[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 07. aprill 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Arvamus

Kuidas ma lepingulõksu sattusin (3)
Autor: Kristina Tammaru, EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ame
Kolmapäev, 19. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tellimus ehk lepingulõks võib näida kui tavaline reklaam. Tegelikult on tegemist internetis, eriti sotsiaalmeedias levivate pakkumistega, kus tasuta prooviperioodile või ühekordsele ostule järgneb ootamatu maksekohustus.

Tarbija kirjutas Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusele: „Facebookis kuvas minu seinal pikemat aega toidulisandi pakkumist, mis oli soodushinnaga ja rohkelt auhindu ning teiste tarbijate heakskiitu võitnud. Lubati siidist ja veatut jumet, sest tegemist on ainulaadse valemiga, mis taastab noorusliku välimuse.

Esitasin tellimuse, maksin krediitkaardiga 28 eurot ning sain lubatud toote. Järgmisel kuul võeti minu kontolt maha 43 eurot. Sama summa läks maha ka sellele järgmisel kuul. Müüjat üles leida ei õnnestu, sest antud reklaami ma Facebookis enam ei näe.“

Sarnaselt toimis ka teine tarbija, kes tellis sotsiaalmeedias nähtud pakkumise kaudu kaks purki toidulisandeid, liitudes toote tasuta prooviperioodiga.
Tasuda tuli vaid kuus eurot saatmiskulu. Järgmistel kuudel saadeti talle 118-euroseid arveid ning tarbija sai teada, et on sõlminud aastase lepingu, nõustudes igas kuus vastu võtma kaks purki toidulisandeid.

Taolistel juhtudel tarbijad sageli imestavad, kuidas nad lepingulõksu sattusid. Selgitame, kuidas lepingulõksud töötavad ning kuidas neid ära tunda ja nendest hoiduda.

Mis iseloomustab lepingulõkse

Esiteks, tarbija seob end pikemaks ajaks lepinguga. Mõlema juhtumi puhul on tegemist lepingulõksuga, kus tarbija teeb tehingu, teadmata, et ta seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega.

Reeglina on teave täiendavate maksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid on raskesti märgatav, kuna kasutatakse kas muust tekstist oluliselt väiksemat kirjasuurust, vähemmärgatavaid värve või paigutust. Sellistele pakkumistele on iseloomulikud kirjeldused „olematu risk“, „otsusta kiiresti“, „100% garantii“. 
Internetis sõlmitud lepingutest on tarbijatel õigus ümber mõelda ning tehingust vähemalt 14 päeva jooksul taganeda.

Tellimuslõkse iseloomustab see, et pikaaegse lepingu olemasolust või püsivast maksekohustusest saab tarbija sageli aimu alles pikema aja möödumisel, siis, kui talle esitatakse ootamatult täiendav arve või võetakse krediitkaardilt maha teatud summa. Selleks ajaks on taganemisõigusega antud aeg möödunud.
Samuti on oluline teda, et 14-päevane taganemisõigus kehtib kauplejate puhul, kes tegutsevad Eestis või  mõnes muus Euroopa Liidu riigis. Paraku sageli on tellimuslõksu taga väljaspool Euroopat registreeritud ettevõtted.

Teiseks, tarbija ei märka, et tegemist on tasulise toote või teenusega. Lepingulõks võib seisneda ka ühekordses toote või teenuse pakkumises, auhinna loosimises osalemises või tasuta prooviperioodiga liitumises. Sellisel reklaamil klikates ei saa tarbija aru, et tegemist on tasulise tehinguga.

Näiteks on sotsiaalmeedias laialt levinud auto hindamise teenus, millega pakutakse tarbijale sertifikaati tema auto turuväärtuse kohta. Reeglina puudub selliste pakkumiste juures kohustuslik teave „Tellimus koos maksekohustusega“ ning tarbijad, klikates nupul „OK“ või „Tellin“, ei märka, et antud teenus maksab 88 või 108 eurot. Kuivõrd lubatud sertifikaat laekub tarbija poolt sisestatud meiliaadressile kohe pärast vastava kliki tegemist, puudub tarbijal kaupleja sõnul ka õigus lepingust taganeda, sest teenus on juba osutatud.

Antud lepingulõksudele on omane see, et tarbijalt ei paluta krediitkaardiandmeid, vaid tarbija nime, kodust aadressi ja muid kontaktandmeid, mis võimaldavad tarbijale hiljem arveid saata. Kuigi seaduse järgi ei teki kauplejal tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid, näitab statistika, et ligi 20% tarbijatest tasub arvel küsitud summad, kuigi on veendunud, et ta ei ole tasu maksmisega kunagi nõustunud. 

Kuidas ennetada lõksu sattumist

Hiljutine statistika näitab, et enam kui pool Euroopa Liidu elanikest on viimase kahe aasta jooksul langenud vähemalt ühe pettuse ohvriks. Pettuste hulgas on kõrgel kohal ka ostulõksud. Tõenäoliselt teenivad lepingulõksude taga olevad firmad EL-i tarbijatelt mitu miljonit eurot aastas.

Kõige tõhusam kaitse lepingulõksu sattumise eest on nende vältimine, mis eeldab tarbijalt kriitilist mõtlemist ning pettuste äratundmist.
Kuivõrd lepingulõksude reklaamid kaovad tavaliselt tarbija sotsiaalmeedia vaatest pärast nendele reageerimist, on pakkuja hilisem tuvastamine ja temaga ühenduse saamine väga raske, kui mitte võimatu.

Kui tarbija otsustab siiski internetis kuvataval pakkumisel klikata, tuleks võimalusel teha sellest vaatest foto ehk kuvatõmmis, et saaks hiljem tõendada lepingueelse teabe sisu. Kindlasti tuleb eelnevalt tutvuda kaupleja üldtingimustega ning uurida kaupleja tausta.

Abi vaidlusele lahenduse otsimisel on siiski võimalik saada vaid juhtudel, kui pakkumise taga olev ettevõte on registreeritud Eestis või mõnes muus EL-i riigis.

Näide: „Tasuta“ prooviperioodiks pakutud toidulisandid. Pärast „Saada mulle mu tasuta purk“ või „Tellin kiiresti“ nupul klikkamist sisestab tarbija oma kontaktandmed. Tõenäoliselt saadetakse tarbijale mitme kuu vältel arveid, viidates mitmekuulisele tellimusele.

Täna loetuimad
UUS! Saaremaal lisandus 13 koroonahaiget, viirusesse suri üks inimene
Koroonaviirusega nakatunud mees otsustas ise poodi minna (7)
Kaks aastat meres hulpinud pudelipost jõudis Leisi (4)
Vald palkab hooldajaid kuldse tunnitasuga (4)
Kordusteste üldjuhul ei tehta  (1)
Telefoni annetusliiniga koguti haiglale üle 50 000 euro (8)
Pensionide kojukanne võib Saaremaal venida (5)
Tippsportlased kutsuvad toetama Saaremaa kriisi vabatahtlikke (2)
Nädala loetavuse top 5
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused (15)
UUS! Saaremaal lisandus 13 koroonahaiget, viirusesse suri üks inimene
Männivaigusalv võib saarlasi aidata (7)
Koroonaviirusega nakatunud mees otsustas ise poodi minna (7)
Koolisõit sai valusa tagasilöögi (1)
Kommentaarid
Vald palkab hooldajaid kuldse tunnitasuga (4)
CEV maksab Saaremaa võrkpalliklubile 10 000 eurot preemiat (37)
Koroonaviirusega nakatunud mees otsustas ise poodi minna (7)
Tippsportlased kutsuvad toetama Saaremaa kriisi vabatahtlikke (2)
Telefoni annetusliiniga koguti haiglale üle 50 000 euro (8)
Saaremaa kriisikodu vajab appi hooldustöötajaid ja koristajaid (13)
Pensionide kojukanne võib Saaremaal venida (5)
Riik maksustab Kuressaare haiglale tehtavad annetused (15)
Kaks aastat meres hulpinud pudelipost jõudis Leisi (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (157)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud