[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 01. juuni 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Arvamus

Elundidoonorlus aitab päästa elusid (4)
Autor: Virge Pall, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor
Laupäev, 08. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Terve inimene ei mõtle kuigi sageli sellele, et temaga võiks midagi juhtuda. Ent õnnetus ei hüüa tulles. Tihti on just terve ja täies elujõus inimene see, kes saaks – olles sattunud kurba olukorda, kus teda elule enam aidata ei ole võimalik – päästa kellegi teise elu, loovutades talle oma elundi.

Elundidoonorlus on omakasupüüdmatu tegevus, mille eest rahalist tasu ei tohi saada. See on hindamatu võimalus aidata teisi abivajajaid olukorras, kus inimese elu ei ole enam võimalik päästa.

Mis on elundidoonorlus

Elundidoonorlus on elundite annetamine teisele inimesele raviotstarbel, kui tema enda mõni eluliselt tähtis organ enam ei tööta. Sõltuvalt olukorrast võib doonoriks olla kas elus või surnud inimene. Raske elundipuudulikkusega patsientide jaoks on elundite siirdamine sageli kõige tõhusam ja ökonoomsem raviviis, mis pikendab nende eluiga ja parandab elukvaliteeti.

Mõnikord on siirdamine ainus võimalus kriitilises seisundis patsiendi päästmiseks. Vajadus elundisiirdamiseks võib tekkida mis tahes vanuses ja väga erinevatel põhjustel. Lastel on peamiseks siirdamise põhjuseks kaasasündinud arengurikked. Täiskasvanutel enamasti kroonilised haigused, aga ka ägedad haigused ja mürgistused.

Eestis saavad elundidoonoriks olla vaid need inimesed, kellel on diagnoositud ajusurm. Nende inimeste peaajus ei ole verevarustust ning ajutegevus on täielikult ja tagasipöördumatult lõppenud. Mitmetes teistes riikides eemaldatakse elundeid ka nendelt doonoritelt, kelle surma põhjuseks on südame ja vereringe lakkamine. Eluajal saab elunditest loovutada vaid neeru. Mõistagi vaid ravi eesmärgil ning inimesele, kellega doonoril on geneetiline või emotsionaalne side.

Kuidas leitakse sobiv elund

Elundisiirdamise muudab keeruliseks vajadus leida õigel ajahetkel just sellele konkreetsele patsiendile sobiv elund. Sealjuures on elundi sobivuse hindamine keeruline arstlik tegevus. Esmalt tuleb arstidel hinnata, kas loovutatav elund on piisavalt terve ja töökorras, et elada üle teatud aeg ilma verevarustuseta.

Ehk need tunnid, mis kuluvad elundi eemaldamisest doonorilt kuni siirdamiseni teisele inimesele. Lisaks tuleb olla võimalikult kindel, et koos elundiga ei kanta üle mõnd ravimatut haigust, näiteks HIV, pahaloomulist kasvajat vms. Määrav roll on kahtlemata doonorelundi sobivusel vastuvõtjale. Ideaalis peaksid olema omavahel sarnased organi loovutaja ja selle vastuvõtja veregrupp, vanus, koesobivusnäitajad, mõõtmed jpm.

Arvestades Eesti väikest rahvaarvu ja asjaolu, et doonorite tekkimine sõltub paljuski juhustest, on doonorelundite kättesaadavus ebaühtlane ja tõenäosus leida sobivat elundit vajalikul ajahetkel üpris väike. Tuleb ette ka olukordi, kus on olemas doonor, kuid ootelehel ei ole ühtki patsienti, kellele antud doonori elundid sobiksid. Et niisuguseid olukordi vältida ja patsientide ravivõimalusi avardada, teeb Eesti koostööd Põhjamaade (Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani) siirdamiskeskustega, kuuludes ühendusse Scandiatransplant. Nende riikide rahvaarv on kokku 28,6 miljonit. Nii on tõenäosus sobiva doonorelundi leidmiseks 22 korda suurem.

Sellele vaatamata on doonorelunditest alati puudus ja doonoreid on vaja kogu aeg. 2020. aasta alguse seisuga on Eestis 66 raske elundipuudulikkusega patsienti, kes vajavad uut neeru, maksa, kõhunääret, kopse või südant. 2019. aastal eemaldati Eestis doonorelundeid 25 surnud ja kahelt elusdoonorilt.
Selleks, et loovutada abivajajatele siirdamiseks elundeid ja kudesid pärast oma surma, on kolm võimalust.

Esiteks saab esitada e-tahteavalduse. Elektroonse avalduse vormistamiseks tuleb siseneda patsiendiportaali www.digilugu.ee, valida menüüst tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada otsus digiallkirjaga.

Teiseks võib kanda kaasas paberil doonorikaarti. Selle saab ise välja printida veebilehelt www.elundidoonorlus.ee või küsida Tartu Ülikooli Kliinikumist doonorkaardi blanketti. Kaarti kuskil registreerima ei pea, kuid selle olemasolust võiks teavitada oma lähedasi. Vastasel juhul ei pruugi haiglapersonal õnnetuse korral loovutussoovist vajalikul hetkel teada saada.

Viimaseks võimaluseks ongi oma soovist teavitada lähedasi. Enne elundite ja kudede eemaldamist kontrollivad arstid alati e-tahteavalduse olemasolu. Kui seda vormistatud ei ole, räägitakse lahkunu lähedastega ning küsitakse surnu tõekspidamiste kohta. Lähedaste jaoks on olukord natukenegi lihtsam, kui nad sel kriitilisel momendil teavad, mida lahkunu ise oleks sellisel puhul soovinud.

Avaldatud haigekassa blogis

Täna loetuimad
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (5)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (6)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (19)
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (3)
Inspektsioon: Sokujahile minnes olgu dokumendid korras
Tutvustatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eelnõud
JUHTKIRI - Kohanemine uue normaalsusega (2)
Eesti piirid avanesid Euroopa riikidest saabujaile
Koroonaosakond jätkab ravivalmisolekus (2)
Asju, millega oma kogukonnas tegeleda
Siim Sooäär tegi kuldse duubli
Täna algab suplushooaeg
Viikingid näitasid Narva vastu sisu
Organic Estonia ja mahemajandav Eesti
Juulis toimub MM-etapi asemel Enduro GP Estonia
Nädala loetavuse top 5
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (5)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (6)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (19)
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (3)
Inspektsioon: Sokujahile minnes olgu dokumendid korras
Kommentaarid
JUHTKIRI - Kohanemine uue normaalsusega (2)
Pöide kandi rahvas pole uute pakendikonteineritega rahul (5)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (76)
Tänavafestival kutsus Kuressaarde sisse sõitma (19)
Vasakpööre ja möödasõit lõppesid avariiga (6)
Koroonaosakond jätkab ravivalmisolekus (2)
Käibemaksu ei tasunud ligi 14% Saaremaa ettevõtetest  (3)
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes (5)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (17)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (35)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud