[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Arvamus

Moskvasse minemisest
Autor: Toomas Alatalu, poliitvaatleja
Teisipäev, 11. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Hiinas vallandunud uue epideemialaine ja USA-s jätkuva poliitkisma – Trump võitis küll ametissejäämise hääletuse, ent vastasleer möllab edasi – kõrval on Eesti probleemid küll tühised, ent rahvas jätkuvalt üleerutatud.

Lähipäevil annavad enam kõneainet apteegi- ja pensionireform, ent idanaabriga seotud välispoliitika – presidendi võimalik Moskvasse minek ja piirilepingud – üle vaidlemisest pole pääsu. Seda enam, et Moskvasse mineku/mittemineku otsus tuleb juba varsti langetada. 

Tasub mäletada, et minemise osas oli täpselt sama seis 15 aastat tagasi – osa poliitikutest hakkas toonasele presidendile Rüütlile veel novembris 2004 ütlema, et ärgu mingu. 4. novembril 2019 soovitas välisminister Urmas Reinsalu sama president Kersti Kaljulaidile.

Ettenägelik samm, sest lakkamatult Eesti vastu podiseva Venemaa välisministeeriumi kõneisiku poolt tehtud 30. jaanuari komplekssele Eesti-vastasele avaldusele võis nüüd vastata – koos soovitusega presidendile Moskvasse mitte minna – erakonna Isamaa volikogu.

Mitte valitsus, vaid üksnes üks võimuerakond. Lisades sellele opositsioonis oleva Reformierakonna juhi Kaja Kallase 2. veebruari ja kaitseminister Jüri Luige 4. veebruari samasugused avaldused, saab öelda, et Eesti vastas piisavalt ja üle pingutamata.

Rüütliga läks aga nii, et ta sõitis hoopis ise Venemaa patriarhi Aleksiuse kutsel jaanuaris 2005 Moskvasse ja kui kaks hallpead viimase residentsis rääkisid, astus uksest sisse Venemaa president Putin ja jutt jätkus kolmekesi.

Eesti ajakirjandus oli raevus – nagu seda oldi ka 18. aprillil 2019, kui Kaljulaid kohtus Putiniga –, et mida küll omavahel räägiti, ent kolm nädalat hiljem teatasid Eesti, samuti Leedu president Adamkus, et ei osale Venemaa võidupüha tähistamisel 9. mail. Veel üks kuu hiljem ühines nendega Gruusia toonane president Saakashvili. Maailma hinnangu sellele andis USA president Bush, kes lendas Riiga kohtuma Balti presidentidega (8. mail) ja läks sealt Moskvasse.

2010. a võiduparaad Punasel väljakul toimus pärast sõda Gruusias ja sedapuhku loobus sellest avalikult Leedu presidendi Grybauskaite kõrval Moldova president Ghimpu.

Viimasel hetkel loobusid osalemisest USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia juhid, kohal aga olid Saksamaa kantsler Merkel, Poola president Komorowski ja Eesti president Ilves. Üle väljaku marssijate hulgas olid USA, Briti, Prantsuse ja Poola väeosad.

2015. a ehk pärast agressiooni algust Ukrainas jättis kogu demokraatlik maailm Moskvasse minemata ja Kreml lahendas mitte eksnõukogude alalt tulevate külalismarssijate küsimuse Hiina, Mongoolia, India ja Serbia väeosadega. Tribüünidel mõistagi vastavate riikide juhid.

Nüüd siis on järjekordne ümmarguse daatumiga 9. mai tulemas. Venemaa agressioon Ukrainas jätkub ja külaliste kutsumine-meelitamine käib. Seda Euroopale harjumatu anarhia olukorras, kus ühisotsused on rasked sündima ja jõupoliitikud teevad, mis tahavad.

Viimaste hulka tuleb arvata  Prantsuse president Macron, kes „hiilgab“ just väljaspool Euroopat ja oli esimesi, kes lubas Moskvasse minna.

Äsja teatasid oma osalemisest Kuuba ja Venezuela president. Mida teevad teised, näitab aeg ja kui meenutada kümne aasta taguseid viimaste päevade trikitamisi (Obama saatis asepresident Bideni, too suursaadiku), võib kindel olla, et nii mõneski pealinnas jälgitakse koroonaviiruse epideemia kulgemist. Tegu on ju ikkagi massiüritusega ja Hiinas olla neist enamik selleks aastaks kavandatutest juba tühistatud.

Kui nüüd tulla tagasi Eesti presidentide käimiste juurde, siis Ilvese vastutulek 2010. a lõppes sellega, et kui ta veebruaris 2012 sõitis ministrite saatel Jaani kiriku taasavamisele Peterburis, ignoreeris Venemaa ladvik seda täielikult. Eesti Moskva saatkonna taasavamisele läinud Kaljulaidi võttis siiski Kremlis vastu president Putin kolme ministri saatel.

Samas Kaljulaid ei pannud pärga mitte Tundmatu sõduri hauale, mida teeb enamus Moskva esmakülastajaid , vaid stalinlike poliitrepressioonide ohvrite mälestuskivile.

Tegu oli väga põhimõttelise käiguga, sest ka Venemaa praeguses meie-võidu-kampaanias on üheks peaargumendiks, millega Kreml üritab teha maailmasõja võidu tähistamise ainukohaks Moskvat, NSVL (Venemaa) sõjakaotuste suurus – üle 20 miljoni tapetu rindel.

Paraku on kommunistliku režiimi tapamasina ohvrite arv veelgi suurem – kuni 26 miljonit, jagunedes sõja-eelseteks ja -järgseteks. Esimeste hulgas mainitakse kindlasti Nõukogude armee ladviku hävitamist aastail 1937–1938, mis ju selgelt mõjutas järgnenud (mõttetuid) kaotusi lahinguväljadel. Pole juhus, et nüüd, mil Euroopa (parlament) on seisukohal, et suure sõja algatajateks olid Hitleri ja Stalini režiim, on päevakorrale tõusnud ka koguhind, mida juhtide poliitika eest on ühel ja teisel rahval tulnud maksta.

Seda huvitavam on jälgida, millise hääletustulemusega võtab riigikogu vastu avalduse „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“. Eks sellelgi ole oma osa otsuses minna või mitte minna Moskvasse.

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (3)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (13)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (9)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (7)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Perekondlik (2)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Kommentaarid
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (9)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (13)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (3)
Mahavõetud puud suurendavad haigla parkimisruumi (11)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (7)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (13)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (7)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (25)
Kuressaares toimus robootikaliiga eelvoor (6)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud