Kingime maski Meie Maa tellijale
[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 04. märts 2021  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Arhiiv
eelmine kuu
märts 2021
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Arvamus

Relevantsuse ja raha suhe (1)
Autor: Oliver Parrest, blogija
Neljapäev, 27. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Osa teadusest on nii rakenduslik, et meenutab detektiivitööd: keegi vajab infot, palkab detektiivi ning saab pärast natukest ootamist kohe tulemust kasutama hakata. Nii esitavad teadlastele uurimisküsimusi mõned tehnoloogiafirmad ja vahel ka mõned riigid.

Kui palkajal on võime tulevikule mõelda ja küllalt raha, võib ta tellida ka selliseid teadmisi, mida ei saa kohe paugupealt kasutada või millest ei hakka tulu tõusma samal hetkel, kui need töösse rakendatakse. Kuna need kaks võimet – võime teisi palgata ja võime tulevikule mõelda – esinevad tihti korraga, ongi juhtunud, et osa teaduse toodangust on esmapilgul irrelevantne.

Välise irrelevantsuse lubamine jõuab ühel hetkel sinna, et teadus hakkab ise endale küsimusi esitama, täie teadmisega, et need vastused on vajalikud tulevaste teadusuuringute jaoks. Niisuguseid uurimusi nimetatakse alusteadusteks, vastandina rakendusteadustele. Alusteadusest pärinev tõuseb igapäevaellu pikkamisi ja keeruliselt, väljast vaadates on seda raske tuvastada. Rahastajal pole sealt otsest ega kiiret tulu oodata. Et niisugune teadus on siiski olemas, on suur õnn teadusele ja ilmselt mingi kaudne tulu rahastajale.

Läheb veel hullemaks. Millalgi koguneb teadusesse nii palju küsimusi ja vastuseid, et neid tekib juurde lihtsalt seni olemasoleva kombineerimise teel. Iga uue küsimuse relevantsuse hindamine on nüüd omaette väljakutse. Nii satub paratamatult uurimise alla praktilises mõttes lausjaburusi. Niisugust umbuurimist saab ülal pidada kas väga headel aegadel või väga optimistliku suhtumise korral teadusesse. Kuna mõlemat juhtub vahel, ongi meil olemas väga irrelevantset teadust.

Sellise aegrea saab, kui teaduse senist rahastamist läbi inimajaloo koledasti lihtsustada. See on suurepärane segadus uurimisteemadest, mis varieeruvad kriitiliselt relevantsest kuni uhkeldavalt irrelevantseteni. Polegi eriti imelik, kui rahastaja otsustab kitsaste aegade saabudes, et see kõik ei saa küll vajalik olla, ning proovib, mida siin kääridega teha saaks. Muidugi ilmuvad pärast mõningast lõikumist protestid. See oleks heidutav, kui see ei oleks absoluutselt ootuspärane. Kuna kõik ilmajäänud protesteerivad alati, pole tehniliselt isegi vahet, mis argumente need konkreetsed ilmajäänud nüüd kasutavad. Niisiis, mis muud, kui vaatame mõnda.

Konkreetsete ilmajäänute argumente

Eesti teadust on vaja selleks, et ajusid vabariigi territoorimil hoida. See on hea eesmärk, aga ajude hoidmine siin moel, et miski vist-irrelevantne tegevus hõivab nad täielikult, on umbes sama hea kui ajude hoidmine ükskõik kus. Ajude kaotamine välisriigi territooriumile moel, et nad on seal hõivatud millegi vist-irrelevantsega, teeb umbes sama välja.

Teadus tõstab vabariigi mainet. On tõsi, et maailma tippteadus sisaldab eestlasi, kes pealegi praktiseerivad Eestis. Ent Eesti vabariigi maine sõltub esmajoones sportlastest, seejärel Eurovisiooni aastatulemusest, seejärel Skype’ist. Alles pärast neid hakkab tilkuma igasugu erialaseid tuntusi, nagu mõned muusikaringkonnad, mõned kunstiringkonnad ja mõned teadusringkonnad. Teadus pole nii popp asi, et ta saaks ükskõik mille mainet olulisel määral mõjutada.

Teadus hoiab ja arendab eesti kultuuri. Kes on end kursis hoidnud, teab nimetada teadlaste panust igapäevameediasse ja muud säärast. Massidesse pole aga samune kultuur jõudnud. Kui vaadata natuke aega mõnd televiisorit või lugeda paar meetrit mõnd portaali, pole mitte eestlaste teadustegevus see, mis üldpilti kujundab. Peab küsima, kelle kultuuri see teadus kõik see aeg on hoidnud ja arendanud? Muuhulgas rahvusarhiiv, mis peaks nagu olema rahvusliku kultuuri materiaalne kehastus, sai tublisti kuulsamaks tänu sellele, et ta sattus ootamatult ebasoodsasse olukorda – elusast ja tervest peast polnud siis justkui vaja eriti pildil olla.

Teadus varustab inimkonda vastustega relevantsetele küsimustele. Need vastused jagunevad muuhulgas sedasi: võimalused ja hoiatused. Kui võimalused (millisel uuel moel kasu saada) on praegu ses kontekstis esirinnas, siis hoiatused (mida peaks tegemata jätma) on mitte ainult ignoreeritud, vaid otse tõrjutud olekus. Eesti metsade arengukava, Eesti maaelu korraldamine, globaalne kliimapoliitika ja muu säärane toimub olukorras, kus teadus on otsuste tegemiseks vajaliku info esitanud, aga kuna vastav otsus poleks seksikas, tehakse parem vastupidi.

Praegu irrelevantsena tunduvad teadustulemused teevad tulevikus ilmuvate küsimuste uurimise lihtsamaks. Teame aga ajaloost, et see pole niimoodi tööle hakanud. Uude teemasse sukeldudes on seni väljauuritu leidmine raske, sest materjali on väga palju ja see on organiseeritud nii, nagu ta on. Samuti on see kirjutatud teadlaste salakeeles. Juhtub, et kui mitteteadlane hakkab millegi vastu huvi tundma, ei pöördu ta mitte teaduse poole, vaid hakkab omal käel uurima. Niisiis saame, et igaksjuhuks-teadus ei ole suurem asi investeering inimkonna efektiivsusesse.

Neetud marakratid

Lühemini kokku võetuna on teadus kas irrelevantne, häiriv või kättesaamatu. Vastavalt on tegemata teaduse küsimuste kokkuleppimine, vastuste kätte- ja arusaadavaks tegemine – või nende kasutamise vajalikkuses veenmine. Veel lühemalt: tegemata on süsteemne müügitöö väljaspoole teadust.

Muidugi võiks tegemata töös süüdistada teadlasi. Ent teadus ja müügitöö nõuavad väga erinevaid võimeid ja isikuomadusi, lisaks teame juba, et teisega tegelemine toimub esimese arvelt. Teame ka näiteid, kus hea müügimees teadlase positsioonis teeb teadusele pigem halba kui head. Nõnda saame, et teadlased, teinuna kõik see aeg teadust, pole süüdi.

Siiski tahaks kedagi süüdistada. Keda siis?


Täna loetuimad
Saare politseinikud said tunnustusi ja ülendusi
SÜGi remondiks tehti liiga kõrged pakkumised
Saaremaa huvikoolid märtsi eest õppetasu ei küsi (1)
Mihkel Nõu regioonis teine
Nädala loetavuse top 5
Naine sõitis Mändjalas kraavi (7)
Maskita postitöötaja trügis tuppa  (14)
Koroona lööb negatiivseid rekordeid (49)
Edward Laane: meil on ees rasked nädalad  (12)
Saaremaal algas eakate vaktsineerimine (10)
Kommentaarid
Harry Raudvere asutab Põliseestlaste Rahvaerakonda (100)
Saaremaal algas eakate vaktsineerimine (10)
Vald tahab poodide uste juurde maskide kontrollijat (46)
Edward Laane: meil on ees rasked nädalad  (12)
Saaremaa huvikoolid märtsi eest õppetasu ei küsi (1)
Maskita postitöötaja trügis tuppa  (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (117)
Koroona lööb negatiivseid rekordeid (49)
Saaremaa gümnaasium alustas avalduste vastuvõttu (2)
JUHTKIRI - Perearsti töörõõm (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2021. Kõik õigused kaitstud