[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 05. detsember 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Arvamus

Teraskoobaste hiilgus ja viletsus
Autor: Ats Miller, arvaja
Kolmapäev, 26. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ulmel on lisaks headele omadustele – kõige esimene, et see paneb kujutlusvõime tööle – ka olemuslik häda – kõige süngemad düstoopiad kipuvad tõeks saama ja midagi teha ei ole.

Isaac Asimov kirjutas pea 70 aastat tagasi ühiskonnast, mis ressursipuudusel elas ülimalt rõlges ja kammitsetud sotsialismis – toit ja vesi käis kaardiga ja kõik inimesed olid jagatud seisustesse, millele vastavalt sul siis oli rohkem privileege, näiteks paar ruutmeetrit suurem tuba või õigus mõnel päeval nädalas kodus süüa. Ja nad olid selle eluga rahul – sest nad ei läinud tähti vallutama, mis sest, et võimalus selleks oli olemas.

See motiiv on levinud, olen ka ise juba mitmekümne aasta eest kirjutanud suurlinnadest, kus inimesed sisuliselt virelevad virtuaalreaalsuses, närivad plastikusse pakitud, kivivillas toiteseguga kasvatatud porgandeid ja räägivad sealjuures, kui rohelised ja progressiivsed nad on, ja sunnivad seda mõtteviisi ka kõigile teistele peale.

Võib-olla üks ohtlikumaid jooni praeguse kliimahulluse juures on selle sarnasus ususektidega – mitte et lihtsalt ei ole neil alati õigus – sõltumata faktidest, loogikast ja tegelikkusest –, vaid seda määritakse aktiivselt ja vahendeid valimata teistele pähe.

Võtame kilekotid. Sa lähed poodi, mis, muide, saadab sulle iga nädal koju pataka reklaami, mida suurem osa inimesi kunagi ei vaata; sa ostad plastikusse pakitud piima, plastikusse pakitud lihatooted, plastikpudelis ketšupit või sinepit, plastikusse pakitud majapidamispaberit, plastikkotis saia, plastikkarbis (tihti kolmekordses!) ninnu-nännut... ja siis tuleb mingi ajukääbus sulle seletama, et sa päästad planeedi, kui seda kõike plastikkotis koju ei vii...

Võtame lambid. Meil olid lihtsad, töökindlad ja keskkonnale ohutud hõõglambid. Olgu, LED-idega on lugu parem, kuid nende asemele suruti kallid, keskkonnaohtlikud ja kõigilt parameetritelt halvemad luminestsentslambid. Energia kokkuhoid?

Enamasti kallutatud arvutused, sest maja me ju kütame, eks ole; või lihtsuse huvides kujutlegem põrandaküttega vannituba – energiasäästu võib selles võrrandis lihtsalt maha tõmmata, sest see on täpselt üks ja sama energia, mis seal ruumi soojendamiseks läheb. Töökindlus? Need numbrid on ju puhas härjasitt, meil enamasti müügil olev Hiina saast peab heal juhul vastu kümnendiku lubatud 25 aastast.

Elektriautod. Kallid ja mingi näiline sääst justkui tuleks sellest, et kõik tootmisjäägid jäävad kolmanda maailma riikidesse. Elekter nende laadimiseks tuleb sedasama fossiilset kütust kasutavatest elektrijaamadest, lisanduvad vaid võrgukaod, mis sisuliselt nullivad parema kasuteguri ja võimaliku taastuvenergia kasutamise (kui seda juhtub olema). Ja juba on tekkinud lisaprobleemid näiteks Teslaga, mille tarkvara on renditud esimesele omanikule ja järgmine justkui peaks kõik uuesti ostma. Ehk siis elektriautoga sõidavad ainult need, kes on oma raha peale tigedad, või kui keegi teine selle lõbu kinni maksab.

Või võtame nn CO2 kvoodi, millega on meie põlevkivielektrijaamad muudetud konkurentsivõimetuks. Iseenesest pole too kvoot midagi muud kui üks lisamaks energiatootmisele. Maksuraha teatavasti ju otseselt ei kao kuhugi, selle abil saab ühiskonnas midagi teha. (See, et suur osa sellest hajub ametnike palkadeks ja igasugusteks bürokraatlikeks mõttetusteks ja asendustegevusteks, on iseküsimus.)

Ainult et kui kohe siin kõrval on keegi, kelle energiatootmisele selline enesekägistamismehhanism ei laiene, on tegu millegagi, millega võrreldes püksilaskmine või pöidla võmmimine haamriga (selliseid analoogiaid ju kasutatakse) on leebed ja üldse mitte nii tapvad rumalused.

Venemaa alles kaalub üldse mingite keskkonnatasude kehtestamise võimalust millalgi tulevikus, ja tulemusena on Eesti põlevkivielektrijaamade elekter 30–50% kallim täpselt samasuguste, ainult teisel pool piiri asuvate jaamade toodangust. Ja EI, see CO2 tasu ei jää siia, vaid kaob kuhugi EU katlasse ja EI, me ei saa sealt piisavalt kompensatsiooniks tagasi, et ehitada mõistliku ajaga mingi mõistlik alternatiiv põlevkivielektrile.

Kas te teate, et tõsimeeli on välja käidud mõte keelata puuküte? Kas te teate, et kogu see taastuvenergia mull on endiselt täiesti eluvõimetu, selle tolatsemise maksame meie kõik kinni – vaadake oma niigi üüratut, Euroopas üht kõrgema elektri hinnaga elektriarvet ja mõelge heldimusega tuulikutele ja päikesepatareidele... Kas te teate, et plaanitakse lisamakse liha tootmisele? Kas te teate, et enamik kala on tänapäeval kasvandustest ehk ligunenud sellises antibiootikume täis – sõna otseses mõttes – solgis, et – ilma igasuguste liialdusteta – seda ei tohiks süüa tihemini kui kord paari nädala tagant?

Võib-olla tasub seda kõike silmas pidada, kui keegi järgmine kord tuleb õpetama, mida süüa ja mida seljas kanda ja kuidas tuba soojaks saada. Eriti just saarlastel tasub vahest säilitada eluterve, traditsioone ja tavasid arvestav vaatenurk ja (vähemalt mõttes) hoida kaigas valmis, kui elukauged linnarohelised oma järjekordse jaburusega peale sõidavad.

See ei tähenda, et me midagi tegema ei peaks. Raske on vaidlustada, et nii edasi ei saa. Aga edasiminek ei tähenda totakaid asendustegevusi – nagu suurem osa sellest, millele eelnevalt sai vihjatud.

Ega keegi ei vaidle vastu, et oleks tore, kui me nii palju prahti ei toodaks... aga asi pole ju ometi selles näruses kilekotis! Asi on terves ahelas. Mis on see üks kilekott võrreldes näiteks järjest enam leviva postimüügiga, kus pakend võib kaaluda kümneid kordi rohkem kui sisu, ja eriti Hiinast tellides rändab ka sisu masendavalt kiiresti pakendi järel prügikasti, sest see on odav rämps.

Me ei saa midagi muuta käskude, keeldude ja üleskutsetega. Me saame midagi muuta ainult probleemi kui sellise tuumast alustades ja siis me räägime energiatootmisest ja tarbimisharjumustest. Aga nendega saab midagi ette võtta kümnete aastate perspektiivis ja sihipäraselt, mõttega tööd tehes.


Täna loetuimad
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (3)
Saaremaa kalmistud said digitaalse kodu (8)
Saaremaa tüdruku joonistus jõuab postkaardile
UUS! Saare maakonna aasta arst on Mari Soots
JUHTKIRI - Kui käed lootusetult rüppe vajuvad (5)
Perekondlik
In memoriam Dr Elli Veskis (2. II 1928 – 29.XI 2020) (2)
Kuidas vaielda homofoobidega (15)
Tiitel „Elurohke aed” tuli Saaremaale (3)
Ametikoolis algas talvine vastuvõtt
Vabatahtlikud aitavad luua turvalist kogukonda (2)
Kirik muutuvas ajas (9)
Mait Must ja Maie Hõbenael pälvisid hõbedase teenetemärgi (3)
Muusika jõuab ka sinna, kus sõnadel pole jõudu  (2)
Disainiõpilased tõid keeruliselt kutsevõistluselt esikohad (1)
Nädala loetavuse top 5
Kuus saarlast Eesti mõjukate edetabelis (10)
Vald saatis terviseametile vigu sisaldava märgukirja (47)
Kraavile esitatud kahtlustus on seotud Saaremaa Laevakompaniiga (18)
Lisandus üks nakatunu (8)
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (3)
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (151)
Raudvere pani Varese sadama pidurdajad pilapilti  (3)
Muusika jõuab ka sinna, kus sõnadel pole jõudu  (2)
Mait Must ja Maie Hõbenael pälvisid hõbedase teenetemärgi (3)
Tiitel „Elurohke aed” tuli Saaremaale (3)
Vald saatis terviseametile vigu sisaldava märgukirja (47)
Keskerakondlased soovivad looduskaitseseaduse muutmist (6)
Kuidas vaielda homofoobidega (15)
Kirik muutuvas ajas (9)
Saaremaa kalmistud said digitaalse kodu (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud