[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 07. aprill 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Arvamus

Rahvas, rahvus, riik
Autor: Jüri Kallas
Laupäev, 22. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

24. veebruar – kuupäev, mida paljud teadsid, mäletasid ja ehk isegi vaikselt tähistasid isegi siis, kui igal pool lehvis ja lehvitas punalipp ja nõukogude võim. Teadsin minagi, sest eks räägiti ning ega see kõik ka nüüd nii kauge, võõras ja unustatud olnud. Kui luuleridu pisut parafraseerida, siis kunagi oli Eesti riik...

Nüüd meil on Eesti riik. Jälle, taas! On juba olnud nii kaua, et sageli kipume võtma Eesti riiki kui midagi iseenesestmõistetavat. Mõneti on see loomulik, sest heade asjadega harjutakse kergesti ja kiputakse unustama, et alati pole nii olnud. Või siis leitakse, et hea pole nii hea, kui loodeti või mäletati. Või siis arvatakse, et kusagil mujal on see veel parem hea, mis tuleb siia tuua ja siin kohastada.

Jah, tunnistan ausalt, ka mina olen sageli meie riigi asjus kriitiline. Pigem siiski küll riigi esindajate ja riigivõimu teostajate suhtes. Iseseisva Eesti riigi ideed ja olemasolu mõttekust pole ma kunagi kahtluse alla seadnud. Kui olen, siis pigem lõõpides. Umbes, et kui eestlased riigi ja iseseisvusega ise hakkama ei saa, siis tuleb riik likvideerida või müüa paremale pakkujale.

Kahjuks see viimane on nii mõnelegi tõsine tegutsemisjuhend ning tee õnnele ja küllusele.

Ma olin mitu aastat pealt kahekümne, kui Eesti riik tagasi tuli. Olin oma teadlikus elus Nõukogude Liitu küll ja küll näinud ning mul oli selleks ajaks juba tosin aastat selge, kui väärakas riiklik moodustis mainitud liit oli. Ebainimlik nii vaimselt kui ka materiaalselt. Jah, keegi võib mulle vastu vaielda, et inimestel oli töö ja keegi polnud näljas. Tõsi, aga ehk ei maksaks ka unustada, et meil kehtis nn nõukogude Balti erikord. Me olime näidis, olime „nõukogude lääs“, mida peeti kapitalistlike naabrite lollitamiseks ja osalt ehk ka ülejäänud punavangla asukatele innustuseks. Noh, et rabage rohkem ja siis ehk...

Eks unustamine ole inimloomuse osa. Just unustamine ja iseäranis kõige halva unustamine aitab meil elada. Olgu, kõik ei unusta, aga suurelt jaolt inimesed siiski unustavad. Iseküsimus muidugi, et halva unustamine või selle idealiseerimine on kaks erinevat asja. Inimesed, kes räägivad sellest, kui hea oli elu Eesti NSV-s ja kui halb on Eesti Vabariigis, kipuvad unustama või siis lihtsalt ei saa aru, et koomiline telesari ja omaaegne elu pole päris üks ja seesama. Jah, oli koomilist, oli lolli absurdi, aga oli ka muud ja märksa vastikumat. Ja kui isegi mainitud vastikused korraks kõrvale jätta, siis ka takkajärgi päris naljakas igapäevane absurd ei olnud selline sel hetkel, kui olid ise selles silmini sees.

Aga olgu, noored radikaalid unistavad ja loodavad, et need inimesed, kes veel midagi mäletavad ja kelle seisukohad-arvamised noortest erinevad, et need n-ö vanurid surevad ehk kähku ja varsti eest ära. Ja küll siis on pidu! Siis saavad noored ja radikaalsed hõisates likvideerida väikese vastiku natsiriigi siin Läänemere kaldal. Vähemasti nad arvavad, et kõik noored on nendega ning unustavad selle, et nad ise iga aastaga vananevad ja tulevad peale uued noored, kelle jaoks juba ka nemad on jalusolevad ja valestimõtlevad vanad.

Ega ma tegelikult tahakski ilusal pühadeajal rääkida igat liiki mankurtidest. Neile ei peaks tegelikult üldse tähelepanu pöörama, sest saadav tähelepanu on nende peamine kütus ja neid käigushoidev vägi. Ei peaks, aga samas oleks arukas teada, et on selliseid vihkajaid ja põlgajaid, kes vihkavad end ja oma kodu. Eks neid ole alati ja igal pool olnud, aga kui taolisi lähedalt ja omade hulgas näed, siis on kuidagi kurvem.

Vahepeal ka pisukene kultuurilooline märkus, et kes on mankurt. Termin pärineb ühe kunagise vennasvabariigi esikirjaniku peateosest, kus kirjeldati, kuidas mingid hõimud sidusid vangilangenutele pähe märja kaamelinaha, mis kuivades kokku tõmbus ja seeläbi ka aju ja mõtteprotsesse mõjutas. Lühidalt: vangistatu unustas oma kodu ja juured ning temast sai lihtsalt üks tuim olend, kes tegi seda, mida kästi. Mu arust enam kui tabav kirjeldus ja sümbol juurteta käsutäitja kohta. Olgu, eks alati ole selliseid. Kuid on rüve küll vaadata ja kuulata mankurti, kes arvab, et tal on mõtlemisvõime ja ta midagi otsustab.

Võiks ju neid ignoreerida, aga kui ka tegevpoliitik teatab, et kogu tema tegevuse ainus eesmärk on likvideerida oma poliitilised vastased ja ridade vahelt aimub, et Eesti riigi kui sellise saatus Eesti vabariigi poliitikule korda ei lähe, siis tundub, et midagi on paigast ära. Tegu pole ju ullikesest kolumnistiga, kes lodev-veidrat mõttemulli veeretab, tegu on siiski n-ö praktilisema eluala esindajaga.

Olgu, õnneks see likvideerimise jutt on esialgu pigem teoreetiline ja tähendab suuresti võimu käest võtmist. Kuigi jah, üks vennike rääkis ka juba kuklalaskudest. Pisut kurbkoomiline, et just taolised tegelased räägivad lokkavast vihakõnest ja vajadusest see kriminaliseerida, just sellised tegelased kurdavad vastasrinna labast kõnepruuki ja hädaldavad sealpoolse võimaliku füüsilise hädaohu asjus. Reaalne elu ja selle veidrad grimassid.

Aga olgu täpsuse ja tasakaalu huvides lisatud, et ega vastasrind ka mingi inglite kokkutulek ole. Kostab sealtki igasugust. Kuid järsku prooviks nii, et teinekord iga lauslolluse peale ei reageeriks. Jätaks midagi ütlemata, või ütleks vähemalt viisakamalt. Ja ajaks vankumatult oma asja edasi. Jah, alati võib öelda, et vaat mis nemad tegid-ütlesid, aga selline käitumine on lihtsalt lapsik. Kui naabrimees tuleb ja su ukse taha hunniku poetab, siis ei ole vastuhunniku poetamine naabrimehe ukse taha küll kuigi edasiviiv lahendus. Jah, hetkeline rahuldus võib küll rinna kummi ajada, aga pikemas plaanis...

Head on alati rohkem kui halba, aga halb paistab paremini silma, sest hea lihtsalt on olemas ja ei ärrita. Kehtib nii inimeste kui ka riigi puhul.

Täna loetuimad
UUS! Saaremaal lisandus 13 koroonahaiget, viirusesse suri üks inimene
Koroonaviirusega nakatunud mees otsustas ise poodi minna (7)
Kaks aastat meres hulpinud pudelipost jõudis Leisi (4)
Vald palkab hooldajaid kuldse tunnitasuga (4)
Kordusteste üldjuhul ei tehta  (1)
Telefoni annetusliiniga koguti haiglale üle 50 000 euro (8)
Pensionide kojukanne võib Saaremaal venida (5)
Tippsportlased kutsuvad toetama Saaremaa kriisi vabatahtlikke (2)
Nädala loetavuse top 5
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused (15)
UUS! Saaremaal lisandus 13 koroonahaiget, viirusesse suri üks inimene
Männivaigusalv võib saarlasi aidata (7)
Koroonaviirusega nakatunud mees otsustas ise poodi minna (7)
Koolisõit sai valusa tagasilöögi (1)
Kommentaarid
Vald palkab hooldajaid kuldse tunnitasuga (4)
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (37)
Koroonaviirusega nakatunud mees otsustas ise poodi minna (7)
Tippsportlased kutsuvad toetama Saaremaa kriisi vabatahtlikke (2)
Telefoni annetusliiniga koguti haiglale üle 50 000 euro (8)
Saaremaa kriisikodu vajab appi hooldustöötajaid ja koristajaid (13)
Pensionide kojukanne võib Saaremaal venida (5)
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused (15)
Kaks aastat meres hulpinud pudelipost jõudis Leisi (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (157)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud