tark mitte erutuda propagandasõjast – piirilepingu lõplik vormistamine sõltub Moskvast, mitte meist. Samas on raske mõista, miks pälvib Moskva 30. jaanuari avaldus vähem tähelepanu kui mõne kohaliku mõtteavaldus.


Täna loetuimad
Vägevad saare mehed on saates „Pöördepunkt”  (15)
UUS! Hispaaniast tulnud saarlane andis positiivse koroonatesti (12)
Tormituul viis maja katuselt päikesepaneelid (3)
Sügistööd toovad külateedele reostusi (11)
Kardioloog Hasso Uuetoa ravib saarlaste südameid (3)
Tuttava tapmises kahtlustatav võeti vahi alla
Virita külas hävis tules loomalaut
Perekondlik
JUHTKIRI - Lõputuna näiv ringlus (3)
VESTEID ORISSAARE KANDIST: Saarlaste toidud
Jalgrattal saaremaailmale ring peale (1.) (3)
Külateater tuleb linna! (3)
Jutt jumala õige
VAKO jättis lennuliini hankel õiguse maanteeametile (4)
Maailmakoristuspäev kutsub prügi korjama (4)
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare kauplemisärid võivad lõhki minna (12)
Naabrinaine päästis maja hävingust (7)
Ralli linnakatse jääb ära (5)
Lümanda lasteaia õpetajal tuvastati koroonaviirus (7)
Kesklinna sadeveetrassi ümberehitustööd algavad septembri lõpus (55)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (120)
Vägevad saare mehed on saates „Pöördepunkt”  (15)
Sügistööd toovad külateedele reostusi (11)
Maailmakoristuspäev kutsub prügi korjama (4)
UUS! Hispaaniast tulnud saarlane andis positiivse koroonatesti (12)
VAKO jättis lennuliini hankel õiguse maanteeametile (4)
Hilissuves on värve ja mitmesuguseid marju (4)
Külateater tuleb linna! (3)
JUHTKIRI - Lõputuna näiv ringlus (3)
Jalgrattal saaremaailmale ring peale (1.) (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud